Kaheteist tahvli seadused
võib tahvleid nimetada esimeseks ,,formaalseks allikaks" mis sidus teadaolevalt
esmakordselt maailmas ,,kõiki riigi kodanikke kirjalike õigusnormidega" (Ilus 2007,
lk 33) Seadus oli kirjutatud kaheteistkümnele pronkstahvlile ning asetatud Rooma
Foorumisse, mis oli avalike ürituste keskus.
Seaduste üleskirjutamine iseenesest ning tahvlite suurus andis seadustele
suurema ,,võimu." Seadused olid kirjutatud kallite metallitahvlite peale, et
sümboliseerida seaduste ,,väärtuslikkust" ning kindlust (Meyer 2007, lk 2).
Üleskirjutatud põhiseadused olid kõigile kodanikele nähtavad ning igaühel oli
parem võimalus enda õigusi nende abil kaitsta. Seega võib kaheteistkümne tahvli
seadusi pidada demokraatia nurgakiviks. Kaheteistkümne tahvli seadused olid nii
,,seadustekogu" kui ka ,,põhiseadus" ja seega seisid need kõrgemal ,,Rooma keisri
kehtestatud lihtseadustest" (Hall 2010, lk 3)