Saturn Saturn teeb ühe tiiru ümber oma telje 11 tunniga. Saturn teeb ühe tiiru ümber Päikese 10,760 ööpäevaga. Planeedi põhiliseks koostisosaks on vesinik, mis veeldub tiheduse tõustes üle 0,01 g/cm3. Selle tiheduseni jõutakse raadiuse juures, mille sisse jääb 99,9% Saturni massist. Temperatuur, rõhk ja tihedus tõusevad ühtlaselt sügavuse kasvades, mis planeedi sügavamates kihtides põhjustab vesiniku ülemineku metalliliseks. Saturnil on 60 kaaslast. Saturn on oma nime saanud Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi. Ma sain teada, et Saturni rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu.
Iooniline side Vastasmärgilise laenguga ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks moodustub suure elektronegatiivsuse vahe korral , ühine elektronpaar läheb täielikult üle suurema elektronegatiivsusega elemendile. · kristallid on kõvad, seejuures haprad · sulamistemperatuur on üsna kõrge · tavatingimustes elektrit ei juhi Metalliline side Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliliseks sidemeks. · Hea soojus ja elektri juhid · Suhteliselt plastilised · Peegeldavad hästi valgust Keemiliste sidemete liigid Kovalentne side molekulvõre ja kihiline võre Iooniline side ioonvõre Metalliline side metallvõre · metall+mittemetall iooniline side · mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side · mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side · metall lihtainena metalliline side
· Võib puhuda tuul kuni 1800km/h. · Nimetatud jumala Saturnuse järgi · Tuum: raud, nikkel, silikaatne kivim. Ümbritsevad kihid: metalliline vesinik, vedel vesinik ja vedel heelium, väline gaasikiht · Tundub meile kollane atmosfääris oleva ammoniaagi tõttu · Magnetväli põhjustatud läbi metallilise vesiniku jooksva elektrivoolu poolt. · Puudub piiritletud välispind · Temperatuur, rõhk ja tihedus keskmes suuremad, mis põhjustab vesiniku metalliliseks minemise · Atmosfäär 100km paksune · Kiirgab 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse kui Päikselt pärineb. (Kelvin-Helmholtzi mehhanism) · Elu ei eksisteeri, rõhk on liiga suur ja puudub piisavalt tahke pinnas · Esinevad erinevad ilmastikunähtused Dragon Storm · Suur konvektsioonisoojuse torm Saturni lõunapoolkeral · Raadiolainete leiduvus Ringid · Jääst, kividest, tolmust tekkinud osakesed · Suurus varieerub liivaterast autoni · Kõigil kindel orbiit ja erinev kiirus
tootmiseks. 27. Mida näitab kütuse puhul oktaaniarv? Oktaaniarv näitab, kui kvaliteetne on kütus. 28. Kuidas on võimalik kütuse oktaani arvu suurendada? Lisada kütusele tetraetüülpliid (TEP), suurendada bensiini kooslises olevate alkaanide hargnevust, oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid (eetrid, mõned nitroühendid). 29. Milline on tetraetüülplii kahjulik mõju loodusele/keskkonnale? Ohustab bensiini käitlejaid, see laguneb põlemisel metalliliseks pliiks. Pliiühendid kogunevad organismides ja kahjustavad neid pika aja jooksul. 30. Millised on alternatiivkütused? Looduslik gaas ja vedelgaas, alkoholid (etanool), taimeõlid (rapsiõli)
eraldunud elektronid jäävad metallifaasi ja annavad metallile negatiivse laengu. Seega toimub laetud osakeste ülekandel ühest faasist teise peale keemilise töö ka veel elektriline töö. Lahusesse läinud metalliioonid hüdratiseeruvad ja asetuvad kas metalli pinnale või selle lähedusse, tekitades elektrilise kaksikkihi. Vaatleme vaskelektroodi vasesoola lahuses. Lahuses olevate vaseioonide keemiline potentsiaal on kõrgem, kui vaskelektroodil. Toimub vaseioonide taandamine metalliliseks vaseks vaskelektroodi pinnal, ehk üldisemalt (võttes Cu M) tasakaal metalli ja tema lahuses olevate ioonide vahel on Mn++ne-M .Siin on oksüdeerunud vorm ja on redutseerunud vorm. VI.Standardalektroodpotentsiaal Vaatleme Nernsti võrrandi: =0 + RT/zF ln a Oks voks /a vred RedSiin on standard elektroodpotentsiaal ja arvuliselt võrdne potentsiaali väärtusega juhul kui elektroodreaktsioonist osavõtvate komponentide aktiivsused on võrdsed ühega.
Seega toimub laetud osakeste ülekandel ühest faasist teise peale keemilise töö ka veel elektriline töö. Lahusesse läinud metalliioonid hüdratiseeruvad ja asetuvad kas metalli pinnale või selle lähedusse, tekitades elektrilise kaksikkihi. · Vaatleme vaskelektroodi vasesoola lahuses. Lahuses olevate vaseioonide keemiline potentsiaal on kõrgem, kui vaskelektroodil. Toimub vaseioonide taandamine metalliliseks vaseks vaskelektroodi pinnal, ehk üldisemalt (võttes Cu = M) tasakaal metalli ja tema lahuses olevate ioonide vahel on Siin on oksüdeerunud vorm ja on redutseerunud vorm. VI. Standardalektroodpotentsiaal Vaatleme Nernsti võrrandi: Siin on standard elektroodpotentsiaal ja arvuliselt võrdne potentsiaali väärtusega juhul kui elektroodreaktsioonist osavõtvate komponentide aktiivsused on võrdsed ühega. Selle väärtused on leitavad käsiraamatutest
· kütusena paljudes riikides on loodud autosid ja busse, mis sõidavad vesiniku põlemisreaktsiooni energial (vaata "Äripäev" 10.04.2003 lk 23); lennuk "Canberra" läks veerandi võrra kergemaks ja kolmandiku võrra odavamaks, kui ta läks üle vesinikkütusele; vedel vesinik oli kütuseks ka "Saturni" kanderakstis, mis toimetas Kuule USA astronaute · prognoosi kohaselt muutub vesinik rõhul 1012 Pa kristalseks metalliliseks vesinikuks, mis toatemperatuuril on ülijuht · vesiniku põlemisel vabaneb palju soojust, seda omadust kasutatakse vesinik- hapnikpõletis, kus saavutatakse temperatuur kuni 2600 °C; sellise põletiga lõigatakse ja keevitatakse metalle · vesinikumolekulis on suhteliselt püsiv ja tugev kovalentne mittepolaarne side aatomite H-H vahel; sellise molekuli lagundamiseks kulub energiat; eraldunud aatomid püüavad
Kohati võib keskpäeval olla ka plusskraade. Marsi aasta on 686 Maa-päeva. Erilisus: Kaks kaaslast ehk kuud-Phobos ja Deimos, Marsil on polaarmütsikesed( arvatavasti koosnevad süsihappelumest ja osalt jääst), Marsil on nn Marsi kanalid ( kujutavad kunagisi jõgede orge, st Marsil oli kunagi Vesi ja atmosfäär). Hiidplaneedid: Moodustavad planeetide massist 99%. Nad on gaasilised kehad, põhiliselt sisaldavad heeliumi ja vesinikku. Gaas muutub sügavusega vedelaks ja sealt edasi metalliliseks ( Jupiteril, vb Saturnil). Arvatakse, et Jupiteril võib tuumas olla ka raskemetalle. Hiidplaneetidel on väga palju kuusid Jupiteril 16, Saturnil 18, Uraanil 15 ja Neptuunil 8. Lisaks on erineva suurusega nn rõngad. Atmosfäär on väga tihe, kuid planeetide üldine tihedus on väike u 1000 kg/m3. Atmosfäär pöörleb vööndite kaupa. Selle järgi pannakse paika pöörlemise kiirus u 9-11 h(ööpäev). Samas ümber Päikese
Kuigi Saturni tuum on veest oluliselt tihedam, on planeedi keskmine tihedus vaid 0,69 g/cm3 gaasilise väliskihi tõttu. Saturni mass on 95 Maa massi. Sisemine struktuur Planeedi põhiliseks koostisosaks on vesinik, mis veeldub tiheduse tõustes üle 0,01 g/cm3. Selle tiheduseni jõutakse raadiuse juures, mille sisse jääb 99,9% Saturni massist. Temperatuur, rõhk ja tihedus tõusevad ühtlaselt sügavuse kasvades, mis planeedi sügavamates kihtides põhjustab vesiniku ülemineku metalliliseks. Standardne planeetide mudel viitab sellele, et Saturni sisemine struktuur on sarnane Jupiteri omaga, millel on väike kivituum ümbritsetud vesinikust ja heeliumist ning vähesel määral erinevatest lenduvatest madala keemistemperatuuriga osakestest. Selline tuum on sarnane Maa keemilise koostisega, kuid on tihedam. Prantsusmaa astronoomid Didier Saumon ja Tristan Guillot uurisid planeedi gravitatsioonilist liikumist võrdluses planeedi siseehituse füüsikalise mudeliga ja jõudsid 2004
Aga Wildt läks kaugemalegi ja näitas, et see gaasihiid on veel imelikum. Ta arvutas, et Jupiteri tuumas peaks tema kohal lasuva vesiniku raskus põhjustama sellist rõhku, mis ületab Maal tuntud normaalrõhku merepinna tasemel kümneid miljoneid kordi. Kuidas käitub tuum sellises olukorras? 1938. aastal väitis Wildt, et Jupiteri tsentri suunas liikudes sunnib kõrge rõhk ja temperatuur vesiniku molekule laggunema. Vabanaenud aatomid moodustavad tihke supi, mille ta nimetas ,,metalliliseks vesinikuks". Keegi ei tea tegelikult, milline on vesinik siis, kui ta on metall võibolla midagi elavhõbedasarnast. Kalifornias Lawrece Livermore'i Rahvuslikus Laboratooriums on uurijad küll suutnud imepisikesel hulgal kaduvvväikeseks ajavahemikuks valmistada metallilist vesinikku, ent see aine pole ette nähtud meie maailma ja nii esineb ta ainult hiidplanedi südames. Gaaside segu sarnasus Jupiteril ja Päikesel ei jäänud ainult Wildt'i kirjatööde sisuks.
Kas siin tekib vase ammiinkompleks? CuSO4 + NH4Cl reaktsioon ei toimu keemilis-termodünaamilistel põhjustel, ei teki ammiinkompleksi d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht. Sai lisatud tsingigraanul, kui alustasin katset 2.2b. Igal juhul kattus tsingitükk vasega, sest tsink lahkus lahusest ioonidena jättes suurema redokspotsensiaaliga metallile elektronid, millega ühinedes muutus vask metalliliseks aatomiks ja sadestus sinna samasse, kust sai elektronid: tsingi pinnale: CuSO4 + Zn ZnSO4 + Cu 2.2 Eelmises katses 2.1.a tekkinud vase ammiinkompleksi sisaldav selge lahus jagada võrdselt kahte katseklaasi. a) ühte katseklaasi lisada 10 tilka 2 M NaOH lahust. Kas kompleks laguneb ja tekib Cu(OH) 2 sade? Sade tõesti tekkis, sest formeerus püsivam ühend vask(II)hürdoksiid, mis oligi see sinakas sade, mis katseklaasi põhja rändas
(aku laetud) (aku tühi) Aku tühjenemisel pliioksiid Pb ( + ) O 2 muutub pliisulfaadiks Pb ( + ) SO 4 , aga puhas plii Pb ( -) oksüdeerub pliisulfaadiks Pb ( -) SO 4 . Selles reaktsioonis kulutatakse väävelhapet ja tekib vesi ning elektrolüüdi tihedus väheneb. Laadimisel toimub vastupidine protsess: Pb ( + ) SO 4 muutub Pb ( + ) O 2 , Pb ( -) SO 4 muutub metalliliseks pliiks Pb. Selle reaktsiooni käigus kulutatakse vett ja tekib väävelhape ning elektrolüüdi tihedus kasvab. Keskmine tööpinge akuelemendil on 2 V, laadimisel kasvab see 2,7...2,8V. Tühjenemisel langeb pinge 1,7 V-ni. Happeakude isetühjenemine moodustab 1...1,5% ööpäevas. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 14 / 26
Nn. Marsi kanalid - kujutavad endast kuivanud jõe sänge. See tõestab, et kunagi oli Marsil aktiivne tegevus. Lisaks on avastatud kustunud vulkaanide kraatreid. Marsi aasta on 686 päeva ja ööpäev on 25h. HIIDPLANEEDID Neli viimast Päikesesüsteemi planeeti moodustavad hiidplaneetide rühma(Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun). Nad moodustavad 99% planeetide kogumassist. Nad on gaasilised kehad. Vesinik ja Heelium ja veidike on Metaani, Amoniaaki ja vett. Jupiter ja Saturn metalliliseks e tahkeks. Vb leidub seal ka metalli ja räni. Neid iseloomustab kuuderohkus. Jupiteril 16tk. Saturnil 18tk. Uraanil 15tk. Neptuunil 8 tk. Lisaks ümbritsevad neid veel rõngad. Tuntud Jupiteri kaaslane on Io - peaaegu Merkuuri suurune. Io pealt on avastatud ka vulkaane. Atmosfäär on väga tihe, pöörlevad vööndite kaupa. Planeedi üldine tihedus on aga väga väikene. Enamus jäävad kuskil 1000 kg/kuupmeetri kohta. Ööpäev on üpris kiire, 9-11h vahel
Kõikides ainetes on ioonide vahel vähesel määral ka kovalentset sidet. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side nimetatakse ioonseteks aineteks. Ioonsete ainete iseloomulikud omadused: kõvad, kuid seejuures haprad, sulamistemperatuur on üsna kõrge, enamik lahustub hästi vees ning sulanud olekus või vesilahuses juhivad nad hästi elektrit. Metalliline side 3 · Metalliliseks sidemeks nimetatakse ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet. · Esineb puhastes metallides või metalli sulamites. · Metallivõres paiknevad aatomid üksteisele väga lähedal ning välised elektronorbitaalid kattuvad. Väliskihi elektronid on tuumaga nõrgalt seotud ning pääsevad liikuma ühe aatomi orbitaalist teise aatomi orbitaali. Väliskihi elektronid muutuvad kõigile aatomitele ühiseks.
annaabi.ee 
