teatud aja jooksul tõenäoliselt säilib, vaatamata ettenähtavas ulatuses toimivale geneetilisele, demograafilisele ja keskkonna stohhastilisusele ning looduskatastroofidele. Minimaalne sobiva elupaiga suurus sobiva elupaiga väikseim suurus, mis tagab minimaalse elujõulise populatsiooni säilimise. Väljasuremiskünnis - mõiste looduskaitsebioloogiast, millega seletatakse liigi, populatsiooni või metapopulatsiooni sellist arvukust, mille juures tõenäoliselt arvukus järsult langeb. Väljasuremiskünnisele jõutakse nt populatsiooni oluliselt mõjutava ökoloogilise teguri muutumisel, nt elupaikade kadumine. Kordamisküsimused: Millised tegurid ohustavad väikesi populatsioone? Väikestel populatsioonidel on kalduvus kiiresti kahaneda peamiselt kolmel põhjusel: 1. lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetiline mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid. 2
populatsiooni riskianalüüs, mis ennustab matemaatilistele ja statistilistele meetoditele tuginedes, kui suur on tõenäosus, et populatsioon jääb praeguste keskkonnatingimuste (sh. inimmõju) juures mingi tulevase perioodi jooksul püsima. Metapopulatsioon (metapopulation) – Rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. Metapopulatsiooni iseloomustab osapopulatsioonide suhteline isoleeritus, nende suur kadumise tõenäosus ja tühjaks jäänud elupaigalaikude taasasustamine teiste osapopulatsioonide poolt. Metapopulatsiooni dünaamika on määratud osapopulatsioonide kadumise ja taasasustamise vahekorraga. Häiring (disturbance) – Populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutev väline sündmus. Häiringud võivad olla juhuslikud (nt. maalihe) või regulaarsed (nt, kevadised
_ Kliima efekti mõjutab omakorda pinnamood, maastiku maastikke toiduvaliku kaudu (teatavad liigid toiduks), toitainete ringe geomorfoloogilised tingimused, mida omakorda kujundavad kaudu. geoloogilised protsessid, mis tekitavad reljeefi ja mullastiku mosaiiksuse. 3. Maastike häiritused ja nende roll maastike mosaiiksuse kujunemisel 4. Saarte biogeograafia. Metapopulatsiooni teooria (sisu ja roll _ Maastikel oma ajalugu. Maastike häiritus maastikuökoloogias) _ Globaalsed pikaajalised kliimamuutused (ka Eesti ala mõjutades) _ Häiritus - suhteliselt vähese ulatusega muutus ökosüsteemi,
Killustumine pideva elupaigalaama jagunemine mitmeks väikseaks elupaigalaiguks. Protsessi käigus suureneb elupaigalaikude arv, väheneb üksikute elupaigalaikude pindala ja suureneb elupaigalaikude isoleeritud. Servaefekt keskkonnatingimuste erinevus koosluse ääreala (servaosa) ja keskosa vahel. Metapopulatsioon rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. Metapopulatsiooni iseloomustab osapopulatsioonide osaline isoleeritus, nende suur kadumise tõenäosus ua tühjaks jäänud elupaigalaikude taasasustamine teiste osapopulatsioonide poolt. Metapopulatsioonide dünaamika on määratud osapopulatsioonide kadumise ja taasasustamise vahekorraga. Läte kui sündivus elupaigas ületab suremuse, on populatsiooni kasvukiirus positiivne ja populatsioon suudab ennast ,,taastoota". Läte on heakvaliteediline elupaik
sajandi alguses kokku 436 inimest, enne kui ta maha lasti. Ta sisenes küladesse ja jahtis päeval, tekitades külades paanikat. Hilisemal ülevaatusel avastati, et tal olid parempoolsed silmhambad katki ja see takistas tal looduslikku saaki jahtida. Põhja-India ja Lõuna-Nepaali Himaalaja jalamile on loodud 49 000 ruutkilomeetri peale 11 kaitseala, mis kujutavad endast kõrge rohuga savanne ja kuivi metsi. Eesmärk on tiigreid käsitleda kui üht metapopulatsiooni, mis aitaks säilitada geneetilist, demograafilist ja ökoloogilist terviklikkust ning tagaks liigi ja elupaikade säilitamise maaelu arengukavas. Nepaalis on kogukondliku turismi mudelit arendatud nii, et selle tulu on tugevalt seotud kohalike inimestega ja hävinenud metsade taastamisega. Selline lähenemine on aidanud kaasa salaküttimise vähenemisele ja elupaikade taastamisele. [ Indias käivitus aastatel 197373 projekt nimega Project Tiger, mis on üks kõige edukamaid Bengali
“ või „Millise populatsiooni majandamismeetodi juures populatsioon suurema tõenäosusega ellu jääb?“ Prognooside täpsus sõltub arvutustes kasutatavate andmete hulgast ja kvaliteedist. Millised on peamised liikide kaitse viisid? Kaitse põhimõte – tuleb välja selgitada ohutegur ja planeerida sellele vastumeetmed! Kaitsealad in situ kaitse ex situ kaitse tugiasustamine Koosluste kaitseks on vajalik liikide rändeteede ja rändevõimaluste säilitamine Mida mõistetakse metapopulatsiooni all ja kuidas võib see mõjutada liigi kaitset? „populatsioonide populatsioon“ ehk rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate (osa)populatsioonide kogum. Sellised populatsioonide kogumikud võivad näiteks esineda seetõttu, et sobiv elupaik paikneb maastikus „laikudena“. Ex situ ja in situ kaitse eeliste ja puuduste analüüs Ex situ kaitse puudused - Kogu looduse mitmekesisust ei saa tehistingimustes kaitsta
mõjutatud. Servaefekt – ökosüsteemi servaalal või oleluskeskkondade piirialadel avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine. Väljasuremisvõlg – liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb. Hulka ei arvata neid liike, kes surevad välja juhuslike looduslike sündmuste tagajärjel. Väljasuremiskünnis – seletatakse liigi, populatsiooni või metapopulatsiooni sellist arvukust, mille juures tõenäoliselt arvukus järsult langeb. Kaitsevajakute analüüs – analüüs puuduste tuvastamiseks kaitsealade võrgustikus. Kordamisteemad: 1. Elurikkuse avaldumise tasemed. Elurikkus (looduse mitmekesisus, bioloogiline mitmekesisus, elustiku mitmekesisus), loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 2. Geneetilise mitmekesisuse olemus, tähtsus, seda mõjutavad tegurid.
lahenduste, mille puhul mingi ala väärtused on mõnest elupaiga omadusest olulisemaks määratud, kitsendamisel. Parema jõudlusega kaitsealade võrgustikud saavutati kombineerides informatsioon ühendatusest ja elupaiga kvaliteedist, kuid suurt erinevust võrreldes ainult ühendatuse kasutamisega ei ilmnenud (Joonis 1) (Berglund et al., 2012). 12 Joonis 1. Merekaitsealde võrgustike jõudlust (metapopulatsiooni suurus madala esindatuse korral), mille valikul on kasutatud informatsiooni kas ainult ühendatuse (sinine joon) või ainult parimate elupaikade kasvutempo (punane joon) kohta, on võrreldud võrgustikega, mis on valitud EPT analüüsi käigus ning sisaldab informatsiooni nii elupaiga kvaliteedi kui ühendatuse kohta. Horisontaal teljel on väärtused normaliseeritud, et optimaalse kombineeritud merekaitseala võrgustiku jõudluse väärtus 1 vastaks 0
Ellujäämus erinevatel eluetappidel Asustustihedus Ükski kiskja ei ela isolatsioonis ◦ Konkurents toidule ◦ Konkurents elupaigale ◦ Territoriaalne käitumine vähendab toitumisele kasutatavat aega ◦ Toidu varastamine (kajakad) Väheneb toiduks tarbitava energia hulk indiviidi kohta – pärsib kasvu ja arengut Pidurdub populatsiooni edasine kasv Piirab saakloomade ületarbimist Taimedel kasvu inhibeerivad hormoonid Isendid moodustavad enamasti metapopulatsiooni – pole homogeense massina üle piirkonna jaotatud Faktorite ja populatsioonide vastasmõju Liigi elukeskkonda kujundavate faktorite gradientide koosmõju süsteemid mõjutavad liikide levikut ◦ Ühe faktori ekstreemum ei pruugi liigi levikut mõjutada, kuid kahe faktori ekstreemumite koosmõju juba mõjutab ◦ Vesi-temperatuur vastasmõju ◦ M.R. Warburgi preferendumi katse Liikide omavaheline vastasmõju võib oluliselt soosida või piirata liikide levikut ◦ Toituvussõltuvus ◦
annaabi.ee 
