5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) Hiirte evolutsioon Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas C. Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega (X-Y-positsiooni indikaator graafilise süsteemi jaoks), mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Optiline hiir Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Kurikuulus punane tuluke, mis pimedas toas juba kaugelt teretab, on tegelikult vaid abivalgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha. Tootjafirmad väidavad, et optilised hiired on võimelised
sõjandusalast uurimistööd. Nõnda oli ta seotud nii tuumapommi valmistamise kui UFOde uurimisega.1974 suri ta kopsupõletikku. Douglas Engelbart Stanfordi teadlane Douglas Engelbart kirjeldas oma leiutist sõnadega ,,X-Y positsiooni indikaator". Puust kesta sisse pandud kahe metallrattaga riistapuud oli võimalik esialgu liigutada vaid kas horisontaal- või vertikaalsuunas ning esialgu oli see üsna kohmakas. 1970. aasta sügisel anti talle selle seadme peale välja patent.Tänapäeval tunneb maailm leiutist arvutihiire nime all.Just hiirel on suur roll selles, et
jaanuaril, 1925 Oregonis. Ta on Ameerika leiutaja, kes tegi esimesena arvutile hiire. Engelbart sai Bachelori kraadi elektriinsenerina Oregoniosariigi ülikoolis 1948. aastal. Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega, mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Rikkaks Engelbart aga ei saanud, sest hiirele võetud patent aegus 1987. aastal enne, kui personaalarvuti oma võidukäiku alustas. Bill Gates William Henry Gates III sündis 28. oktoobril 1955. Tema vanaisa oli panga asepresident ning isa prominentne jurist. Juba algkoolis ületas
Douglas Engelbart Douglas Engelbart on Ameerika leiutaja, kes on sündinud 30. jaanuaril 1925. aastal. Ta on kõige paremini tuntud arvutihiire leiutamise poolest. Ta töötas grupis mis lõi arvuti kasutajaliiteid. 1967. Aastal soovis ta patendeerida arvutihiire. Aastal 1968 ta demonstreeris Stanfordi Uurimisinstituudis kasutajaliidest, mis pruugib klaviatuuri, hiirt ja ekraaniaknaid. 1970. aastal patendeeris ta arvutihiire, mis oli puitkast kahe metallrattaga. Hiljem avaldas ta, et nimetas selle hiireks, sest sellelt tuli juhe tagant välja, mis tundus nagu saba. Ta ei pälvinud ei mingeid kasutusmakse, sest tema patent lõppes 1987. aastal, enne kui PC revolutsioon oli teinud hiirest asendamatu osa arvuti juures. Bill Gates William Henry Gates III on USA tarkvarakorporatsiooni Microsoft ideoloogiline juht ja suuromanik. Ta on ameerika ettevõtja, filantroop ja Microsofti esimees. Ta on Microsoft suurim individuaalne aktsiaomanik
A-1A 1.Arvutihiirte ajalugu Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas C. Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega (X-Y- positsiooni indikaator graafilise süsteemi jaoks), mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Rikkaks Engelbart aga ei saanud, sest hiirele võetud patent aegus 1987. aastal enne, kui personaalarvuti oma võidukäiku alustas. Samuti kasutati hiljem laialt levinud hiirest teist tehnoloogilist lahendust esmalt PARC instituudis ja hiljem Sveitsi riikliku
annaabi.ee 
