jooksul. Sulavkaitsmed Eelnevast saame järeldada, et sulavkaitse kaitseb vooluahelat vaid lühise eest! Selleks, et vähendada sulari läbipõlemisaega: valmistatakse sular muutuva ristlõikega plaadikestena; sularile antakse selline kuju, et mille juures lühisvoolude toimel tekkivad elektrodünaamilised jõud purustavad selle enne sulari läbipõlemist; sular kinnitatakse sulavkaitsme korpuse külge vedru abil; kasutatakse metallurgilist efekti. Sulavkaitsme rakendumisaja lühendamine 1. Sulari kohalik kitsenemine Kitsaskohas on voolutihedus suurem ning eraldub rohkem soojust. Nimivoolu puhul jaotub soojus metalli soojusjuhtivuse tõttu ümber ning kogu sular on praktiliselt ühesuguse temperatuuriga. Suurema voolu puhul soojenevad kitsaskohad kiiremini ning ainult osa soojust jõuab laiemasse ossa. Sular põleb läbi ühe kitsaskoha lähedal. Lühise puhul kuumenevad kitsaskohad nii kiiresti, et soojusülekannet ei saa
0,15...0,20% süsinikku, tekivad õlgkollased sädemed, süsinikusisaldusel 0,25...0,50% muutuvad sädemed helekollaseks, 0,6...1,1%-lise süsinikusisalduse puhul aga valgeks. Veel suurema süsinikusisalduse korral annavad terased juba tumepunaseid sädemeid. Terase keevitatavus. Keevitatavuseks nimetatakse metallide omadust moodustada ettenähtud keevitustehnoloogia järgimisel keevisliite, mille õmblusemetalli mehaanikalised omadused on lähedased põhimetalli omadele. Eristatakse metallurgilist ja tehnoloogilist keevitatavust. Metallurgilise keevitatavuse määravad sulamistsoonis toimuvad protsessid, mille tulemusena tekib detailide vahel lahtivõetamatu liide. Kokkupuutekohas toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid, mille kulgemise määravad kindlaks liidetavate metallide omadused. Erinevad metallid võivad omavahel mitte keevituda, sest nende omadused ei suuda iga kord tagada vajalike füüsikalis-
looduslikud poorsed kivimid, räbud, poorsed tehismaterjalid, orgaanilised materjalid. Looduslikud poorsed kivimid. Enam leiavad kasutamist: pimsskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, karplubjakivi jne Neid kasutatakse põhiliselt jämetäitematerjalina. Eestis selliseid kivimeid ei leidu. Räbud. Räbud jagunevad metallurgilisteks räbudeks ja katlaräbudeks. Eestis ei ole metallurgiatööstust, seepärast ka metallurgilist räbu siin ei toodeta. Katlaräbudest on sobivam kivisöe kütmisel tekkiv jääk. Seda vajaduse korral veel peenestatakse. Meil tekib küll kivisöeräbu, kuid seni pole teda betoonide valmistamisel eriti kasutatud. Poorsed tehismaterjalid. Kõige enam kasutatav materjal on kergkruus ehk keramsiit. Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik. Orgaanilised materjalid. Kõige enam kasutatakse saepuru. Eriti hea on
annaabi.ee 
