105 MRA TALLINN 2011 SISSEJUHATUS Keraamika (kreeka 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamilised on anorgaanilised mittemetalsed materjalid, mis muunduvad kuumuse mõjul. Kuni 1950-ndate aastateni oli neist tähtsaimad traditsioonilised savid, millest tehti nõusid, telliseid jne. Savist tehtud keraamikatooteid nimetatakse pottsepisteks. Omaette haru moodustab ka metallkeraamika. Sõna keraamika võid olla nii omadussõna, kui ka nimisõna, mis tähistab keraamilist materjali või valmistoodet. Paljud keraamilised materjalid on kõvad, poorsed ja rabedad. VALMISTAMINE Keraamika valmistamisviise jagatakse ko.lmeks: Valamine Vormimine Pressimine ehk stantsimine 1. 2. 3. 4. 5. KERAAMIKA LIIGITAMINE Põletustemperatuuride põhjal
kaarekindel, (kaarekindluse all mõistetakse kõrget sulamistemperatuuri Joonis 1) hõlpsalt töödeldav, odav. [2];[3] * Kontaktmaterjali valiku puhul tuleks arvestada ka kontakttakistusega kontakttakistuse tõttu tekib läbiva voolu toimel kuumenemine, seda aitab muuseas vältida ka see, et kontaktipooled oleks valmistatud hea elektrijuhtivusega ning väheoksüdeeruvast materjalist (värvilisest- või väärismetallist, nende sulamitest või metallkeraamika teel). [3] Nõuded on kohati vastukäivad ning ideaalset, kõigile nõuetele vastavat materjali polegi olemas. Seetõttu kombineeritakse metalle ja kasutadakse erinevaid sulameid, et materjalide omadusi parandada. 4. Kommuteerivates kontaktides kasutatavad materjalid: (Põhiandmed Tabel 1) Hõbe (Ag)- Tal on suurem elektri- ja soojusjuhtivus kui ühelgi teisel metallil. Väike kontakttakistus. Hõbe on üks odavamaid väärismetalle. Tema pehmuse
teineteisest täielikult eraldatud õikihiga. 47 Liugelaagri materjalid. …………………………………………………………. ++ Antifriktsioonmalm-vähekoormatd, aeglkased laagrid, pronks- keskmine koormus,kiirus, babiit-pehme metal ja antimony sulam- kasut antifriktsioonse kihina, metallkeraamika, pulbermetallurgia- laagripuks, mittemetall-plast,kumm,grafiitmaterjal, puit 48 Veerelaager ja selle iseloomustus. ……………………………………………… + + Välisvõru,veerekeha,sisevõru,separator, A-sisevõru veeretee + suur kandevõimeväikese laiuse juures, kõrge kvaliteet hulgitootmise ja standardamise juures,suur kasutegur, hõõrdetegur ei sõltu
Liughõõrdumine tekib määrdeaine kihtide vahel.Skeem.Veesuusataja püsib veepinnal vaid siis,kui kiirus on piisav ja suusad moodustavadveepinnaga mingi nurga .Selline situatsioon on võimalik tekitada ka liugelaagris,mida nim. siis hüdrodünaamiliseks laagriks. 47.Liugelaagri materjalid 1.Antifriktsioonmalm(ka hallmalm).2.Pronks.3.Babiit,s.o pehmete metallide ja antimooni sulam-head antifriktsioonsed omadused,aga väike tugevus.suuremad kiirused ja koormused.4.Metallkeraamika.5.Mittemetallid:a)plastid(kapron,teflon,tekstoliit);b) kumm.c)grafiitmaterjal.d)puit(presspuit,bakaut). 48.Veerelaager ja selle iseloomustus. Komponendid: välisvõru, veerekeha, sisevõru, separaator. Lager tapil- pinguga ist, laager keres-siirdeist.Iseloomustus: + 1.Suur kandevõime väikese laiuse juures(B).2.Kõrge kvaliteet hulgitootmise ja standardimise tulemusena.3.Suur kasutegur(0,99).4.Hõõrdetegur(kasutegur) ei sõltu oluliselt pöörlemiskiirusest.5.Lihtne hooldamine. 1
sellele järgnevalt glasuurimine. Tasandab toote pinna ebatasasused ja erinevused toote ja glasuuri termilises paisumises. Tulekindel on keraamika, millest valmistatud tooted püsivad sulamata >=1580°C juures. Tööstsulikud küttekolded, ahjud jne. samott-tellised valmistatakse lahjadest savidest, põletatakse kuni täieliku paakumiseni. Samoti sisaldus samott-tellises tav 30-70%. Tehniline keraamika- lähteainena kasut puhtaid oksiide, silikaate jt. Metallkeraamika keemiline koostis on varieeruv. Klaaskeraamika- ehk sitall on spetsilaalselt väljakristaliseeritud klaas- keemiline koostis lähedane klaasile. Keemiliselt püsiv,habras, mehaaniliselt tugevam kui klaas, kõva ja kuulmiskindel. Sanitaartehniline keraamika tooted kuuluvad põhiliselt peenkeraamika toodete alla. Tooraineks on tulekindlad savid, kaloiin, kvarts, päevakivi. Toodetakse lobrimenetlsusel, valatakse kuiva kipsvormi, milesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%.
Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on endiselt asendamatud, plaatinaserviisid on muutunud aga muuseumieksponaatideks. Üheks peamiseks plaatina tarbijaks on klaasitööstus. Klaasniiti tõmmatakse läbi peente filjeeride temperatuuril 1200...1450°C. Sulaklaas on siis väga agressiivne: parim legeeritud teras püsib vaid kümneid tunde, ka metallkeraamika ei pea vastu. Plaatinasulam talub neid tingimusi aga tuhandeid tunde. 1 t klaaskiu kohta kulub kuni 200 g plaatinat. Plaatinatiiglis sulatatakse monokristalle laserile ja teisi kõrge puhastusastmega aineid. Erisulandajatega saab isegi smaragdipulbrist kokku sulatada suuri vääriskive. Õhuke plaatinaleht või plaatinakihiga kaetud klaaspeegel on läbipaistev vaid valgusallika poole. Plaatinapeegliga ukse- või aknaklaasid
Tsükloni puhastusaste kõigub 60% - 98% juures, olenevalt tolmuosakeste suurusest. Filtrimine – puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtrimaterjali, kus toimub osakeste otsene põrkumine filtriva pinnaga, toimuvad elektrostaatilised ja gravitatsioonijõud, sõelaefekt jne. Filtrite materjalid jagunevad: – Elastsed loodusmaterjalid, sünteetilised, metallkiu kangad – Jäigad klaaskiud, metallilaastud, metallkeraamika, keraamika, poorne klaas – Puistematerjalid staatilise või liikuva kihina – Märgfiltrid, kus materjal on niisutatud vee või õliga Peentolmu püüdmiseks sobivad kangasmaterjalid, millele antakse kottide (taskute) kuju : käis- ehk kinnasfilter. Puhastusaste peaaegu 90 % igasuguse suurusega osakeste püüdmisel. Märgpuhastus – vaid juhul, kui gaasi jahutmine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud.
Plastid: sisaldavad täiteaineid, mis on suurte teraliste osakestega komposiidid. Teise rühma moodutavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse (näiteks metallkeraamika: niklile või kroomile lisatakse WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad, treiterade jaoks). Betoonidest on tuntuimad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetoon sisaldab väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik) osakesi. Lisandi osakased 60-80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur, saadakse raudbetoon. Nanoosakestega komposiidid
Teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõigist kolmest materjalist, so metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon
Teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõigist kolmest materjalist, so metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon
Teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõigist kolmest materjalist, so metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon
Teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõigist kolmest materjalist, so metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon
juures. See temperatuur tavaliselt ületab 100-150 kraadi võrra sidumiseks kasutatud tulekindla savi paakumistemperatuuri. Samoti sisaldus samott-tellistes tavaliselt 30-70%. 3.4.14.Happekindel keraamika Kasutatakse keemiatööstuse seadmete vooderdamiseks, vundamentideks, põrandateks jms. 3.4.15.Tehniline keraamika On tekkinud koos uute tehnikaaladega nagu tuumafüüsika ja -energeetika, raketi- ja kosmostetehnika jms. Lähteainetena kasutatakse puhtaid oksiide, silikaate, boriide; karbiide. Metallkeraamika. Metallkeraamiks keemiline koostis on varieeruv ja iga aastaga pikeneb matallkeraamiliste materjalide nimistu. 3.4.16.Klaaskeraamika Silikaatsete sulamite uurimine on olnud aluseks rea uute materjalide saamisele. Käesoleval ajal klaas-, kivi ja räbumaterjalide kõrval ka klaaskeraamika e. sitallid. Sitallid on spetsiaalselt väljakristalliseeritud klaas - keemiline koostis lähedane klaasile. Sitallideks nim. materjale, mida saadakse klaasisulami reguleeritud kristallumisel. Mitmetes
Filtrid on efektiivsed aerosoolide kõrvaldamise vahendid. Puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtrimaterjali, kus: - toimub osakeste otsene põrkumine filtriva pinnaga - kaootiliselt liikuva osakese difusioon kiu pinnakihti - toimivad elektrostaatilised ja gravitatsioonijõud - sõelaefekt - nimetatud nähtuste koosmõjud. Filtrite materjalid jagunevad: - elastsed loodusmaterjalist, sünteetilised, metallkiu kangad - jäigad klaaskiud, metallilaastud, metallkeraamika, keraamika, poorne klaas - puistematerjalid staatilise või liikuva kihina - märgfiltrid, kus materjal on niisutatud vee või õliga. Filtrite kasutusalad: - tööstuslikud suure tolmusisaldusega (<60 g/m3) õhu puhastamiseks, regenereeritavad - õhufiltrid (>50 mg/m3) õhu puhastamiseks enne seadmeid või ruumides, regenereerimisega või ilma - absoluutsed filtrid bakterite ja radioaktiivse tolmu püüdmiseks (1 mg/m3); efekt >99%, ei regenereerita.
Siit järeldub, Klaasplastid et maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur Süsinikplastid või suurem kui kiudude deformeeritavus. Metalloplastid Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse Organoplastid metalle ja sulameid (alumiiniumi, magneesiumi, niklit, Keraamilised komposiitmaterjalid (KKM) titaani jt.), polümeersetest materjalidest termoreaktiive Metallkeraamika (epoksü-, polüester- ja fenoolvaike), keraamilistest Süsinikkeraamika materjalidest oksüüd- (Al2O3, MgO, ZrO2) ja mitte- Süsinikkomposiitmaterjalid (SKM) oksüüdkeraamikat (boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN, silitsiide MoSi2 jt.). Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiit- materjale järgmiselt: - metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dis- persioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudo- sulamid,
annaabi.ee 
