METALLURGIA KOHT RAHVAMAJANDUSES MUST ja VÄRVILINE METALLURGIA METALLURGIA Tööstusharu, mis tegeleb metallide / metallisulamite tootmisega ja nendest toodete valmistamisega. Peamine tooraine on maak (nt. raua- ja vasemaak, boksiit) MÄETÖÖSTUS (toodab maaki) 1) Kaevandustes (vase-, niklimaaki) 2) Karjäärides (rauamaaki) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Ener...
Metallurgia Koostas: Kai Kahre 10C 2014 Sisukord Metallurgia ajalugu Metallurgia Must metallurgia Värviline metallurgia Pürometallurgia Sulatusahjud Hüdrometallurgia Kloormetallurgia Elektrometallurgia Keskkonna probleemid Metallurgia Eestis Metallurgia ajalugu esimesed tõendid metallurgiast pärinevad Serbia aladelt hõbe, vask, tina ja meteoriitraud olid esimesed metallid, mida inimene hakkas töötlema Metallurgia metallide ja nende sulamite omadusi tootmise ja töötlemise tehnoloogiat Must metallurgia sai alguse Euroopast 15.saj toodab rauasulameid, millele on lisatud muud metallid peamine tooraine on rauamaak, tähtis tooraine on ka mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindlusetõstmiseks Värviline metallurgia
Eitas metallide transmutatsiooni. Ta kirjeldas esimesena metallilist tsinki. Tema andis nime: alkohol, just nendele ainetele, mida me siiani sedasi tunneme. Georgius Agricola (eelnevalt Bauer) 1494-1555 saksa päritolu. Iseloomult Paracelsuse vastand. Seostakse mineroloogiaga mineroloogia isa. Töötas arstina ja tegutses ka mitmes muus valtkonnas. Pakkus välja uusi kaevandamise masinaid, võtteid. Uuris kaevuritele iseloomulike haigusi. Peateos ilmus aasta pärast tema surma ,,Metallurgiast", milles ta võttis kokku oma kaevandustehnoloogia, mineroloogia, andmed (tema enda omad ja kogutud). Seda kasutati rakenduskeemia õpikuna 1,5 sajandit. Kirjeldas esimest korda metall vismutit. Uuris kivistisi, geoloogia valdkonda. Arvas, et geoloogilised kivistised on seotud vee ja tuule toimega. Libavius (natukene hilisemast perioodist kui agricolga) arst ja alkeemik, tegutses laialdaselt ka hariduse ja koolide valdkonnast. Tema teos: ,,Alkeemia" 1597, mis on
lendunud arseenist koguneb mulda vastavate tehaste läheduses. Arseeni mürgisus loomadle sõltub: arseeniühendist, organismi liigist ja vanusest, teistest ühenditest ja keskkonna pH-st. Inimesel põhjustab surmava ägeda mürgistuse 70-180 mg. o Vask Vask kuulub mitme elutähtsa ensüümi koostisesse ja on mikroelemendina seetõttu vajalik. Inimtegevusega vabaneb vaske aastas 260 000 tonni, s.o 93% "lahtipääsevast" vasest. Üle poole vase aastasest kogusest tuleb metallurgiast ja puidu põletamisest. Vask on loomadele, eriti veeloomadele väga mürgine (neeru- ja maksakahjustused, närvikahjustused jne). ELEKTROKEEMIA Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb piirpinnal elektronjuht/ioonjuht toimuvate keemiliste reaktsioonidega. Elektrokeemia käsitleb ioone sisaldavate lahuste omadusi ja lahuse ning metalli piiril toimuvaid protsesse, millest võtavad osa ioonid ja elektronid. Elektroodid: katood (võtab elektrone juurde) ja anood (annab elektrone ära)
tõekspidamistele rõhutas vajadust kasutada alkeemiat meditsiinis, haiguste tartar-teooria- haigus tekib kui organismis sade, elavhõbe sulavuse ja lenduvuse printsiip vaim väävel süttivuse ja põlevuse printsiip hing, sool kõvaduse ja mittepõlevuse printsiip keha. Eitas transmutatsiooni, kirjeldas metallilist tsinki, võttis kasutusele araablaste ,,alkohol" Agricola: mineraloogia isa, süstematiseeris teadmised keemilisest tehnoloogiasst, peateos ,,Metallurgiast"- väga põhjalik, mitmekesine teos, oli pikka aega põhiline rakenduskeemia käsiraamat. Kirjeldas esimesena vismutit, klassifitseeris mineraale nende füüs omaduste põhjal van Helmont: avastas mitme õhutaolise aine olemasolu, võttis kasutusele termini gaas, uuris puidu põlemisel tekkivat süsihappegaasi, sai reaktsioonides ka lämmastikoksiidi, vääveldiokiidi jm, imal neid uurimata.Üritas tõestada, et taimed koosnevad ainult veest
Vask kuulub mitme elutähtsa ensüümi koostisse ja on mikroelemendina seetõttu vajalik. Looduses vabaneb seda pinnase mineraliseerumisel, vulkaanipursetel ja taimestikust. Kohati võib pinnase vasesisaldus ulatuda väga kõrgele, ning leidub taimi, mis on niisugustele muldadele kohastunud ja mida saab kasutada vaseindikaatoritena. Inimtegevusega vabaneb vaske siiski looduslikust märksa enam, aastas 260 000 tonni, s.o 93% "lahtipääsevast" vasest. Üle poole vasesaastest tuleb metallurgiast ja puidu 6 põletamisest. Vask on loomadele, eriti veeloomadele väga mürgine (kalade jaoks toksilisim metall elavhõbeda järel). Kõige mürgisemad on Cu2+, CuOH+ ja Cu2OH2 2+ -ioonid. Et vase (aga ka tsingi, nikli jmt metallide) mürgiste ioonide sagedust (sidumist) mõjutavad teised veesleiduvad ühendid, siis on need metallid eriti ohtlikud pehmeveelistes magevetes.
Samuti väärib mainimist kulla ja hõbeda kaevandamise ja töötlemise käigus läbiviidud tegevuste okupatsioon Pürenee poolsaarel. Arheoloogilisi tõendeid vase-, tina ja raua kaevandamisest ja töötlemisest alates eel-Romaani ajast on rikkalikult.. Brasiilias algas Portugali koloonias alates 1500, kulla ja hõbeda otsingud kohe pärast saabumist ja hõbeda otsing kasvas niipea, kui see avastati Hispaania-Ameerika aladelt. Kolm mälestuste raamatut Portugali metallurgiast aastast 1789 ja veel kaks raamatut aastast 1792, on kirjutatud Itaalia proffessori Domenico Vandelli (1735-1816) poolt. Lühike kokkuvõte tema raamatutest: 1. Ta märkis, et Portugalis kaevandati pliid hõbeda ja antiomi kõrval. 2. Vandelli kirjeldas ka väga vana meetodit Kulla, antimoni ja väävli puhastamiseks, mis tooks kaasa väga puhta metall. Hulga kirjalikke töid metallurgia kohta (kuus raamatut ja üheksa mälestuste kogu), mis on koostatud 18
annaabi.ee 
