Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood . Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. Metallurgia Rootsisleidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60-70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt. Masina- ja keemiatööstus Masinatööstuse toodang on kvaliteetne ja mitmekülgne: autod, tõstukid, põllumasinad, aparaadid, telefonid, seadmed, tööstusrobotid. Tekstiili-, naha-, ja keraamikatööstus toodavad siseturu tarbeks. Transport Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele Järgnevad maantee- ja
tuhasus kuni 1/3 väiksem, meie kliimas sobib linnadiislikütust kasutada aastaringselt. Määrdeõlide põhiomadused Määrdeõli kvaliteeti hinnatakse järgmiste peamiste näitajate järgi: 1. Viskoossused 2. Viskoossusindeks, VI 3. Viskoossuse sõltuvus rõhust ja kiirusest 4. Määrimisvõime 5. Stabiilsus (oksüdeeritavus, termooksüdeerimisstabiilsus) 6. Aurustuvusomadused (leekpunkt, hangumispunkt) 7. Tuhasus ja sulfaatne tuhasus 8. Metallisisaldus, selle sõltuvus õli ekspluatatsiooniajast 9. Korrodeeruvad omadused 10. Pesemisvõime 11. Mehhaaniliste lisandite ja veesisaldus. Määrdeõlide koostis Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, kuid nende molekulmass on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassist märksa suurem. Õli põhikomponentideks on: Mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid (40%...82 %); Areenid ja nende isomeerid (15%...40 %);
metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood . Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. Tööstuse areng Metallurgia Rootsis leidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60- 70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt. Tööstuse areng Masina- ja keemiatööstus Masinatööstuse toodang on kvaliteetne ja mitmekülgne: autod, tõstukid, põllumasinad, aparaadid, telefonid, seadmed, tööstusrobotid. Tekstiili-, naha-, ja keraamikatööstus toodavad siseturu tarbeks. Transpordi iseloomustus Meretransport Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab
seetõttu on sulatusettevõtted ümber paigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. Alumiinium on raua järel teine enam kasutatav metall, mille sulameid kasutatakse nende kerguse ja vastupidavuse tõttu laialdaselt lennuki ja laevaehituses, ka elektrijuhtmete ja pakkevahendite valmistamisel. Looduses leidub alumiiniumiühendeid paljude kivimite ja setete koostises. Tööstuslikult toodetakse metalli boksiidist, mille metallisisaldus on 3060%. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial ja Jamaical. Alumiiniumi tootmine on suure energiakulu tõttu üsna kallis, seetõttu paigutatakse sulatustehased odava elektri piirkondadesse. 5.5 Kergetööstus. Tekstiili ja rõivatööstus Kergetööstus on koondnimetus mitmele tööstusharule, millest olulisemad on tekstiili ja rõivatööstus ning naha ja jalatsitööstus
toormena anoodmassi ja elektroodide tootmiseks. Tal on madal väävlisisaldus, hea grafitiseeruvus, madal kahjulike ühendite sisaldus. Õlikoksist valmistatud elektroodidel on väike elektritakistus ja erikulu. [] Õlipigi on põlevkiviõli termilise töötlemise produkt. Seda kasutatakse sideainena anoodimassi, elektroodide ja muu grafiittoodangu valmistamiseks. Õlipigi toodetakse kahte sorti: AK alumiiniumi tootmiseks ja EK grafiitelektroodide tootmiseks. Omadustelt on tal madal metallisisaldus ja madal kantserogeensus. Seda tarnitakse vedelas või tahkes olekus. [] Fenoolid VKG-s toodetakse summaarseid põlevkivifenoole ning põlevkivifenoolide fraktsioone CRESOLICS, HONEYOL, REZOL. Neid kasutatakse väga paljude erinevate toodete valmistamiseks: erinevad liimid, vaigud, plastid, kummipolümeerid, põllumajanduskemikaalid, antioksüdandid, värvid, lõhkeained, erinevad orgaanilised ühendid,
1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB (SSAB), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värvilistest metallidest valmistatud toodete turul tegutseb arvukalt väikeseid ning keskmise suurusega ettevõtteid. 2005. aastal hinnati sektori. Rootsis leidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60-70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt. MASINA- JA KEEMIATÖÖSTUS. Tööstusrobotite kasutamiselt jääb Rootsi maha ainult Jaapanist. Tootmise ja kapitali kontsentratsioon on maailma kõrgemaid. Suurimad kontsernid on Kooperativa Förbundet, ABB(elektroonika), Electrolux, Volvo(autod, lennukid), SKF (kullalaagrid), Ericsson(sidetehnikavahend), SAAB-Scania, Alfa-Laval AB (toiduainetööstuse seadmed,
1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB (SSAB), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värvilistest metallidest valmistatud toodete turul tegutseb arvukalt väikeseid ning keskmise suurusega ettevõtteid. 2005. aastal hinnati sektori. Rootsis leidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60-70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt. MASINA- JA KEEMIATÖÖSTUS. Tööstusrobotite kasutamiselt jääb Rootsi maha ainult Jaapanist. Tootmise ja kapitali kontsentratsioon on maailma kõrgemaid. Suurimad kontsernid on Kooperativa Förbundet, ABB(elektroonika), Electrolux, Volvo(autod, lennukid), SKF (kullalaagrid), Ericsson(sidetehnikavahend), SAAB-Scania, Alfa-Laval AB
aastate lõpul tõusnud Hiina. Samas suurusjärgus annavad toodangut ka Jaapan ja USA. Nimetatud kolme riigi terasetoodang moodustab 40%maailma terase kogutoodangust. Alumiiniumi tootmine: Alumiinium on raua järel teine enamkasutatavam metall, mille sulameid tänu nende kergusele ja vastupidavusele kasutatakse laialdaselt lennuki- ja laevaehituses, samuti elektrijuhtmete ja mitmesuguste tarbeesemete, sh pakkevahendite valmistamiseks. Tööstuslikult toodetakse metalli aga boksiidist, mille metallisisaldus on 30-60% vahel. Selleks, et saada üks tonn alumiiniumi on vaja 2-4 tonni boksiiti. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial ja Jamaical, kes kõik kuuluvad ka suurkaevandajate hulka, andes kokku ligi 70% maailma boksiiditoodangust. Kõige enam boksiiti ekspordib maailmaturule Guinea, samuti Austraalia ning Ladina-Ameerikast Jamaica ja Guyana. Suurimateks boksiidi importijateks on kõrgeltarenenud riigid. Vasemetallurgia:
Enamik tarbijaid sooviks, et toodete (nii muldade kui multšide) kvaliteet oleks stabiilne ja valik laiem. 105 Tootepassil soovitakse näha järgmisi kvaliteedinäitajaid: a) muldade kohta: põhitoiteelemendid, pH, lõimis; toote päritolu, laboratoorse analüüsi teostaja; orgaaniline aine või huumus, süsinik, fraktsioonilisus, poorsus; metallisisaldus; savi, liiva ja turba osakaal pH, lõimis, põhitoiteelemendid, huumus steriilsus. b) multšide kohta: lagunemisaste või valmistamisaasta; pH, niiskus, fraktsioonilisus, huumuse sisaldus (kui on komposteeritud). Soovitusi on kvaliteedi ja valiku osas tootjatele esitanud siiski vaid vähesed tarbijad. Kasvupinnaste teralisele koostisele ei osata tähelepanu pöörata. Sageli tegutsevad haljastajad ka piiratud eelarve
annaabi.ee 
