Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta): · Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). · Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu. 2.) Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: · Tunnused: Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus. · Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). 3.) Kuidas mõjutas Egiptuse geograafiline asend tema majanduslikku ja poliitilist arenemist? · Tänu Niiluse üleujutustele oli maaharimine alati tähtsaim majandusharu. 4
suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 6.Tsivilisatsiooni tunnused: 1.Küttimisel ja koriluselt oli üle mindud viljelusmajandusele- karjakasvatus ja põlluharimine, levis ulatuslikum metallikasutus. 2.Varanduslik kihistumine 3. Oli välja kujunenud riiklus (rikkam ülemkiht oli saanud valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) 4. Oli kasutusel kiri (see oli hea riiklikuks korralduseks) 5. Kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks (pandi kirja pärimused ja uskumused- kujunes kõrgkultuur, arenes teadus ja kirjandus) Tsivilisatsiooni tekkimise tunnused: kujunes tööjaotus, maaharimine ja metallitöötlus,
HOMO HABILIS: (tekkis Kiviaeg e. paleoliitikum)oskas valmistada tööriistu.HOMO ERECTUS:2/3 inimese ajust,head ja paremad tööriistad.HOMO SAPIENS:Aafrikas. U 200000a. Tagasi,täiuslikumad tööriistad(luust ja savist).3)kunst kiviajal:35000- 13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja tina sulam).Esmalt leiutati umbes samal ajal ja samaskohas puust ja seejärel pronksist teraga ader.Rauast relvade ja tööriistade ulatuslikum valmistamine algas Lähis-Idas u. 1300 eKr.Kõige rohkem ilmnevad muutused Mesopot., kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad.5)viljaka poolkuu ala:Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nim
5) Käsitöölised- osalt eraetevõtjad, osalt riigi kontrollile alluvad sõltlased 6) Talupojad- harisid riigi või ülikute maid, nad olid sunnismaised ning nad rajasid enamuse suurtest ehitistest (niisutussüsteemid ning püramiidid) 7) Orjad- nende osa oli teisejärguline, neid kasutati erinevatel töödel. Mis muutused toimusid metalli kasutuselevõtuga?Kus? Ulatuslikum metallikasutus sai alguse 4 at lõpupoole eKr Lähis-Idas. Metalli kasutamine muutis põlluharimise senisest tõhusamaks(leiutati esmalt puust, seejärel pronksist teraga ader jm tööriistad metallist), kasvas ühiskonna rikkus ja elanikkonna arvukus. Kõige kiiremini ilmnesid muutused Mesopotaamias, kus 4 at eKr kerkisid esile linnad. 1500 a eKr leiutati rauasulatamistehnoloogia. Pärast hetiitide riigi langemist 1200 a eKr levis see ka
d) Tekkimise eeldused viljelusmajandus ja paikne eluviis. Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki. Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. e) Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta) võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). ; võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu. d) Tunnused põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus ; selge varanduslik kihistumine ; oli kujunenud riiklikus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. ; oli tarvitusel kiri ; arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused) e) Kirja tekkimine ja arengujärgud oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda makse ja kõik see kirja panna. Kirja leiutamine tegi võimalikuks riigi tekkimise. Kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks. Kirja tekkimine oli vältimatu
sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja.
· Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. b. Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta) · Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). · Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu. c. Tunnused: · Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus. · Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr.
Umbes VII at eKr sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus, mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn viljaka poolkuu piirkonnast. Põlluharijad rajasid selgepiirilise tänavavõrguga asulaid, mis koosnesid keskse õue ümber savistellistest tehtud mitmeruumilistest hoonetest. Juba enne kõrgkultuuri kujunemist on olemas tõendeid künnipõllundusest. IV-III at vahetusel eKr levis metallikasutus ning hakati valmistama pronksi. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode- Indias) tekkis III aastatuhande keskel varase pronksiaja tsivilisatsioon, mida on nimetatud Harappa või ka Induse kultuuriks. Selle kultuuri suurimad keskused olid Harappa, Mohenjo Daro, Kalibangan ja Dholavira linnad. Induse kultuuri elanike etniline päritolu on täpselt välja selgitamata. 2.3. Induse kultuuri linnad:
U. 3500 a eKr sai samas alguse künnipõppundus. Kujunes piltkiri. U. 3000 a ekr kerkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esile esimesed tsivilisatsioonid. III aastatuhande algul oli vase ja tina segust pronksist saanud Lähis-Idas ja idapoolsetes vahemeremaades peamine relvade ning tööriistada valmistamise materjal. Maailmas oli alanud pronksiaeg. Kuigi esimesed andmed vasetöötlemisest pärinevad varasemast ajast, sai ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamisel Ees-Aasias alguse IV aastatuhande lõpupoolel. Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema vase ja tina sulamit pronksi mis on puhtast vasest tugevam ja vastupidavam. Umbes samal ajal leiutati kõnealuses piirkonnas ka esmalt puust ja seejärel pronksist teraga ader ning mindi järkjärult kõplapõllunduselt üle künnipõllundusele. Ees-Aasiast levisid need oskused muudessegi piirkondadesse. III
suurenes, toodeti rohkem kui oma tarbeks, tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, varanduslik ebavõrdsus, eeldused klassiühiskonna sünniks 2. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Tsiv. peamised tunnused: · Tekkisid peale viljelusmajandusele üleminekut, algus varases pronksiajas, samal ajal, kui tuli ulatuslikum metallikasutus · Varanduslik kihistumine · Riiklus, rikkamad kontrollisid ühiskonda · Kiri, kasut. majanduses, riiklikus korralduses · Vaimne tegevus, tähendati üles pärimusi, uskumusi, ajaloosündmusi, arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus, teadus Esimesed tsiv-d kujunesid suurte jõgede ääres: 3000 a. eKr Mesopotaamias (t.p. Iraak) Eufrati ja Tigrise alamjooks Egiptuses Niilus 2400 eKr Indias Indus 2000 eKr Kreetal
Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai alguse piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad
Oli võimalik vaid kunstliku niisutusega. Seda rakendati alates 6000 e.m.a ja siis hakkas tsivilisatsioon tõeliselt elama. Kaitsetammide rajamine. Üleujutusi kasutati ära. E ja T üleujutused olid kaootilised, tavaliselt ujutasid vilja valmimise ajal üle. Lisaks niisutussüteemidele oli vajada siis kaitsetamme. Algas ulatuslik põlluharimine. See süsteem andis suuremat saaki kui VP ala.'l Tehnoloogia areng: 5000 e.m.a metallikasutus, aga mitte veel pronksiaeg. 4000 e.m.a tõendid meresõidust (esimene Eridu linnast), leitud paadikujutis mastikohaga. Suuremaid paate ei tea, kas oli. Sumerid leiutasid ratta, rattakujutised 4000 e.m.a. Selle aastatuhande keskel kasutati potiketra ja lõpupoole on märke ka mujal kasutamisest. Sai alguse ka külvipõllundus. See tõi kaasa 5 at suurte asulate tekke, kus olid ka kesksed suured hooned. Eridu on olulisemaid sumeri linnriike. Seal oli keskne Enki tempel, u 4000 e.m.a
annaabi.ee 
