Asendades need väärtused tingliku püsivuskonstandi avaldisse, saame Tiitrimist mõjutavad tegurid *pH mõju tiitrimiskõvera kujule Ca ioonide tiitrimisel EDTAga; mida suurem pH seda suurem tiitrimiskõvera hüpe; *Komplekside püsivuse mõju tiitrimiskõvera kujule , näide erinevate metallide katioonide tiitrimisest EDTA ga pH 6 juures. Mida püsivam kompleks, seda suurem tiitrimiskõvera hüpe Indikaatorid * 200 orgaanilist ühendit orgaanilised vaigud, mis moodustavad kelaate metalliioonidega. Need on intensiivse värvusega. *MIn + HY3= HIn2 + MY2 ET00 Mureksiid In + Me2+= MeIn+ Ksülenooloranz kompleksid metalliioonidega on punased Indikaatorid *Kalmagiit * Eriokroommust T, ET00 Indikaatorid *Arsenazo I *NASHappelises keskkonnas punakasvioletne, punane pH 3,5;Kollased kompleksid Cu, Zn, Pb ioonidega Tiitrimismeetodid EDTAga *Otsene võimalik tiitrida 40 elementi, sõltub kas on sobivat indikaatorit; potentsiomeetriline tiitrimine, kui leidub ioonselektiivne elektrood;
Metallioksiidid:Fe 2O3, CaO,Al2O3,Na2O Mittemetallioksiidid: CO2, CO,SO2,NO,NO2 Hüdrooksiidid e. alused On + laenguga metalliioonidest ja laenguga hüdrooksiididest (OH) koosnevad ühendid. Üldvalem : Men+(OH)n , kus Me on mingi metal ja n metalliiooni laeng. NImetus: Metalli eestikeelne nim(metallic oa) +hüdrooksiid. Oa ainult muutuva oa-ga metallidel . Näited:Na+OH-Naatriumhüdrooksiid. Happed : on vesinikusisaldavad ühendid, milles vesink on osaliselt või täielikult asendatav metalliioonidega tulemuseks on soolad. Hapete valemid algavad minu jaoks ainult H-ga. Happe valemid saad tuletada lahustuvustabeli abil. Selle vasakpoolses püstreas on happeanioonid (va OH-). Happe valemi saad, kui kirjutad kõigepealt vesiniku sümboli H ,selle järele indeksiks happeaniooni laengu ilma märgita, ning seejärel happeaniooni valemi. Soolad-on enamasti mood. + Laenguga metalliioonidest (lahustuvustabelis ülemine vertikaalrida) JA laenguga happeanioonidest (lahustuvustabelis
2) 0,0034 l*0,1220g*ekv/l=0,0004160g*ekv=0,4160mg*ekv (segu, tugev hape) 3) 0,0047 l*0,1220g*ekv/l=0,0005734g*ekv=0,5734mg*ekv (segu, nõrk hape) Graafikud: Järeldused: Esimene lahus sisaldas 0,5002mg*ekv tugevat hapet ning teine sisaldas 0,416mg*ekv tugevat ja 0,5734mg*ekv nõrka hapet. Tiitrimised on tehtud küllaltki hoolikalt nagu järeldub jooniselt, kus punktid on enamvähem kõik sirgete peal. Tugeva happe tiitrimisel asendatakse hüdrooniumioonid vähemliikuvate metalliioonidega. Neutraliseerimisel hapet sisaldava lahuse elektrijuhtivus väheneb, kuni hape on neutraliseeritud. Edasisel leelise lisamisel hakkab elektrijuhtivus uuesti kasvama üldise ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide arvu suurenemise tõttu. Tugeva ja nõrga happe segu tiitrimisel reageerib leelisega kõigepealt tugev hape ja alles pärast selle neutraliseerimist hakkab tiitruma vähedissotsieeruv nõrk hape. Tugeva happe neutraliseerimisel elektrijuhtivus
Lisatud NaOH V,ml unktis (4,18;160) on neutraliseeritud tugev hape, mõõtelahuse maht on 4,18ml=0,0042 l /l=0,0004347g*ekv=0,4347mg*ekv (segu, tugev hape) is (9,5;215) on neutraliseeritud nõrk hape, mõõtelahuse maht on 9,5ml-4,18ml=5,32ml=0,0053 l =0,0005486g*ekv=0,5486mg*ekv (segu, nõrk hape) üllaltki hoolikalt nagu järeldub jooniselt, kus punktid on enamvähem kõik sirgete peal. el asendatakse hüdrooniumioonid vähemliikuvate metalliioonidega. Neutraliseerimisel e elektrijuhtivus väheneb, kuni hape on neutraliseeritud. Edasisel leelise lisamisel hakkab asvama üldise ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide arvu suurenemise tõttu. e segu tiitrimisel reageerib leelisega kõigepealt tugev hape ja alles pärast selle ab tiitruma vähedissotsieeruv nõrk hape. Tugeva happe neutraliseerimisel elektrijuhtivus eutraliseerimisega kaasneb elektrijuhtivuse kasv nõrga happe täielikult dissotsieerunud õttu
Ag+ + Y4- = AgY3- Al3+ + Y4- = AlY- Reageerib praktiliselt kõigi katioonidega, andes tiitrimiseks piisavalt stabiilse kompleksi NTA Nitrilotrietaanhape (NTA) ehk kompleksoon I Aminopolükarboksüülhapete omadused- astmeline dissotsiatsioon (Struktuur,Dissotsiatsioon) Kompleksühendi püsivuskonstant, tinglik püsivuskonstant- Kompleksonomeetrilise tiitrimise kõver- Metalliindikaatorid- 200 orgaanilist ühendit- orgaanilised vaigud, mis moodustavad kelaate metalliioonidega. Need on intensiivse värvusega. MIn- + HY3-= HIn2- + MY2- : ET-00 Mureksiid: In- + Me2+= MeIn+ Ksülenooloranz kompleksid metalliioonidega on punased eriokroom must T: H2O + H2In- = HIn2- + H+ K1= 5.10-7 H2O + H2In2- = In3- + H+ K2 = 2,8.10-12 Orgaanilised ained, mis annavad metallikatioonidega intensiivselt värvunud komplekse. Indikaatori valiku põhimõtted kompleksonomeetrias-
Kompleksühendi püsivuskonstant, tinglik püsivuskonstant: Kompleksonomeetrilise tiitrimise kõver Arvutatakse tinglik püsivuskonstant,arvutatakse tiitrimiskõvera punktid enne ekvivalentpunkti;siis ekvivalentpunktis ja peale eksvivalentpunkti. Metalliindikaatorid Indikaatorid on orgaanilised ühendid mis moodustavad värvilisi kelaate metallidega. MIn- + HY3-= HIn2- + MY2- : ET-00 Mureksiid: In- + Me2+= MeIn+ Ksülenooloranz kompleksid metalliioonidega on punased Eriokroom must T: H2O + H2In- = HIn2- + H+ K1= 5.10-7 H2O + H2In2- = In3- + H+ K2 = 2,8.10-12 Orgaanilised ained, mis annavad metallikatioonidega intensiivselt värvunud komplekse. Kompleksonomeetriliste tiitrimiste kasutamine Metallikatioonide määramiseks .Vee kareduse määramine. Ca, Mg ja raskemetallid, looduslikus vees enamuses Ca ja Mg, seepärast väljendatakse CaCO3-na. EDTA-ga
Tiitrimismeetod metallikatioonide määramiseks Titrandiks ennekõike amino-polükarboksüülhapped 34. Titrandid kompleksonomeetrias (EDTA, NTA). 35. Aminopolükarboksüülhapete omadused (struktuur, dissotsiatsioon). 36. Kompleksühendi püsivuskonstant, tinglik püsivuskonstant. 37. Kompleksonomeetrilise tiitrimise kõver. 38. Metallindikaatorid (eriokroom must T, ksülenooloranz jt.). 200 orgaanilist ühendit- orgaanilised vaigud, mis moodustavad kelaate metalliioonidega. Need on intensiivse värvusega. MIn + HY = HIn + MY ET-00 - 3- 2- 2- Mureksiid - 2+ + In + Me = MeIn Ksülenooloranz kompleksid metalliioonidega on punased Eriokroom must T (H3Ind) on üks enamkasutatavaid indikaatoreid kompleksonomeetriliste tiitrimiste korral EDTA-ga (Na2H2Y). Tema molekul sisaldab ühte sulfurüülrühma, mis on vesikeskkonnas täielikult dissotsieerunud, ja kahte fenüülset OH rühma, mis dissotsieeruvad ainult osaliselt (Ka1=5.0
tootesse ka sobiksid. 3.2.8 ,,Whiffle dust"ehk ,,Mummy Dust" Nii nimetatakse toimeained, millel usutakse olevat mingi positiivne mõju, aga see pole teaduslikult tõestatud. Siin nimekirjas on pea piiramatu nimekiri koostisaineid, mille hulgast saab valiku tegemisel otsustavaks turundus, viimased trendid ja hind. 3.2.9 Geelistav aine Enamik emulsioone ja üldiselt ka enamik kosmeetikatooteid peaksid sisaldama geelistavat ainet. Selle eesmärgiks on liituda metalliioonidega (raud, vask jne), et tõkestada nende negatiivset mõju tootele. Geelistajad võivad parandada või kaasa aidata toote säilivuse, värvi ja lõhna püsimisele. Sellele kategooriale on kõige tüüpilisemad EDTA soolad. 3.2.10 Vahad Neid kasutatakse õlifaasi paksendamiseks ja seeläbi stabiilsuse suurendamiseks. Lisaks vähendavad vahad sünereesi (lahusti eraldumist) ja aitavad kõrge õlisisaldusega toodete õlifaasis ära hoida n-ö ,,õli lekkimist"
üldkaredus : Vvesi VEE MÖÖDUVA KAREDUSE MÄÄRAMINE ·Ühendit tuntakse ka triloon B kaubandusliku nimetuse all. (vesinikkloriidhappe metüüloranzi juuresolekul): Na2C10H14O8N22H2O ehk lihtsustatult Na2H2A2H2O Ca(HCO3)2 + 2HCl = CaCl2 + 2CO2 + 2H2O ·EDTA moodustab metalliioonidega ühendeid suhtes 1:1 V C 1000 sõltumata nende oksüdatsiooniastmest: mööduvkaredus : 2 M 2 Mg2+ + H2A2- = MgA2- + 2H+ 2 Vvesi 9 EDTA (eteendiamiintetraetaanhape) EDTA kasutamine
kiirus hinnanguliselt 108 korda väiksemaks kui nende kaootilise ehk soojusliikumise keskmine kiirus. Järelikult lisandub vabade elektronide kaootilisele soojusliikumisele elektrivälja rakendamisel nende vaevumärgatav triiv elektrivälja sihile vastassuunas. Sellepärast nimetatakse elektronide suunatud liikumise kiirust ka triivkiiruseks. Triivkiirus ei saavuta kunagi suurt väärtust sellepärast, et elektronid põrkuvad pidevalt metalliioonidega ja elektriväli saab neid segamatult kiirendada ainult kahe järjestikuse põrke vahelisel ajal.Kui sellise kiirusega liikuv vaba elektron põrkub nüüd metalliiooniga, annab ta sellele osa oma kineetilisest energiast. Selle tulemusel hakkab metalliioon intensiivsemalt võnkuma, metalli temperatuur suureneb. Kui elektriväli on väiksem aatomisisestest elektriväljadest, siis see põrge on elastne. Et aga elektroni triivkiirus on mõõtmatult väiksem
Et vabade elektronide vahelised elektrilised tõukejõud on tasakaalustatud metalliioonide elektriliste tõmbejõudude poolt, siis võime öelda, et vabad elektronid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta ja me võime elektrongaasi lugeda ideaalseks gaasiks. Ainus erinevus tavalise ideaalse gaasiga seisneb selles, et kui kaootilises soojusliikumises ideaalse gaasi molekulid põrkuvad omavahel, siis elektronid põrkuvad peamiselt metalliioonidega kristallvõres. Põhjus on see, et ehkki metalliioonide ja vabade elektronide arv metallis on samas suurusjärgus, on metalliioonidega põrkumise tõenäosus tunduvalt suurem ioonide suuremate mõõtmete tõttu. Märkus. Et metalliaatomite kõik valentselektronid on ühtlasi vabadeks laengukandjateks, siis on metallides vabade laengukandjate kontsentratsioon väga kõrge võrreldes teiste ainetega (vabade laengukandjate arv on seega samas suurusjärgus metalliaatomite arvuga). Sellega
kahte afiinsuskromatograafia liiki: · immuunoafiinsuskromatograafiat, · metallkelaat-afiinsuskromatograafiat. Immuunoafiinsuskromatograafia puhul on statsionaarseks faasiks kandjale seotud antigeen, mida kasutatakse antikehade eraldamiseks, näiteks, vereseerumist. Metallkelaat-afiinsuskromatograafia ehk immobiliseeritud metalliiooni afiinsuskromato- graafia (IMAC, immobilized metal ion affinity chromatography,) põhineb aminohapete tugevale interaktsioonile metalliioonidega koordinatiivsete sidemete tekkimise kaudu. Statsionaarseks faasiks on kandjale seotud kelaadi vormis metalliioonid. Enamkasutatavad on nikkel, koobalt ja vask histidiini sisaldavate valkude puhastamiseks ning raud, tsink või gallium fosforüülitud valkude ja peptiidide puhastamiseks. Reeglina on kromatografeerimisprotsessid aeglased ja labiilsete komponentide koostises võivad toimuda muutused. Samuti on oht proovi komponentide hajumiseks kolonni läbimise
ligande seepärast, et titrant (ligand) ja analüüsitav ioon moodustaks üks ühele komplekse, et lõpp-punkt oleks kergem määrata. Sest monodentaatsetega annavad ioonid enamasti komplekse, kus on tsentraalaatomiga liitunud erinev arv ligande. Ja nende paralleelvormide teke teeb lõpp-punkti määramise keeruliseks. 79. EDTA valem ja omadused. pH mõju EDTA kompleksimoodustamisvõimele, selle kvantitatiivne iseloomustamine. EDTA põhiomadused: metalliioonidega reageerib ainult Y4-, reageerib kõigi metallikatioonidega, v.a. leelismetallikatioonid, reageerib kõigi metallikatioonidega suhtes 1:1. Mida kõrgem pH, seda püsivamad on EDTA-kompleksid ja seda kõrgem on tiitrimiskõvera hüpe. Kõrgete pH väärtuste juures on võimalik sadenemine. Sadenemise vastu ja selektiivsuse saavutamiseks kasutatakse abiligande. On olemas minimaalsed pH väärtused erinevate metallide jaoks, millel on võimalik EDTA-ga tiitrimine. Abiligandi lisamine
2) oksüd.-reaktsioonid 3) asendusreaktsioonid 1) Ühinemisreaktsioonid Tekib ammooniumioon NH4+: NH3 + H+ → NH4+ NH3 + H2O → NH3 · H2O ↔ NH4+ + OH- NH3 + HCl → NH4Cl ↔ NH4+ + Cl- (ammooniumühendite dissotsieerumine lahuses) Ammooniumühendid kuumutamisel lagunevad (pöörduvalt): termodissotsiatsioon e. termolüüs: NH4Cl ↔ NH3 + HCl Kompleksioonid moodustuvad ka NH3 (või tema vesilahuse) reageerimisel metalliioonidega → ammoniakaadid: AgCl + 2NH3 · H2O → [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O CuSO4 + 4NH3 · H2O → [Cu(NH3)4]SO4 + 4H2O 2) Oksüdatsioonireaktsioonid O2-ga oksüdeerub NH3 lämmastikuks või NO-ks (katal. - Pt-metallid): 4NH3 + 3O2 → 2N2 + 6H2O 4NH3 + 5O2 → 4NO + 6H2O Halogeenidega oksüdeerub osaliselt: 8NH3 + 3Cl2 → N2 + 6NH4Cl 3) Asendusreaktsioonid Metallidega reageerimisel asenduvad NH3 vesinikuaatomid:
puhvri koostis. 2. mikropooride tekitamine ning DNA sisenemine rakku. Levinuim meetod on temperatuurisokiga või elektriga rakkude mõjutamine 3. bakterite toibumine sokist. Selles etapis on kõik metoodikad sarnased, rakke kasvatatakse rikkal söötmel bakteri kasvu temperatuurioptimumil. Klassikaline ja ka kõige levinum meetodika kunstlike kompetentside saamiseks on rakkude mõjutamine kahevalentsete metalliioonidega. Selliste kompetentide trasformatsiooni nimetatakse keemiliseks transformatsiooniks, mis kirjeldati 1970. aastal. Transformatsiooniefektiivsus 10 5 109 CFU/1 g DNA kohta. Kuigi keemiline transformatsioon on ammu teada ja väga levinud, siis täpset mehhanismi, kuidas DNA rakkudesse transporditakse, pole teada. Arvatakse, et DNA transport on kaheetapiline. Esimeses etapis toimub DNA passiivne kinnitumine raku välismembraani liposahhariididele Ca-ioonide vahendusel
annaabi.ee 
