tegemist sügavamale näärmekoesse tungiva vähiga. Põletikuline rinnavähk on samuti üsna haruldane ja see on kasvaja, millega koos esineb rinnanäärme põletikusündroom. Rind on punane, kuumav ja turses. Põletikulist rinnavähki on raskem ravida kui teisi rinnavähi vorme. Rinnavähi kulus eristatakse 4 staadiumit e raskusastet, väikesest ja piirdunud kasvajast (esimene staadium) kuni teistesse kehaosadesse levinud e metastaseerunud kasvajani (neljas staadium). Staadiumitesse jaotamine aitab arstidel määrata sobivaimat võimalikku ravi ja hinnata haiguse prognoosi. Uuringuteks kasutatakse ultraheli, mammograafiat, värvi-dopplerit, nõelaspiratsiooni, nõelbiopsiat, ekstsisioon- ehk väljalõikebiopsiat ja täiendavaid uuringuid. Rinnavähi ravi sihiks on kolde kirurgiline eemaldamine ja selle taastekkimise ning metastaaside vältimine
Valgeainega seostatakse mitmeid neuroloogilisi seisundeid: Polüskleroosi (sclerosis multiplexis) seostatakse enim valgeainega kuid polüskleroosi haigetel on leitud haiguskoldeid ka hallainetel. Autoimmuune haigus. Valgeaine hävingut on täheldatud ka Alzheimeri tõve põdevatel pt. Valgeainet võivad ka kahjustada hapnikupuudus ja peatraumad. Keemiaravi põhjustab samuti muutusi valgeaines. Metastaseerunud pahaloomulised kasvajad läbistavad vere-aju barjääri ja võivad põhjustada valgeolluse tursumist. Suuraju sagarad reguleerivad: OTSMIKUSAGAR- kõnekeskus ja tahtelised liigutused meeleolu, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine, suu- huulte kõrilihased. MOTORNE AFAASIA EHK BROCA AFAASI. Kõnet on raske alustada, puudub kõne sujuvus, kõne on vaevaline ja takerduv(sõnade otsimine)