vahelise pingega U. Seda seadust nimetatakse Ohmi seaduseks ja avaldatakse järgmise valemi kujul: , kus R kannab juhtmelõigu elektritakistuse nime. Takistuse mõõtühikuks on 1 oom (tähis ). Kui pinge juhtmelõigu otste vahel on 1 volt, siis kuulub see 1-oomise takistusega juhtmes esile 1-amprise voolu: või . Ohmi seadus kehtib peamiselt metallist elektrijuhtides; muudes materjalides on kõrvalekaldumised sellest küllaltki suured. Metalljuhtme korral on selle takistus võrdeline juhtmelõigu pikkusega l ja pöördvõrdeline juhtme ristlõike pindalaga S: . Võrdetegur oleneb juhtme materjalist: seda tegurit nimetatakse materjali eritakistuseks. Mida väiksem on juhtme materjali eritakistus, seda paremini see materjal voolju juhib. Kolm parimat metallist elektrijuhti on hõbe, vask ja alumiinium; kõigil neil on eritakistus suurusjärgus 10-8*m. Raua eritakistus on sellest umbes 10 korda suurem.
t q I (t ) dt . (12.1) 0 Kui voolutugevus juhis on ajas konstantne, saadakse ajavahemiku t vältel juhti läbinud laeng voolutugevuse ja ajavahemiku korrutisena, . (12.1a) 19 Kuna ühe elektroni laeng on 1,6 10 C , siis järeldub siit, et üheamprilise voolu korral läbib metalljuhtme ristlõiget igas sekundis 6 1018 elektroni. Voolutugevus on skalaarne suurus. Et iseloomustada elektrivoolu jaotust aines, defineeritakse voolutiheduse vektor, mille suund langeb kokku voolu suunaga vaadeldavas punktis ja mille moodul arvutatakse järgmiselt. Vaadeldavas punktis konstrueeritakse pinnaelement S , mis paikneb voolusuunaga risti, ning jagatakse seda pinnaelementi läbiv 5
annaabi.ee 
