näide: H3PO4 Nõrgad happed näiteks: H2CO3; H2S Vesiniku arvu järgi Üheprootonilised happed- happed milles on ainult üks vesinikioon. näide:HCI; HF; HNO3 Mitmeprootonilised happed- happed, milles on rohkem kui üks vesinikiooni. Näide: H2SO4; H3PO4 Hapnikusisalduse järgi Hapnikusisaldavad happed näide: HNO3; H3PO4; H2SO4 Hapniku mitte sisaldavad happed näide: HCI; HF Alused Koosnevad metalliioonist ja OH ioonist Jagunevad: Leelisteks ehk vees lahustuvateks alusteks(IA ja IIA metallide OH-d) Nõrgad ehk vees lahustumatud alused. Soolad Koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist Lihtsoolad: Na2CO3; Na2CI; Na2SO4 Vesiniksoolad: NaHCO3; NaHCI Kristallsoolad: CuSO4*5H20(vaskvitriol) FeSO4*7H2O(raudvitriol) Oksiidid Liitained, mis koosnevad kahest elemendist,
iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid. sool aine, mis koosneb happejäägist ja metalliioonist. indikaator aine, millega määratakse kindlaks, kas keskkond on aluseline või happeline või neutraalne. keemiline reaktsioon protsess, mille käigus lõhutakse vanad sidemed vanade ainete vahel ja moodustatakse uued. redoksreaktsioon reaktsioon, mille käigus redutseerija loovutab elektrone, ise oksüdeerub, ning oksüdeerija liidab endaga elektrone, redutseerub. redutseerija element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone.
Hape on aine, mille vesi lahuses on ülekaalus vesinikioonid. Jaotatakse vesiniku arvu järgi: Ühealuseline (1 prootoni hape) HCl Kahealuseline H2SO3 Kolmealuseline H3PO4 Nelja aluseline H4SiO4 Jaotus hapniku sisalduse järgi: 1) Happniku sisaldavad H2SO4 2) Happniku mitte sisaldavad HCl Alus ehk hüdrooksiid on aine, mille vesilahuses on ülekaalus hüdrooksiid ioonid. 1 Vees lahustavad alused ehk leelised NaOh 2 Vees mitte lahustuv alus Fe(oh)3 Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääk ioonist. Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o Oksiid koosneb kahest elemendist millest üks on hapnik. Jaotus: 1 aluselineoksiid ehk metallioksiid on oksiid millele vastab kindel hüdrooksiid CaO Ca(oh)2 2 Happeline ehk mittemetalli oksiid on oksiid millele vastab kindel hape So2 h2so3 Co2 h2co3 Anfoteerne oksiid on oksiid, mis reageerib nii happe kui alusega. Al2O3 Inerterneoksiid ei reageeri happe, aluse ega veega. CO
KEEMIA MÕISTED AATOM neutraalne osake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest ELEKTRONSKEEM näitab elektronide paigutust elektronkihtidel KEEMILINE ELEMENT ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik IOON laetud aatom KATIOON positiivselt laetud ioon ANIOON negatiivselt laetud ioon O-A arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis LIHTAINE koosneb ainult ühe elemendi aatomitest LIITAINE koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest MOLEKULAARSED AINED soolad, metallid, alused, aktiivsete metallide oksiidid MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks KOVALNTNE SIDE ühiste elektronpaaride abil tekkiv keemiline side (mittemetallid) METALLILINE SIDE keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil IOONILINE SIDE erinimeliste laeng...
Keemilised omadused: 1. Peaaegu kõik reageerivad veega, tekib hape. SO2 + H20 => H2SO3 2. Reageerivad alustega (eriti hästi leelistega), tekib sool ja hape. NaOH + SO3 => Na2SO4 + H2O 3. Reageerivad aluseliste oksiididega, tekib sool. MgO + SO3 => MgSO4 3. Amforteersed oksiidid: Oksiidid, mis reageerides nii hapete kui leelistega moodustavad soolasid. Al2O3; ZnO; Cr2O3, SnO;PbO2 Al2O3 + 6HCl => 2AlCl3 + 3H20; Al2O3 + 2NaOH + 3H20 => 2NaAl(OH)4 2. Alused: 1. Koostis: koosnevad positiivsest metalliioonist ja negatiivsest hüdroksiidi ioonist. 2. Nimetused: tuletatakse nagu metallide oksiidid. Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid 3. Saamisviisid: Aktiivse metalli reageerimine veega: 2Na + 2H20 => 2NaOH + H2 Aktiivse metalli oksiidi reageerimine veega. CaO + H20 => Ca(OH)2 Soola reageerimine leelisega: CuSO4 + 2NaOH => Na2SO4 + Cu(OH)2 4. Füüsikalised omadused: Kõik on tahked ained, lahustuvus veega väga erinev, enamik ei lahustu, lahustuvad ainult IA ja IIA rühmade liikmed (leelised)
gaas. Tekib hingamisel ja põlemisel. Vääveldioksiid. Tekib väävli ja seda SO2 sisaldavate kütuste põlemisel. Põhjustab happevihmade teket. Kaltsiumoksiid, rahvakeeles kustutamata lubi. Kasutatakse ehitusmaterjalide CaO valmistamisel. Raud(III)oksiid. Rauarooste peamine koostisosa. Hüdroksiidid Hüdroksiidid On liitained, mis koosnevad metalliioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. Metalliioonid on alati positiivse laenguga, _ hüdroksiidioon OH negatiivse laenguga. Hüdroksiidioonide arv aines on võrdne metalliiooni laenguga: · Na+OH naatriumhüdroksiid · Ca2+(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Al3+(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Omadused Reageerimine hapetega NaOH +HCl=NaCl+H2O Reageerimine happeliste oksiididega 2NaOH+CO2=Na2CO3+H2O Reageerimine lahustuvate sooladega 2NaOH+CuSO4=Na2SO4+Cu(OH)2
6) Nimeta korrosioonikaitse võimalusi. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga. Metalli kaitsmine emaili, värvi või lakikihi avil. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga(nikli, kroomiga, tina, tsingikihiga) Cu + k. HNO3 Cu(NO3)2 + H2O + NO2 Metalli reageerimine kontsentreeritud happega Metall tõrjub välja vesiniku ning moodustab soola Tasakaalustamine jääb toimumata SOOLAD Ühendid mis koosnevad metalliioonist ja happeanioonist. Jagamine: · Sool Na2C03 · Vesiniksool NaHCO3 Keemilised omadused: · Reageerimine alustega Toimub kui lähteained on vees lahustuvad ja saadustesse tekib vähemalt 1 rasklahustuv ühend ehk sade · Reageerimine hapetega · Reageerimine metallidega NB! 1. Reageeriv sool peab olema veeslahustuv 2. Reageeriv metal peab olema aktiivsem kui soola lahuses olev metal
1) Hape + Alus Sool + H2O 2) Hape + AlOks Sool + H2O 3) SoolA + HapeA SoolB +HapeB (toimub kui HapeB on lenduvam või nõrgem või kui tekib sade) 4) Hape + Metall Sool + H2 (lahjendatud hapetega H vasakul pool olevad) 5) Lagunemine: Hape (t°) HapOks + H2O (hapnikhapped) 4. Alused ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone (OH-). Aluste hulka kuuluvad hüdroksiidid. Hüdroksiid koosneb metalliioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. III -I Keemia põhitõed Fe (OH) 3 a) Tugevad alused vees lahustuvad (IA, IIA rühma (v.a. Mg, Be) metallide) hüdroksiidid ehk leelised. Saamine: 1) AlOks + H2O Leelis (I ja II A rühma metallid alates kaltsiumist)
vees praktiliselt lahustamatud) N: Leeliste saamine: aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid; metall + vesi =hüdroksiid + vesinik Keemilised omaduse: alus + hape = sool + vesi N: naatriumhüdroksiid + fosforhape Alus + happeline oksiid = happelisele oksiidile vastavahappesool + vesi N: kaltsiumhüdroksiid + vääveltrioksiid Hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel= vastavoksiid + vesi ! leelis ei lagune ! N: raud(III) hüdroksiid SOOL-aine, mis koosneb metalliioonist ja happejääkioonist. Soolade saamine: sool + hape = uussool + uushape Sool + alus = uussool + uusalus Sool + metall =uussool + uus metall Sool + sool = uussool + uussool 2.LAHUSED - ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. Lahus tekib: 1) lõhutakse lahustuva aine kristallvõre lahusti molekulide poolt( energia neeldub) 2) ioonide hüdraatumine( energia eraldub)- aineosakeste seostumine vee molekulidega.
vees praktiliselt lahustamatud) N: Leeliste saamine: aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid; metall + vesi =hüdroksiid + vesinik Keemilised omaduse: alus + hape = sool + vesi N: naatriumhüdroksiid + fosforhape Alus + happeline oksiid = happelisele oksiidile vastavahappesool + vesi N: kaltsiumhüdroksiid + vääveltrioksiid Hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel= vastavoksiid + vesi ! leelis ei lagune ! N: raud(III) hüdroksiid SOOL-aine, mis koosneb metalliioonist ja happejääkioonist. Soolade saamine: sool + hape = uussool + uushape Sool + alus = uussool + uusalus Sool + metall =uussool + uus metall Sool + sool = uussool + uussool 2.LAHUSED - ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. Lahus tekib: 1) lõhutakse lahustuva aine kristallvõre lahusti molekulide poolt( energia neeldub) 2) ioonide hüdraatumine( energia eraldub)- aineosakeste seostumine vee molekulidega.
Puhas aine kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest Põlemine- ainete oksüdeerumine Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastmete muutus Redutseerija aine, mis loovutab elektrone, ise oksüdeerub, oksüdatsiooniaste suureneb Redutseerumine elektronide liitmine, oksüdatsiooniaste väheneb Sool kristalne aine, mis koosneb happejäägist (happe anioon -) ja metalliioonist (aluse katioon+) Tugev hape kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks Ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad moodustades uue aine Kindla oksüdatsiooniastmega keemilistes ühendites on: +1 K, Na, Li, H +2 Mg, Ca, Ba +3 Al -2 O Tavaliselt on oksüdatsiooniaste ühendites +1 Cu, Ag +2 Zn, Hg, Fe +3 Fe +4 C, S +5 N, P, Cl +6 S +7 Cl
*Aluseid tehakse kindlaks lakmusega, muutub siniseks. Siniseks muutub ka universaalindikaator. Fenoolfitaleriin muutub punaseks (alus). 23.Ühinemisreaktsioon-kahest või enamast lähteainest saadakse üks saadus. Asendusreaktsioon-keemiline reaktsioon, mille käigus liht- ja liitainetest tekivad uus liht- ja liitaine. Neutraliseerimisreaktsioon-happe ja hüdroksiidi vaheline reaktsioon, mille saadusteks on sool ja vesi. Nt. 24. Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist. *Saamine. Saadakse vastandlike omadustega aineklasside vahelistel reaktsioonidel. Võib saada ka metallide reageerimisel hapete ja sooladega. *HCl kloriid HNO3 nitraat H2SO3 sulfit H2SO4 sulfaat H2CO3 karbonaat H3PO4 fosfaat H4SiO4 silikaat H2S sulfiid *Soolad on erineva värvusega, tahked, lahustuvad vees väga erinevalt ja reageerivad metallidega, kus tekib uus sool ja vähem aktiivsem metall.
hüdroksiidide dissotsiatsioonil vees moodustuvad OH--ioonid. Dissotsiatsioonivõrrandid: NaOH = Na+ + OH- Ca(OH)2 = Ca2++ 2OH- NH3·H2O = NH4+ + OH- (NH4+ nim. ammooniumiooniks) Tugevateks alusteks (elekrtolüüdiks) peetakse leeliseid (I- ja II-A r. metallide hüdroksiidid), nõrgad alused on näiteks ammoniaakhüdraat, tuntud nuuskpiiritusena (NH3·H2O) ning vees praktiliselt mittelahustuvad alused. · Soolade dissotsiatsioon Soolad koosnevad üldjuhul metalliioonist ja happejääkioonist. Kõik soolad on tugevad elektrolüüdid ning esinevad lahuses ainult ioonidena ning ühes astmes: NaCl= Na+ + Cl- K2SO4 = 2K+ + SO42- AlCl3 = Al3+ + 3Cl- + - Vesiniksoolad dissotsieeruvad peamiselt ainult esimeses astmes: NaHCO3= Na + HCO3 ? 4.1 Mille poolest erinevad tugevad ja nõrgad happed
annaabi.ee 
