pikkused P. Lainetakistus Z0= 50 ja elektriline pikkus E= 90. Liinide vahelise laius S= 0.5mm. TRL-iga arvutasime parameetrite väärtused. Joonis 2. TRL. 2 Sisestasime skeemilehele kasutatavad alusmaterjalid ja nende parameetrid. Dielektriku paksuseks võtsime 0.5mm, läbitavuseks 3.02, metallisatsiooni paksuseks 0.017mm. Sisestasime ka muutujate ja sageduse ploki, kus määrasime minimaalsageduseks 3,8GHz, maksimaalsageduseks 7,2GHz ja sammuks 10MHz. Simuleerisime filtri amplituudsageduskarakteristiku etteantud kesksageduse ümber. Nüüd hakkasime optimeerima. Oli vaja, et läbipääsuriba laius -3 dB nivool oleks 200 MHz ning sumbuvus tõkkealas oleks vähem kui -30 dB ja pääsuala sobitus vähem kui -20 dB.
(maa) Dielectric (dielektrik) Trace (juhtiv kiht). Iga kihi parameetreid saime muuta "Edit Stack Up" valikuga. Juhtivate kihtide materialiks valisime vase, dielektriku materjali moodustasime ise, kasutades töös nr. 1 kasutatud dielektriku parameetreid: paksus (Thickness) 0.5mm, suhteline dielektriline läbitavus (Relative Permittivity) 3.02 ja kao tangens (Loss tangent) 0.001. "Trace" kujundasime "Draw Metal Layer" valikus oleva 2D joonestusvahendi abil. "Trace" kihis oleva metallisatsiooni mõõtmed võtsime võrdseks töös nr. 2 optimeeritud filtri metallisatsiooniga (s.t. liinide pikkused, laiused ja vahekaugused võtsime samad, mis on töö nr. 1 lõplikult optimeeritud filtril). Kui kihid said loodud, määrasime "Setup Excitation" abil sisend- ja väljundpordid. "Setup Solutioni" aknas valisime sagedusvahemiku parameetrid: Discrete mood, Start - pääsuriba kesksagedusest 2GHz allapoole (3.4GHz), Stop -pääsuriba kesksagedusest 2GHz ülespoole (7.4GHz)
annaabi.ee 
