11.2011 Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst: sarnasused ja erinevused. Vana-Rooma kunst(753) Vana-Kreeka kunst Arhitektuur: Arhitektuur : Materjal: lubimört, põletatud tellised Tähtsaimaks alaks oli templiehitus. Sellised materjalid võimaldasid teha Ehitusmaterjaliks oli marmor ja detailid võlvimistehtnikat. Ehitasid kivist kaari, ühendati omavahel metallklambritega. lihtsaid võlve, sai luua mitmekesisema Sammaste stiilid olid: dooria, korintose ja plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. joonia. Nt: Rooma Panteon, foorumid, Mausoleumid Hera tempel , Parthenon Skulptuurikunst: Skulptuurikunst: Kopeeriti koopiate järgi tunnemegi ära Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks tänaseks hävinuid töid. olid marmor ja pronks.
niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne. Kreeka kunst arenes välja 600 eKr. Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr. Arhitektuur: Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit. Kivid seoti omavahel metallklambritega. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templi välisvaates võib eraldada 3 osa:krepidoma, sammastik, talastik. Krepidoma ülemine aste on stülobaat, sellele toetub sammastik. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Samba osad: baas, tüves,kapiteel. Tüves on keskelt paisunud(entaas), kaetud kannelüüridega, kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest(ülemine). Sammaste arv allub kindlale reeglile. Pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem, lisaks üks sammas(6x13) (8x17)
Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste taga asub siseruum e naos, puuduvad aknad. Seal oli jumala kuju. Naose lagi oli puidust (kasetlagi). Dooria, joonia ja korintose orderid templitel. Nimetused on saadud samba ülemise osa järgi. Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase dooria stiili näide. Kõige paremini säilinud. Sambad
Templid ja ühiskondlikud hooned ehitati puust, liivakivist, alates 6. sajandist sai templite ja ühiskondlike hoonete põhiliseks ehitusmaterjaliks marmor. Sambad tehti algul monoliitsetena (puust, liivakivist), marmorsambad valmistati aga eraldi seibidest. Kuni paigaldamiseni olid kannelüürid raiutud ainult samba ülemisele ja alumisele seibile, tervikuna raiuti need välja alles pärast terve samba kokkumonteerimist. Seinte suured kiviplokid paigaldati ilma sideaineta, neid seoti omavahel metallklambritega. Roomlased alustasid tavalistest toorsavitellistest ehitistega, ladusid nad alguses oma seinad kuivalt, ilma mördita, kasutades kandedetailide tarbeks kõva lubjakivi. Alates 1. saj. pKr. sai valdavaks põletatud tellis, mis valmistati erikujulisena vastavalt kasutamisele ( eraldi seinte, katuse, sammaste jne. jaoks), nende ladumisel kasutati liiv- lubimörti. Viimase laialdane kasutamine viis aga uue ideeni- seinu hakati ehitama kahest õhukesest kihist tellistest, nende
Vähemalt üks külg on korrapärane Soklikivid · Mõeldud soklite ja seinte katteks. · Klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. · Töödeldud aint väliskülg. · Tehakse dolomiidist või lubjakivist. Vooderdusplaadid · Rohkem välis- kui siseseina katteks. · Valmistatakse dolomiidist, graniidist või marmorist. · Õhukesed plaadid (7-20 mm) liimitakse · Paksud plaadid (20-60 mm) kinnitatakse metallklambritega Põrandaplaadid · Tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne · Pealispind lihvitakse või poleeritakse · Kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel jne · Suur veekindlus ja kulumiskindlus Trepiastmed · Tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist · Puhtalt töödeldu pealispind, otsad ja esipind vajaduse järgi Äärekivid
Vorstikestadena kasutatakse Eesti lihatööstustes nii naturaalkesti (seasooled, lambasooled) ja kunstkesti (tsellulooskestad, polümeersed kestad jne). Vorstisegu pritsimine kesta toimub seadmega, mida nimetatakse vorstipritsiks. Seade töötab rõhu all ja surub seadme punkrisse laaditud vorstisegu kesta. Järgnevalt toimub vorstiotsade klipsimine (sulgemine) metallklambritega käsitsi või automaatselt. Grillvorstide ja viinerite ning sardellide puhul toimub selles etapis ka vorstide keerutamine 10-12 cm juppideks. Keerutamine võib samuti toimuda käsitsi või automaatsete seadmete abil. 6. RIPUTAMINE RAAMIDELE Vorstisegu pritsimisel vorstiotsad klipsitakse ja samaaegselt kinnitatakse ka riputusaas. Lisatud riputusaasa kasutatakse vorstibatoonide asetamisel keppidele. Kepid asetatakse juba vorstiraamidele,
Millised on Vanakreeka templi osad? Põhiplaan? Vana Kreeka templi kuus erinevat põhiplaani. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on
Ateena kesklinn, ümbritsetuna ametiasutuste hoonetest, avaldas muljet igaühele, kes sinna sattus. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: a) talastik, kuhu kuuluvad arhitraav, friis ning geison (eenduv garniis) b) lame viilkatus
eest. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: a) talastik, kuhu kuuluvad arhitraav, friis ning geison (eenduv garniis) b) lame viilkatus
Egiptuse poos. (Nägu profiilis, silm otse. Õlad otse, puusad ja jalad profiilis.) Värvid on harmoonilised ja maitsekad. Ei anta edasi varju ja värvivarjundeid. Teos: Nofretete portreebüst Kreeka Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas megaroni. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Kreeka jumalad on inimeste sarnased, oma iseloomuga- igal jumalal oma tempel. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alaehitusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma. Krepidoma viimast astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana ja olid templi välisilmes määravad
Ateena kesklinn, ümbritsetuna ametiasutuste hoonetest, avaldas muljet igaühele, kes sinna sattus. Ateena agoraalt viis pikk tee üles Akropolile, mida pidustuste ajal ummistasid inimesed, kes olid ühinenud kultusliku rongkäiguga. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. 13. Kreeka skulptuur Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Kujurite ainsaks
Pakettide stoovimine tekile 3.6.4 Tekilasti kinnitus Kui tekilasti loomus ja kõrgus nõuavad, tuleb kasutada püsttugesid. Püsttoed peavad olema terasest või muust sama tugevusega materjalist. Püsttugede tugevus peab olema väiksem umbreelingu tugevusest. Tugedevaheline kaugus ei tohi ületada 3 m. Püsttugede alumised otsad kinnitatakse teki külge nurkraudade või metallpesade abil. Kui peetakse vajalikuks, võib püsttoed täiendavalt kinnitada metallklambritega umbreelingu külge. Puidu tekilast peab olema kinnitatud kogu pikkuse ulatuses sõltumatute soringutega. Kui tekilasti kõrgus on alla 4 m, ei tohi soringutevaheline kaugus ületada 3 m, kui aga tekilasti kõrgus on üle 4 m, ei tohi soringutevaheline kaugus ületada 1,5 m. Poordiäärsete ülemiste kihtide paketid peavad olema kinnitatud vähemalt kahe soringuga. Soringute läbihõõrdumise
Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis-ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud-või klompfaktuuriga vooderdusplaate Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha
Pilet 4. Vanakreeka arhitektuur Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Paljud reljeefid ja muud ehituskaunistused on aga üle värvitud rõõmsates toonides. Üks vanimaid templeid, mis on säilinud meie ajani on Hera tempel Olümpias (dooria stiilis, 7 saj lõpust e.m.a.)
Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Plaatide survetugevus peab olema vähemalt 50N/mm2 ja külmakindlus 35 tsüklit. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretsaplaate. Mosaiikplaadid killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide
tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Soklikivide paksus on 40-150 mm, pikkus 300-1000 mm, survetugevus vähemalt 80 N/mm2 ja külmakindlus vähemalt 50 ts. - Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis-ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7- 20 mm) liimitakse seintele, paksud (20-60 mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Plaatide pikkus on 200-800 mm ja laius 100-400 mm. Plaatide survetugevus peab olema vähemalt 50 N/mm2 ja külmakindlus 35 tsüklit. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. - Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretsaplaate. Terratsoplaatide (suurus on kõige sagedamini 300 x 300 x 28 mm). Kivist
Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. · Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. 05.05.2014 · Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. · Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist
Soklikivid võivad olla: klombitud, 68 tahutud, saetud, lihvitud. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid. Need on mõeldud eelkõige välisseinte katteks. Vahel kasutatakse ka siseseinte katteks. Vooderplaadid valmistatakse enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid liimitakse seintele. Paksud plaadid kinnitatakse metallklambritega. Põrandaplaadid. Neid tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Tehakse: täiskiviplaate, mosaiikplaate, bretša-plaate. Mosaiikplaadid tehakse killustikust ja tsementmördist. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirjuid plaate. Bretšaplaatide tegemisel kasutatakse ära õhemate dolomiitplaatide saagimise ajal purunenud tükke. Plaaditükid laotakse tsementbetoonalusele
annaabi.ee 
