Peale materjali ja suuruse sõltub takisti ja juhtme takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur Aine takistuse temperatuuritegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõstmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vaskjuhtme temperatuuri muutumiel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4% Kuni 100C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega Kui takistus on 20C juures 1 ja temperatuuri juurdekasv 1C, siis takistuse juurdekasv on Kõrgemal temperatuuril (üle 100C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane st temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuri (- 273C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult.
temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vase ja teiste puhaste juhtmemetallide temperatuuri- tegur = 0,00 1/K. See tähendab, et vaskjuhtme temperatuuri muutumisel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4 %. Kuni 100 °C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega: Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on 1 °C, siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on R1 ja temperatuuri 10 juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on R1 . R R2 R1 = = (2 1 ) = , R1 R1 millest R = R1 . Siis R2 = R1 + R = R1 + R1 ehk R2 = R1 (1 + )
temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vase ja teiste puhaste juhtmemetallide temperatuuri- tegur = 0,00 1/K. See tähendab, et vaskjuhtme temperatuuri muutumisel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4 %. Kuni 100 °C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega: Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on 1 °C, siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on R1 ja temperatuuri 10 juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on R1 . R R2 R1 = = (2 1 ) = , R1 R1 millest R = R1 . Siis R2 = R1 + R = R1 + R1 ehk R2 = R1 (1 + )
temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vase ja teiste puhaste juhtmemetallide temperatuuri- tegur = 0,00 1/K. See tähendab, et vaskjuhtme temperatuuri muutumisel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4 %. Kuni 100 °C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega: Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on 1 °C, siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on R1 ja temperatuuri 10 juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on R1 . R R2 R1 = = (2 1 ) = , R1 R1 millest R = R1 . Siis R2 = R1 + R = R1 + R1 ehk R2 = R1 (1 + )
mõõteriist vooluringi? Miks seatakse mõõteriista osuti enne mõõtmist "0" asendisse? 6. 1 K = ... . 7. 1M = ... . 8. Millega mõõdetakse suuri takistusi ja isolatsioonitakistust? 9. Mida nimetatakse eritakistuseks? Mida nimetatakse juhtivuseks? 10.Mis on takistus ja mis on takisti? 11.Millest sõltub aine eritakistus ja juhtme takistus? 12.Mida nimetatakse üleminekutakistuseks? 13.Mida tuleb takistite valikul silmas pidada? 14.Kuidas muutub metalljuhtmete takistus temperatuuri tõusuga? 15.Mida nimetatakse ülijuhtivuseks? 16.Mida näitab aine takistuse temperatuuritegur (). 17.Kas on ka selliseid sulameid mille takistus temperatuuri muutudes ei muutu? Nimeta. Kus kasutatakse? 18.Kuidas muutub elektrolüütide ja söe takistus temperatuuri tõusuga? 10.Ohmi seadus. 1. Ohmi seadus (ahela osa kohta). Kirjutada välja valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 2. Milliseid suuruseid on Ohmi seaduse (ahela osa kohta) valemi
temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõusmisel ühe kraadi (kelvini) võrra. Vase ja teiste puhaste juhtmemetallide temperatuuri- tegur = 0,00 1/K. See tähendab, et vaskjuhtme temperatuuri muutumisel ühe kraadi võrra muutub tema takistus 0,4 %. Kuni 100 °C on metalljuhtmete suhteline takistuse muutumine võrdeline temperatuuri muutusega: Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on 1 °C, siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on 1 ja temperatuuri juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on . Kui takistus 20 °C juures on R1 ja temperatuuri 10 juurdekasv on , siis takistuse juurdekasv on R1 . R R2 R1 = = (2 1 ) = , R1 R1 millest R = R1 . Siis R2 = R1 + R = R1 + R1 ehk R2 = R1 (1 + )
annaabi.ee 
