keerme treilõikureid kasutades. 51. CNC pingid 48.Freesimine, karakteristikud CNC-tehnoloogia abiga töötlemisprotsessid on võimalik Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks automatiseerida. Tänu tehnoloogia arengule on onfrees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, tööpingid tänapäeval üha täpsemad ja kiiremad, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse inimeste oskused paremad, tulemuseks on metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, valmistusaegade lühenemine ja kvaliteedi paranemine näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, jne.
Tartu Kutsehariduskeskus - - Metallurgia. Kõrgahjutehnoloogia Kursusetöö - Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Metallurgia......................................................................................................................4 3. Kõrgahjutehnoloogia.......................................................................................................6 4. Kõrgahju bilanss.............................................................................................................7 5. Kokkuvõte.......................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika KEIO OLEV AT 109 Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 2 Sissejuhatus Selles referaadis on teemadeks metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia. Metallurgi eesmärk on metallide tootmine. Kõrgahju eesmärk terase tootmine Metalle toodetakse maakidest, kui kõikide metallide tootmiseks ei ole maake ja neid tuleb toota. Metallurgia jaguneb omakorda: · Rauametallurgiaks ehk ferrometallurgiaks, mis hõlmab raua ja selle sulamite tootmist. · Mitterauametallurgiaks ehk värvilismetallide mettalurgiaks. See
Tartu Kutsehariduskeskus Metallurgia- kõrgeahju tehnoloogia Referaat Koostas: Tartu 2013 Sissejuhatav loeng Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks . Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt
Rauda esineb looduses ainult mitmesuguste maakidena: magnetiit, punane rauamaak, pruun rauamaak, raudpagu. Eestis esineb neid soo- ja järvemaakidena. Võrusoo maagi näidist näeb loengul. Teadaolevalt on Eestis rauda sulatatud Harju maakonnas Jüril. Kuid rauamaaki esineb palju ka Alutagusel. Raud koos paljude lisanditega, sisuliselt malm, oli esialgu habras ja neist valmistatud riistad võisid kergesti murduda. Seega käsitlevadki sellised õppeained nagu konstruktsioonimaterjalid, metallide tehnoloogia kui ka konstruktsiooni- ja elektrimaterjalid küllalt põhjalikult ka metallide ja nende sulamite mitmesuguseid omadusi, nende saamist ja edasist töötlemist. Pärast seda, kui inimene õppis metallide valamisele ka neid sepistama, saadi juba tugevamat raua sulamit terast. Siinkohal mõningaid mõisteid, mida kindlasti peab teadma. Malm raua sulam süsinikuga, milles C = 2,14 ...6,7%. Teras raua sulam süsinikuga, milles C = 0,08 ...2,13%.
Metallurgia Koostas: Kai Kahre 10C 2014 Sisukord Metallurgia ajalugu Metallurgia Must metallurgia Värviline metallurgia Pürometallurgia Sulatusahjud Hüdrometallurgia Kloormetallurgia Elektrometallurgia Keskkonna probleemid Metallurgia Eestis Metallurgia ajalugu esimesed tõendid metallurgiast pärinevad Serbia aladelt hõbe, vask, tina ja meteoriitraud olid esimesed metallid, mida inimene hakkas töötlema Metallurgia metallide ja nende sulamite omadusi tootmise ja töötlemise tehnoloogiat Must metallurgia sai alguse Euroopast 15.saj
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Martin Raba Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia Iseseisevtöö Helmo Hainsoo TARTU 2012 Martin Raba Sissejuhatus Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt
Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Kõrgahi Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina
Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? - Metallurgia tehnoloogilised etapid on: maagi kaevandamine, maagi rikastamine, tooraine sulatamine, puhta metalli või sulamite tootmine, valtsimine, stantsimine jms. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist - Paiknevad odava elektriga piirkondades või sadamalinnades. Paiknemist mõjutavad ka tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! - Seal on odav tööjõud ja maavarade leiukohad, ja siis põhja riigid ei taha oma keskkonda saastada. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid
Tehnokeraamika • Aminoplastid (UF, MF) Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite • Fenoplast (PF) jt. baasil saadud tööriista- ja eriomadustega Elastomeerid konstruksioonimaterjale. • Kautšuk • Kummi • Polüuretaan (PUR) jt. Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe: pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine.
puhast rauda, vaid malmi ja terast. 4 Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel. keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn
1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallurgia ..................................................................................................................... 4 2. Metalli reaalne struktur .................................................................................................. 4 3. Kristalliseerumine .........................
ka muust taimsest toorainest(õled, pilliroog jne.). Tselluloosi saagis 40-55%. Tooraine ettevalmistamine: 1) Puidu koorimine koor põhjustab tselluloosi prügisust, puitmassi tootmisel on vajalik täielik eemaldus, sulfaattselluloosi jaoks 90% ulatuses. 2) Laastu valmistamine liiga suur ja paks laast põhjustab läbikeetmata puiduosakeste sisaldust tselluloosis. Liiga väike ja õhuke aga vähendab tselluloosi saagist ja tugevust. Tselluloosi tootmine: sulfittselluloosi tehnoloogia tänapäeval vähe kasutatav sulfaattselluloosi tehnoloogia - töötab ligniini lagunemisel aktiivleelise toimel. Aineid keedetakse ning eralduvad gaasid. Tselluloos pestakse ning leelist ja muid aineid üritatakse välja pressida, filtreerida. Toimub sorteerimine, sõelamine (suuruse järgi eraldamine) ja keerissorteerimine (massi järgi eraldamine). Tselluloosi pleegitamine (2 põhimõtet: eemaldada ligniin ja kromofoorsete gruppide kaotamine ligniini eemaldamata), tselluloosi kuivatamine.
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milline reaktsioon toimub terase keemise ajal? Vali üks: a. 2Fe + O2 2FeO + Q b. FeO + C Fe + CO + Q c. FeO + C Fe + CO - Q d. S + O2SO2 Küsimus 2 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Ferrosiliitsiumit ja ferromangaani kasutatakse terase tootmisel Vali üks: a. redutseerimiseks b. tsementiidi moodustamiseks c. räbu moodustamiseks d. lisandite oksüdeerimiseks Küsimus 3 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid tahkeid määrdeaineid kasutatakse pulbermetallurgilistes materjalides? Vali üks: a. Pb, B4C b. Cu, Sn c. ZnS, SiO2 d. MoS2, BN Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõige madalam sulamistemperatuur Fe-C sulameist on Vali üks: a. alaeutektseil b. eutektseil c. austeniitsulameil d. ü
metallurgia 1) Malmi saamiseks kasutatakse tooraineid: • rauamaak • mangaanmaak • räbusti • kütus 2) Räbusti- mille ülesandeks on sulametalli puhastamine lisanditest. Kütus- peamiseks kütuseks on koks mille maksumus moodustab kuni poole saadava malmi hinnast. 3) 1. Kütuse põlemine → 1800…2000 °C 2. Raua taandamine 3. Raua rikastamine süsinikuga → 400…1400 °C 4. Malmi (3,7...4 % C) moodustumine 5. Räbu tekkimine 4) võib saada kas valumalmi (9-12%), ferrosulami (<1%) või terase 5) terase elektrometallurgia 6) toormalmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamine. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt lisada legeerivaid elemente. Mitteraudmetallid 7) Titaanimaak (rutiil, ilmeniit) rikastatakse kas flotatsiooni 8) – 9) pürometallurgia 10) Elektrometallurgia ja ahjus 11) magnotermiat pulbermatallurgia 12) Pulbermetallurgia oluliseks iseärasus
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
.............................................................................6 Terase tootmine...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................9 Sissejuhatus Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks · Ehedalt leidud: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............
Tugevust suurendatakse siiski teraskiududega. Kui soovitakse kasutada sünteetilisi kiude, siis tugevuse saamiseks tuleb kasutada neid koos teraskiududega. Teraskiud annavad konstruktsioonile tugevuse ning sünteetilised kiud on vajalikud plastilise mahukahanemise vähendamiseks. 12) 2. POLÜMEERBETOON - sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalid liiv ja killustik. Kasutatakse keemia, metallurgia, naftatöötlemis- ja toiduainetetööstustes. Betooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Võib olla armeeritud ja armeerimata. 13) 28. Isetihenevbetoon, teebetoon 14) ISETIHENEV BETOON - Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise 15) võimalus. 16) Isetiheneva (ITB) betoonisegu kasutamine võimaldab: 1. Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; 2
Polümeerbetoonid Sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Vaigu kokkuhoiuks võib koostisesse viia ka peenjahvatatud täiteainet. Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid tahkesteid (kõvendajaid). Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Kasutusalad: korrodeeruvates keskkondades (keemia, metallurgia, naftatöötlemis ja toiduainetööstuses), keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. 27. Isetihenevbetoon, teebetoon Isetihenevbetoon Kõrge toote kvaliteedi ja betooni pikaealisuse tagamine vähese kvalifitseeritud oskustööliste arvuga. Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise võimalus.
1 Kristallivõre tüübid primitiivsed e. lihtsad aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võre- elemendi sees; Cr a, Fe a, Mna, Mo, V, W a ; c) tahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; Ag, Al, Cu, Coy , Cu, Fey, Ni, Pb, Pt, Sny d) põhitahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr , Mg, Ti, Zn. KRISTALLVÕRET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED · Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t üüp. Metallid o
Allikad: Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.em.ee , Õppeatlas 3, Koolibri 2002, www.ukrbascompany.at.ua ,www.wikipedia.org ,Interneti piltmaterjal Maailma ühiskonnageograafia Metallurgia 1. Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? 2. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist? 3. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! 4. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. 5. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia? 6. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? 7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad metallide tootmisega
3. TERASTE KASUTAMINE AUTOTEHNIKAS 1 Kaasaegne autokere Moodsa autokere valmistamiseks kasutatakse järjest rohkem kõrgendatud tugevusega (Rm = 300...500 MPa), kõrgtugevaid (Rm = 500...800 MPa) ning ülitugevaid (Rm >800 MPa) teraseid. Sellised terased on nn. mitmefaasilised terased ja nende saamiseks kasutatakse ära teraste omadust moodustada vormimisel ning jahutamisel erineva struktuuriga sulameid. Kõrgendatud tugevusega on peeneteralised mikrolegeeritud ja Bake Hardening- tehnoloogia alusel saadud terased. Kõrgtugevad on kahefaasilised ja TRIP- terased. Suurima tugevusega on kuumvormitud ülitugevad terased ehk martensiitterased. Kuna neid teraseid vormitakse temperatuuril 900...950 °Cpressis,siis erilise jahutusprotsessi tulemusel saadakse sulami struktuur, millel on kõrgeimad tugevus- ja kõvadusnäitajad (Rm >1000 MPa). Niisugusest materjalist on näiteks esipõrkeraua põikitala, kesktunnel, A- piilar/katuseraam, B- piilar ja muud vastutusrikkad osad.
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, s
.................................... 47 1.4.3. Plastkomposiitmaterjalid............................................................................................................. 47 1.4.4. Keraamilised komposiitmaterjalid............................................................................................... 48 1.4.5. Süsinikkomposiitmaterjalid ......................................................................................................... 48 2. METALLIDE TEHNOLOOGIA............................................................................................................... 49 2.1. Metallurgia ......................................................................................................................................... 49 2.2. Valutehnoloogia ................................................................................................................................. 49 2.2.1. Liigitus ..............................................
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi
MUST METALLURGIA Maria Tamm 9.A Must metallurgia Must metallurgia sai alguse Euroopast XV (15) saj , mil hakati sulatama töönduslikult rauda ja malmi Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub
Keevitus, pealesulatus, termolõikamine, jootmine. NB! Meil oli see viimane test ja ei tulnud need küsimused! Tulid hoopis jpg-failidena (KMT lõikamise test) toodud küsimused. 1) Termomehaaniliseks keevituseks loetakse: joonkeevitust (joonkontaktkeevitust) 2) Keevituse vooluallika välistunnusjoon väljendab: keevitusvoolu ja keevituspinge vahelist sõltuvust. 3) Keevitamisel vahelduvvooluga keevitustrafo keevitusvoolu reguleeritakse: primaar- ja sekundaarmähiste vahelise vahekauguse muutmise teel. 4) Käsikaarkeevituse vooluallikate iseloomulikumaks tunnuseks on: voolu reguleerimisvõimalus. 5) Keevituse vooluallika tühijooksupinge on: 220-380 või 60-90(vahelduvool ja alalisvool) 6) Madalsüsinikterastel asub kõige kõrgemate mehaaniliste omadustega ala keevitamisel termomõjutsoonis: normaliseerimispiirkonnas. 7) Keevitatava materjali ebaühtlane kuumenemine termomõju tsoonis keevitamisel põhjustab: termopingeid 8) Keevitatavate materjalide ettekuumutamist keevitamisel kasut
mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. 3. Normaaltbetooni koostismaterjalid Etteantud omadustega või etteantud koostisega betooni koostis ja lähtematerjalid tuleb valida nii, et betoonisegule ja kivistunud betoonile esitatud nõuded, nagu konsistents, tihedus, tugevus, kestvus, sisse betoneeritud terase kaitstus korrosiooni vastu, oleksid kasutatava tootmisprotsessi ja valitud betoonitööde tehnoloogia puhul täidetud. Kui betooni lähtematerjalide tüübid ja klassid ei ole spetsifikatsioonis määratud, valib need tootja kindlaks määratud keskkonnatingimuste puhul sobivate materjalide seast Sideainena kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalid - Täitematerjale kasutatakse betoonides esmajärjekorras taigna tardumise ja kivistumise protsessidega kaasnevate mahumuutuste vähendamiseks
PULBERMETALLURGIA Materjaliõpetus 2009 Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbrite valmistamist, komponentide segamist, toodete vormimist ning vajadusel täiendavat töötlemist (immutamine õlidega, pinnete pealekandmine jms). Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimismeetodeid kasutades. Pulbermetallurgia peamisteks eelisteks traditsiooniliste tehnoloogiatega võrreldes on materjalide kokkuhoid (pulbertooted ei vaja olulist mehaanilist töötlust). Sel teel on võimalik toota materjale ning tooteid
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
Mis temperatuuril ja millisest faasist tekkivad sulami struktuuri näidatud struktuuriosad? 5. Millised on sulami (sulami C-sisaldus võtke ülaltoodud tabelist 1 vastavalt variandile) tehnoloogilised omadused (valatavus, lõiketöödeldavus, survetöödeldavus) ning tooge põhjendused. Malmide korral selgitage, millised on tingimused seotud C-ga (valgemalmi) või vaba grafiidiga (hallmalmi) tekkeks (vt. struktuuridiagramme joon. 3.72 ja 3.73. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia, I. Metalliõpetus ja metallurgia). Tabel 1 variandi number tuleb vastavalt matrikli viimasele numbrile Variandi nr. Küsimused 3 ja 4 Küsimus 5 1 0,2 2,5 2 0,4 3,0 3 0,8 4,3 4 1,5 5,0
Gerton Korsten NIKKEL JA TEMA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 2015-10-26 Üliõpilase allkiri: Õppejõu allkiri: Tallinn 2015 Sisukor SIssejuhatus.................................................................................................................................3 1.Nikkel.......................................................................................................................................4 2.Nikli sulamid............................................................................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................