Varasemate stiilide ja kunstiteoste esitamine uues kontekstis (pastiche- imitatsioon) Mänguline kasutute dekoratsioonide kasutamine Tundlikus keele, piltide, märkide peensuste suhtes Komplekssuse ja vastandlikkuse kasutamine. Kõrg ja madalkultuuri segamine. Erinevate stiilide segamine- kollaaž Erisuste ja erinevuste kadumine Kultuuri monoliitsete definitsioonide hülgamine- pluralism ja mitmekesisus Skeptitsism metanarratiivide ja absolutismi suhtes,iroonia Ühese tähenduse idee kõrvale heitmine ,( erinevad ideed ühes pildis) Tõde on suhteline Globaliseerumine 3 PM teoreetikut Lyotard- suurte ehk metanarratiivide kahtluse alla seadmine nagu progress, kõige seletamine teaduse abil ja absoluutse vabaduse mõiste Teadus on aidanud metanarratiivid ümber lükata Kõik metanarratiivid on lihtsustatud teooriad
Tundub, et teoreetikud, kelle arvates on postmodernism pead tõstmas, kasjastavad neidsamu hirme, mida väljendasid massikultuuri kohta Frankfurdi koolkonna kriitikud. Postmodernismiteooria väited, nagu kunst oleks ohus,m identiteedid hävivad ja popkultuur on räpskultuur. Modernism ja pm-s lk 331/332 Vähe tähelepanu pööratakse inimeste argielu olemusele,suhtumisse tarbimisse ja alternatiivsete identiteetide tekkimisel. Postmodernismi teine suur probleem on metanarratiivide allakäik. 332-333 Postmodernism on seotud väga tihedalt ka tehnoloogia ja suhtlusvahendite arenguga. Küllap tuleb sellega seoses suhtumist ajast ja ruumist muuta, võrreldes eelmiste põlvkondadega. .
· kuidas sotsiaalsed mustrid on kasulikud ühele osale ühiskonnast (võimu omavad ühiskonna liikmed) ja kahjulikud teistele · kuidas võimu omavad säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle (ka ühiskonnas valitsevate ideede ja väärtuste üle) · Mis on postmodernistliku paradigma sisu? Kõiges valitseb paljusus, "piire pole" (anarhia?). J.-F. Lyotard (1924-1998) iseloomustab postmodernismi kui suurte jutustuste (metanarratiivide e emantsipatsiooninarratiivide) kadumist ja väikeste (mikro)narratiivide aega. Kaovad jutustused inimmõistuse progressist, vabaduse kasvust, rikastumisest teaduse ja tehnika kaudu. Pöördutakse tagasi klassitsismi juurde (eriti kunstis), tegeletakse mikronarratiividega. (Rolf Jensen "Unelmate ühiskond"). Postmodernism sotsioloogias tähendab ka seda, et hakatakse tähelepanu pöörama kontekstile, foonile, mis annab igale sotsiaalsele faktile ainulaadse tähenduse. Siit ka
märgid peamiselt esteetika valdkonda kuuluvad (tukk, higistamine). Aga nende müütide puhul on iseloomulik see, et nende väljastaja (émetteur) on müütidesse kodeerinud tegelikkusele vastava sõnumi, mida lugeja dekodeerib. Iga zhest viitab sellele, mida asi tegelikult tähendab. Müüt on lihtsalt tegelikkuse esitamine allegoorilises vormis. Müüdi väljastaja taotlus on siin siiras. J.F.Lyotard ``Postmodernistlik olukord``. - Metanarratiivide hulgas on reduktsionismi ja teleoloogilisi mõisted nagu näiteks valgustusajastu ja marksism . Tehnoloogilise arenguga valdkondades nagu side , meedia ja infotehnoloogia on need muutnud talumatuteks. Tehisintellekt ja masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on
Etableerumine - kohanemine kunsti normatiivsusega. Inimesed leidsid, et modarnismi lubadused ei ole täidetud. Lyotard "Postmodernne olukord" kirjeldas muutusi kultuuriteoreetilises mõtlemises. On saabunud teatav teadmise kirri läänemaailmas. Metanarratiiv - universaalsed lood, mis selgitavad inimolemust v inimeksistentsi põhjalikult. Ühiskonnad on organiseeritud teatud narratiivide ümber. Nt Kristlus on nattariiv, mis seletab kõike inimese kohta, või Liberalismi idee, Marksism jne Metanarratiivide toime on kaudne, vahel vägivaldne. Lyotard näeb, et metanarratiivid on asendunud mikronarratiividega ei ole enam ainult üks narratiiv, vaid mitu väikest üksteisele vastukäivat narratiivi. Metanarratiivide ümber on veel teisi pisemaid narratiive nt ideoloogiad. Teaduse jõud on metanarratiivina kahanenud, seda ei seota enam absoluutse vabaduse ja teadmise ideedega. Teaduse seotus tõega - traditsiooniliselt oli teaduse eesmärk leida
toiminud läbi eri aegade. Mõiste sai alguse ameerika kunsti- ja arhitektuurikriitikast, Lyotard: "Postkaasaegsest seisundist? (1979) ja "Mis on postmodernism? (1982). Lyotard väidab, et suured narratiivid (ideed, mis püüavad maailma tervikuna mõista ja seletada) on lõppenud, ei täida enam oma endisi funktsioone. Kui müüdid otsivad legitiimsust minevikust, siis need metanarratiivid - tulevikust. Nende metanarratiivide järgi tekib idee, et kaasaeg on tulevikku suunatud projekt, me elame mingit ettevalmistust tulevikule. Inimesed küll igatsevad stabiilsuse, terviklikkuse ja ühtsuse järele, kuid see võimalus tänapäeval puudub. Postmodernset ajastut iseloomustab loobumine kindlatest tõdedest, ühe või teise õpetuse või doktriini monopolist. Peamine moodus postmodernismi seletamiseks on tema kõrvutamine modernismiga.
Nihilism, mis algas Nietzcshest. Kirjanduses ilmneb see fragmendi võidutsemises. Gödeli teooria. 2. kirjanduses domineerib poeetilise mõtlemisviisi fenomen. Hilisem Heidegger, kus filosofeerimine toimub eirates klassikalist loogikat nagu see esines hiina mõtlejate juures. Postmodernism saabub peale II MS, kuigi peab ütlema, et selle ilmumine kunstiliigiti võib olla ajaliselt erinev. Iseloomulik postmodernismile on metanarratiivide (kasutab veel mõisteid makro- ja suured narratiivid) jõu ja legitiimsuse kadumine, ekleltism. Metanarratiivid on nt. mõtte hermeneutika, vaimu dialektika, inimkonna vabastamine, subjekti võim, kristlus jne. Nende ülesandeks oli legitimiseerida/seadustada teatud moraali normid, seadused, institutsioonid, mõtteviisid. Kuid erinevalt müütidest, mis kandsid sama rolli, otsivad metanarratiivid legitimatsiooni tulevikust, mitte minevikust. See oli nn
Staatiline subkultuur - skinheadid, kes väljendavad seda. Mobiilne, oma staatuse piire ületav. Ei pea otsima subkultuuri sisu, vaid tuleb vaadata vormilisi aspekte, märgiliste tähenduste süsteeme. Postmodernism on pigem ületamine kui vastandamine. S. Sontag "Märkmeid Campist" (Camp nii halb, et muutub heaks). Lyotard "Postmoderne olukord" saab alguse postmodernismi mõiste Teadmise kriiis lääne ühiskonnas lääne ühiskonda sugenenud umbusk suurte metanarratiivide vastu. St et ei usuta enam selliseid suuri asju nagu kristlus Marksism, kristlus jne. lääne ühiskond jõudnud seisu, kus neid enam ei usaldata. Hetersogeenusus kultuuris asendab homogeense. Kahtluse hermenentika ei usalda pealispinda, pealispinna varjust tahame tuua välja tõe, mis on (kuritegelikult) varjatud. L. tunneb huvi teaduse kui keskse normatiivi vastu. Teaduse roll on hakanud muutuma ning seda on hakatud mõõtma kasulikkuse skaalal. Fiske
tulnud. Metanarratiiv - kõike hõlvamad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt. kristus, mis räägib terve maailma nimel. Analoogia on ka Marksismiga. Apokalüpsis - selgumise tulemine/ looride eemaldamine (semiootiline keel) Marksismi loogika on ka tõe valgele tulemises. Metanarratiivis toimivad kaasahaaramise ja välja surumise/ väljastamise kaudu. Neile on omane teatav puhtus. Kristus tegeles ketserite välja pressimisega. Lyotard näeb metanarratiivide taandumist mikronarratiivideks - heterogeensus tuleb homogeensusele asemele - paljusus ise ongi selle olemus. Nt. teaduse diskursus. Valgustus ajastuse ajal oli teadus kesksel positsioonil - teadus räägib tõtt. Toimus teaduse kogumine ja ta teenis inimeste huve. Teadus on suurim metanarratiiv, tema kaudu saab väärtustada teisi narratiive, mis liiguvad ühiskonnas ringi - Teadaslikus on viis valitseda teisi narratiive. Teadmine ise ei ole eesmärk vaid vahend
hõlmavad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt. Kristus, mis räägib terve maailma nimel. Analoogia on ka Marksismiga. Apokalüpsis - selgumise tulemine/ looride eemaldamine (semiootiline keel) Marksismi loogika on ka tõe valgele tulemises. Metanarratiivis toimivad kaasahaaramise ja välja surumise/ väljastamise kaudu. Neile on omane teatav puhtus. Kristus tegeles ketserite välja pressimisega. Lyotard näeb metanarratiivide taandumist mikronarratiivideks - heterogeensus tuleb homogeensusele asemele - paljusus ise ongi selle olemus. Nt. teaduse diskursus. Valgustus ajastuse ajal oli teadus kesksel positsioonil - teadus räägib tõtt. Toimus teaduse kogumine ja ta teenis inimeste huve. Teadus on suurim metanarratiiv, tema kaudu saab väärtustada teisi narratiive, mis liiguvad ühiskonnas ringi - Teaduslikus on viis valitseda teisi narratiive. Teadmine ise ei ole eesmärk vaid vahend
Ladina ja vanakreeka keele pärand Condition Euroopas: postmoderne), 1988 3.1 Euroopa tähestiku, kirjakeelte ,,Postmodernsusest lastele" süsteemi ja (Le Postmoderne expliqué aux grammatikatraditsiooni alus; enfants, e.k 2014) 3.2 rahvusvahelise leksika ja ,,Suurte narratiivide (jutustuste)" terminoloogia alus; (grands récits) Mõju eesti sõnavarale; ehk metanarratiivide kadumine (nt 3.3 Euroopa nimevaramu alus ajaloo progress, teaduse kõiketeadmine, Ladina keele ja romaani keelte absoluutne nimetus vabadus) Latium maakond Tiberi Tagajärg: kohalikud, väikesed alamjooksult Lirise jõeni. narratiivid (petits 500-338eKr latiinide asuala récits), suurte narratiivide irooniline kattus/piirdus Roomaga.
kasutades. o Nad proovivad vastata kõigele. o Nt üks sellised on Kristlus, mis käsitleb kogu inimloovust. o Aga ka uuemad maailmavaated nagu nt liberalism mis ütleb, et inimese indivuaalne vabadus on kõige tähtsam ning selle seisukohalt tuleb üles ehitada kõik muu. · Metanarratiive ei saa ümber lükata. Kui asju ei saa ümber lükata pole tegemist teadusega siis nad on metanarratiivid · Lyotard räägib sääraste metanarratiivide kadumisest, seada hakkab asendama erinevate häälte mitmekesisus pluralism homogeensuse asemele tuleb · Koguaeg aeg on rajatud teadusele usult teadusesse ka teadust peab Lyotard metanarratiiviks. · Teatus on säärane metanarratii, mille kaudu teisi metanarratiive ühendatakse o nt elu pärast surma - mitte miski ei mõju meile nii usutvalat kui see, kui seome selle readuslikkusega. o Kõike on kasulik siduda teadusega. · Kasulikkuse skaala