väärtuslike materjalidega. Vajalik on ruumiline kujutlusvõime, hea koordinatsioon, normaalne füüsiline vorm ja nägemine. Töökeskkond. Keevitaja töötab nii sise- kui välitingimustes, ta peab olema valmis töötama ebamugavas asendis, taluma temperatuurikõikumisi, kõrgusi ja müra. Keevitusgaas ja keevitamisel eralduv suits võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Põhioskused ja -teadmised: oma töökoha korraldamine, materjalide tundmine, metallide metallurgilised ja keemilised protsessid keevitamisel, tehniliste jooniste lugemine ja eskiiside valmistamine, analüüsimine ja kirjeldamine, teadmised mõõtetehnikast ja tolerantsidest, põhiteadmised elektrist ja elektrotehnikast, keevitusreziimide valimine, keevitusservade ettevalmistamine mehaaniliste käsitööriistadega, keevitusmaterjalide markeerimine ja valik, keevitusgaaside omadused, markeerimine, valik ja käsitsemine. Lisaoskused ja -teadmised: keevisliidete korrosioonikaitse meetodid,
Elektrood on vajalik keevisõmbluse moodustamiseks vajaliku lisametalli saamiseks. Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid. Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. Pärast metalli tardumist tuleb õmblus puhastada, kuna elektroodi kate moodustab sulades sulametalli välismõjude eest kaitsva räbukihi. 3. Keevitusmaterjalid Detaili materjaliks on süsinikteras, seega võiks kasutada elektroodi E512R19035H. E - keevituselektrood 51 õmblusmetalli tugevus kgf/mm2 2 purustustöö 27 J tempereatuuril 0 kraadi ning katkevenivus 18 R - rutiilkate
Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: · Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. · Hüdrometallurgia metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine elektrienergiat kasutades; elektrienergiat kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste,
2.1Metallurgilised protsessid Terase tootmise lähtematerjalid on toormalm ja terasmurd. Terase sulatamise (tootmise) põhimõte seisneb lähtematerjalides oleva süsiniku ja lisandite selektiivses oksüdeerimises ja nende üleviimises räbusse ja gaasilisse faasi. Siit tulebki vajadus hapniku järele. Et süsinik ja lisandid erinevad füüsikalis- keemiliste omaduste poolest, siis igaühe eraldamiseks tuleb luua kindlad tingimused, kasutades füüsikalise keemia seadusi. Metallurgilised protsessid kulgevad terase sulatamisel üldjuhul neljas etapis: Lähtematerjalide sulatamine ja süsteemi metall-räbu tekkimine Keemine Desoksüdeerimine Legeerimine Etappe 1 ja 2 (lähtematerjalide sulatamine ja keemine) käsitletakse sageli kui sulatuse oksüdeerimisperioodi, see tähendab perioodi, mille kestel toimub lisandite ja süsiniku oksüdeerimine ning ettenähtud süsiniku- ja lisanditesisaldusega terase saamine.
13) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga Joon. 13 Elektroodihoidik e. käpp (5000-7000°C) ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 14). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. 6 Elektroodkeevitusel võib kasutada elektrood erineva polaarsusega alalisvoolu aga ka vahelduvvoolu. Keevitamisel traat kaarleek
13) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga Joon. 13 Elektroodihoidik e. käpp (5000-7000°C) ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 14). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. 6 Elektroodkeevitusel võib kasutada elektrood erineva polaarsusega alalisvoolu aga ka vahelduvvoolu. Keevitamisel traat kaarleek
tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 2) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevitusvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 3). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. Elektrood võib olla sulav aga ka sulamatu. Sulamatud elektroodid valmistatakse elektrotehnilisest söest või sünteesgrafiidist. Sulamatu elektroodiga keevitamisel moodustatakse õmblus lisametallist. Sulavad elektroodid valmistatakse traadist mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele ja
15). Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga (5000-7000°C) ja sulatab liidetavate detailide servi, aga ka lisametalli Joon. 14 Vedrunäpitsaga elektroodihoidja 7 (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 16). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevisõmbluse kvaliteedi. Elektroodkeevitusel võib kasutada erineva polaarsusega alalisvoolu, aga ka vahelduvvoolu. Vastupolaarse alalisvooluga Joon. 15 Keermega keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika elektroodihoidja
Eristatakse: • rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; • mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: • Pürometallurgia – metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. • Hüdrometallurgia – metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. • Elektrometallurgia – metallide ja sulamite saamine elektrienergiat kasutades;
kivivilla puhul on sageli takistuseks tema kõrgem hind. Mineraalvilladest toodetakse veel kõrgahju räbust räbuvilla ning peenestatud puistevilla, mis on ilma sideaineteta mineraalvill. Neid kasutatakse tunduvalt vähem - räbuvilla tema klaasjate nõelte tõttu, mistõttu tuleb jälgida tervisekaitsenõudeid ning puistevilla saab paigaldada ainult vastava puhuriga. Mineraalsetest soojaisolatsioonimaterjalidest leiavad harvemini kasutamist metallurgilised ja katlaräbud, samuti toodetakse klaasijäätmetest mullklaasi. Soojaisolatsiooniomadusi leidub ka kergkruusal ja mullbetoonidel. Mineraalsetest toorainetest soojaisolatsioonimaterjalid on väga head ja vajalikud ehitusmaterjalid, kuid alati tuleb jälgida, et kasutamisel ei tehta vigu, mis võivad põhjustada ettenägematuid kulutusi. 19 Kasutatud materjal:
Tardvahud. Need kujutavad endast sünteetiliste vaikude segusid, mis pihustatakse isoleeritavale pinnale. Seal segu vahustub, paisub ja tardub. Ehitustel kasutatakse tardvahtu nimega „Estopor“. See nakkub kõikide materjalidega peale plastmassi. „Estopor“ sobib kasutada seinte, katuste, torustike isoleerimisel. „Estopor“ on veetihe. Katusel täidab see ka katusekatte ülesandeid. 15.9. Muud mineraalsed soojaisolatsiooni-materjalid Räbud. Räbud jagunevad: metallurgilised räbud, katlaräbud. Metallurgilistest räbudest on peamine kõrgahju-räbu. Kui räbu väljub 213 kõrgahjust, siis jahutatakse see kohe järsult maha. Metallurgiline räbu meenutab jämedat liiva või peenemat killustikku. Katlaräbudest on kasutatud kivisöe kütmisel tekkivat jääki. Vajaduse korral seda veel peenestatakse ja sõelutakse. Omaduste poolest on kõrgahjuräbu parem kui katlaräbu.
Enamik metalle on maakoores keemiliste ühen- (~70%) on toormalm. Täidisesse lisatakse samuti ditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall terasmurdu ning räbustina lubjakivi. mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite · Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise prot- kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põle- sessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast misel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat
annaabi.ee 
