lehiseliikidega. Jaapani lehis Larix kaempferi Areaal: Jaapanis Honshu saare keskosas. Suurus: 25-30 m Introdutseeritud kuna ta parandab mulla viljakust, ei talu kuivi muldi. Punane tamm Quercus rubra Areaal: Põhja- Ameerika idaosa. Suurus: 30-40 m Introdutseeritud kuna ta annab nooremas eas kännuvõsu Metasekvoia Metasequoia glyptostroboides Areaal: Hiinas Sichuani ja Hubei provintsi Suurus: 750-1500 m merepinnast Introdutseeritud kuna
suureks ja kannab seemneid *Vahel on käbi lihakas ja marjataoline (kadakas), vahel sisaldab vaid ühe seemne, mis on käbisoomustega katmata (jugapuu, hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad (hõlmikpuu) või suured liitlehed nagu datlipalmidel (palmlehikud) *Okaspuudel on enamasti vaigukäigud *Okaspuudest enamus on männiliste ja küpressiliste sugukonnast, jugapuulised, sooküpressilised (mammutipuu, ranniksekvoia, metasekvoia) ja araukaarialised (,,toakuusk") on vähemarvukad *Eesti okaspuudest on mänd kõige levinum metsapuu. Kuusk on 2-3 kohal. 50. Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus. Vastust sisaldab 49. ja 53 51. Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl. ühe- ja kaheidulehelised. Vastus viimase küsimuse all 52. Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb
*Vahel on käbi lihakas ja marjataoline (kadakas), vahel sisaldab vaid ühe seemne, mis on käbisoomustega katmata (jugapuu, hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad (hõlmikpuu) või suured liitlehed nagu datlipalmidel (palmlehikud) *Okaspuudel on enamasti vaigukäigud *Okaspuudest enamus on männiliste ja küpressiliste sugukonnast, jugapuulised, sooküpressilised (mammutipuu, ranniksekvoia, metasekvoia) ja araukaarialised (,,toakuusk") on vähemarvukad *Eesti okaspuudest on mänd kõige levinum metsapuu. Kuusk on 2-3 kohal. 22.Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus. Vastust sisaldab 49. ja 53 23.Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl. ühe- ja kaheidulehelised. Vastus viimase küsimuse all 24.Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb piimamahl
Podocarpaceae, küpressilised - Cupressaceae, männilised - Pinaceae, peajugapuulised Chephalotaxaceae ja sooküpressilised - Taxodiacea) kaasajal kasvavate liikidega ja 4 sugukonda väljasurnud liikidega. Sugukond jugapuulised (Taxaceae) on enamasti dendroloogilises kirjanduses paigutatud jugapuude (Taxopsida) klassi või okaspuude klassi seltsi jugapuulaadsed (Taxales). (62)60 igihaljas ja 5 suvehaljas (ebalehis - Pseudolarix, glüptostrobus - Glyptostrobus, lehis - Larix, metasekvoia - Metasequoia ja sooküpress - Taxodium) perekonnas on kokku umbes 500-600 liiki (koos jugapuulistega). Enamus okaspuudest kasvab põhjapoolkeral, lõunapoolkeral kasvavad Araucaria, Podocarpus, Cupressus sp. jmt. Eestis kasvavad looduslikult Pinus sylvestris, Picea abies, Juniperus communis ja Taxus baccata. Kõik teised okaspuuliigid on meie jaoks introdutsendid e. sissetoodud võõrokaspuud, milledest on püütud läbi aegade kasvatada umbes sadakond liiki.
annaabi.ee 
