RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG
samas ka raskemaks kaitserüüd. Rüütli relvastus koosnes mõõgast ja raskest odast, millel oli
pika varre otsas rombikujuline otsik. Oda oli määratud löögi jaoks, selle heitmist hobuselt ei
praktiseeritud. Rüütli relvastusse kuulusid veel nui ja sõjakirves. Nui oli eelistatuim relv
vaimulike feodaalide seas, kuna kirik ei lubanud mõõka haarata (kes mõõga haarab, see selle
läbi sureb). Rüütli kaitserüü koosnes soomusrüüst, rõngassärgist, kiivrist, metallkinnastest ja
-saabastest. Kiiver XI sajandil oli ilma tervikliku näokaitseta, oli vaid ninakaitse. XIII
sajandiks kattis kiiver ka rüütli näo, jäid vaid silmapilud ja hingamisaugud. XIII sajandi rüütel
oli üleni kaetud rüüga mis ei jätnud vabaks ühtegi kohta kehal.
Rüütlil oli ka kilp mis alul oli ümmargune, hiljem aga pikliku kujuga. Aja jooksul kattis
selline kilp rüütli pea täielikult. Ka rüütli hobune oli kaetud rauaga ja teda võis haavata vaid
kõhtu ja jalgadesse