Tõeväärtustabeli parema poole alumistes ridades esitatakse tulemi (avaldise) tõeväärtused vastavalt metamuutujate tõeväärtustele. Kui uuritav avaldis sisaldab kaht metamuutujat, nt p ja q, siis on tabeli alumises pooles 4 rida, sest ühe metamuutuja väärtuseks oleva lause kindla tõeväärtuse korral võib teisel metamuutuja väärtuseks oleva lausel olla kaks erinevat tõeväärtust. Kokku on neli võimalust. Kuna metamuutuja väärtuseks oleval lausel (metamuutujaga tähistatud operandil) saab olla vaid kaks tõeväärtust (l või 0), on tõeväärtustabelid väikese metamuutujate (operandide) arvu korral küllaltki lühikesed: n metamuutuja korral on tabeli alumises osas 2n rida. Iga võimalik olukord esineb täpselt üks kord, erinevates allikates võidakse tabeli ridu erinevalt järjestada. Loogikaalgebra tehteid on võimalik defineerida tõeväärtustabelite abil.
Tõeväärtustabeli parema poole alumistes ridades esitatakse tulemi (avaldise) tõeväärtused vastavalt metamuutujate tõeväärtustele. Kui uuritav avaldis sisaldab kaht metamuutujat, nt p ja q, siis on tabeli alumises pooles 4 rida, sest ühe metamuutuja väärtuseks oleva lause kindla tõeväärtuse korral võib teisel metamuutuja väärtuseks oleva lausel olla kaks erinevat tõeväärtust. Kokku on neli võimalust. Kuna metamuutuja väärtuseks oleval lausel (metamuutujaga tähistatud operandil) saab olla vaid kaks tõeväärtust (l või 0), on tõeväärtustabelid väikese metamuutujate (operandide) arvu korral küllaltki lühikesed: n metamuutuja korral on tabeli alumises osas 2n rida. Iga võimalik olukord esineb täpselt üks kord, erinevates allikates võidakse tabeli ridu erinevalt järjestada. Loogikaalgebra tehteid on võimalik defineerida tõeväärtustabelite abil.