Aineklassid Mõisted: 1) Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik 2) Happed on liitained, mis koosnevad happevesinikust ja happeanioonist 3) Alused on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja hüdroksiidioonist 4) Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist 5) Leelised on vees lahustuvad tugevad alused 6) Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O 7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega 9) Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon 10) Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks
ioonilised ainedained, milles esineb iooniline side hapeained , mis eraldavad lahusesse vesinikioone happeline oksiidoksiid, mis reageerib alusega annab soola ja vee tugev hapehape, mis lahuses esineb ioonidega enamasti nõrk hapehape, mis lahusesse eraldab vähe vesinikioone. alusaine, mille lahuses on hüdroksiidioonide liig aluseline oksiidoksiid, mis reageerides happega moodustab soola ja vee leelisesimese Arühma alus(VL tugev alus). II Ast alates Cast allapoole soolliitaine, mis koosneb metallikatioonist ja happeanioonist. aktiivne metallmetall, mis koosneb metallikatioonist ja happeanioonist aktiivne metallmetall, mis loovutab kergesti oma väliskihi elekrone väheaktiivnemetallmetall, mis loovutab raskelt väliskihi elektrone. väärismetallkallis hind; looduses leidub vähe, keemiliselt passiivne sulamtahke lahus, kus põhimetallis oon sulatatud teisi metalle või mittemetalle koroonitajatoming, mis hoiab ära metalli korodeerumise 1
a. Polaarne molekul molekul, milles positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku, mistõttu moodustub dipool b. Dipool osake, milles on kaks vastasmärgilist, kuid sama suurusega laengutsentrit. 62) ioonilised ained aine, milles osakesi seovad ioonilised sidemed. Nt soolad ja leelised 63) Oksiid elemendi põlemisel tekkiv ühend, mis koosneb kahest elemendist, kus üks on alati hapnik 64) Sool liitaine, mis koosneb metallikatioonist ja happeanioonist. 65) Hape liitaine mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist. Annab lahusess Hioone ja reag. Alustega. (loovutab prootoneid) 66) happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid, mis reageerib alustega. Nt vääveldioksiid. 67) tugev hape hape, mis jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks. 68) nõrk hape hape, mis jaguneb vesilahuses osaliselt ioonideks. Nt etaanhape, divesiniksulfiidhape.
annaabi.ee 
