Ligi 80% kindlustatud asulatest on leitud looma luid. Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi, veiseid, sigu. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder. Saaremaal oli peamisteks jahiloomadeks hülged. Sise-eesti oli pronksiajal kõige hõredamalt asustatud sest seal olid tihedad metsad ja raskesti haritavad maad. Pronksiajal hakatakse asulaid kindlustama, nende ümber kohati koondus asustus. Tekkisid metallitootmiskeskused need hõimud, kes elasid maagirikastel aladel, spetsialiseerusid metallitootmisele. *vana-liivimaa poliitiline ülesehitus. Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa viiest iseseisvast väikeriidist. Kõige suurem ja tugevaim oli saksa ordu liivimaa haru, mida valitses Liivimaa meister kes omakorda allus Preisimaa keskvalitsusele. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond mis oli ühtlasi kõige vaesem.
• Vallutatud alad romaniseerusid kiiresti • Suur osa Rooma tarbeasju valmistatud kauplemiseks germaanlastega Põhja-Euroopa (Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia) • Võime rääkida külaühiskonnast, olulisi murranguid ei toimu kuni viikingiajani • Pikk-majad, tavaliselt ühe pere kasutuses, ühes pooles inimesed, teises kariloomad • Põllumajanduse ja karjakasvatuse areng (nt leitud puust atru) • Asustusmustri muutused ajaarvamise vahetuse paiku: rõhk metallitootmisele, domineeriva talu väljakujunemine • Kaubavahetus Roomaga, rõhutatud just karjakasvatuse, s.h loomanahkade rolli • Relvaohvrid, eelkõige märgaladel Rahvasterännuaeg Euroopas Eellugu nn makromanni sõjad (166–180 pKr) Järggneb mitmete germaani rahvaste surve Rooma piiridele (alemannid, gootid, vandaalid jpt), mis viib esmalt Limese langemiseni, hiljem impeeriumi kokkuvarisemiseni Arheoloogiliselt on nimetatud rahvarühmad aga raskesti jälgitavad – selgeid
Euroopa pronksiaeg ei saanud algust murrangulistest sündmustest, vaid see oli vastus reale uutele võimalustele. Paljud neist muutustest toimusid materiaalses kultuuris ning asustusmustris. Põhiliseks elatusalaks oli nüüd põlluharimine, ka karjakasvatus omas suurt tähtsust. Pronksiajal hakatakse asulaid kindlustama, nende ümber kohati koondus asustus. Tekkisid metallitootmiskeskused need hõimud, kes elasid maagirikastel aladel, spetsialiseerusid metallitootmisele. Nii näiteks on Uuralites valmistatud pronksesemeid leitud Skandinaaviast. Skandinaviamaadesse hangiti pronksi ka briti hõimudelt ning Kesk-Euroopast. Esimesed pronksesemed sarnanesid kiviesemetele. Hiljem kuju muutus täiuslikumaks, näiteks on pronksiajast kumeraid pronkssirpe, II at keskpaigad tulid uue relvatüübina kasutusele mõõk. Pronksist valmistati mõistagi ka ehteid.
annaabi.ee 
