.................................................................................................................. 10 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on anda lühiülevaade kognitiivsete õppimisteooriate olemusest ning lahti seletada tänapäevased arusaamad mälu talitlusest ja ja informatsiooni töötlemisest inimteadvuses. Järgnevalt võetakse vaatluse alla kognitiiv-informatsiooniline õppimisteooria, erinevad mälu liigid, geshtaltpsühholoogia ning tutvustatakse lühidalt ka metakognitsiooni. Abimaterjalina kasutatakse E. Krulli teost "Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat". 1. Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria Suunad, mis käsitlevad õppimist informatsiooni vastuvõtmisena eeldavad, et õpetajad edastaksid õpilastele kindlapiirilist informatsiooni ja õpilased toimivad selle vastuvõtjatena. Õppetöö korraldamisel pööratakse palju tähelepanu õppe-eesmärkidele,
tähtsal kohal diferentseerimine, tänu millele on andekatel võimalus lahendada ülesandeid, mis neile väljakutseid pakuvad. Andekatele sobivad keerukad ülesanded, mis vajavad abstraktset mõtlemist, loovat lähenemist ning analüüsioskust. Võimalikeks variantideks on väitlemine, loov kirjutamine ja uurimistööd, samuti ülesanded, mille õpilased peavad ise algusest lõpuni looma. Sepp (s.a.) kirjutab, et andekate arendamisel on tähis rõhuda kriitilise mõtlemise ja metakognitsiooni oskuste kujundamisele õppeprotsessis. Kriitiliseks mõtlemiseks peetakse mittelineaarset, avatud ja kompleksset mõtlemist, mille juurde kuuluvad analüüs, süntees ja hindamine. Kriitilist mõtlemist arendavad ülesanded annavad võimaluse erinevateks lahendamise viisideks, neil ei tarvitse olla üheseid ja kindlaid vastuseid, need sisaldavad endas erinevaid interpreteerimise võimalusi ning võimalust tajuda korda kaoses (samas).
ja konkreetsemalt on uurimisüleandeks: kognitiiv-informatsioonilise õppimisteooria olemus, lisaks informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides ning metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimese sisu on kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Teine peatükk käsitleb informatsiooni töötlemist ja säilitamist erinevates mälustruktuurides ja metakognitsiooni. Töö põhiseks allikaks on Edgar Krulli õpik ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat". Lisaks on kasutatud materjale, mis toetavad teema psühholoogilist aspekti. 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus Edgar Krulli õpiku ,,Pedagoogiline psühholoogia" järgi on kognitiivsete õppimisteooriate põhiliseks tõukejõuks õppija sisemine huvi. Laias laastus võib kognitiivsetes teooriates eristada kahte äärmuslikku suunda: 1
määrata igale lapsele individuaalselt. kes on kasutatava/te meetodi/te loojad/ koostajad (lisada viited); Kognitiivse remediatsiooni teraapia (CRT) on välja töötatud 1993 a. Delahunty ja Morrise poolt. Algselt koosnes teraapia kolmest moodulist, mis mõjutasid kognitiivset paindlikkust, töömälu ja planeerimist. Peamiste eesmärkide hulka kuuluvad kognitiivse defitsiidi vähendamine, metakognitsiooni parandamine, motivatsiooni suurendamine (Wykes, Reeder, 2005).Cogpack on kliiniliselt testitud aastast 1986 neuroloogia, psühhiaatria ja rehabilitatsioonikeskustes Austrias, Saksamaal ja Sveitsis. (mõlemad viited tsit (J.Kurbas, Kognitiivsete funktsioonide muutused skisofreeniahaigetel COGPACK-i kasutamise tulemusena, 2012) kuidas antud rehabilitatsioonimeetodit (või sarnast meetodit) on varem (Eestis või mujal)
nüansside ja võimalike tüüplahendustega tutvumiseks ning neisse sisseelamiseks. Edasi oleks tarvis kogu see probleemistik mõneks ajaks unustada. Tähelepanu koondumisega teistele probleemidele või üleminekuga alateadlikumale mõtlemisele, nagu leiab sageli aset magades, nõrgeneb meie metakognitiivne kontroll, st inimene pöörab vähem tähelepanu oma mõtlemise loogilisusele ja põhjendatusele ning see lubab tal näha probleeme hoopis vabamalt ja teises valguses. Aktiivse metakognitsiooni taastumisel võetakse vaatluse alla need ideed ja hüpoteesid, mis näivad mõistlikud, ja heidetakse kõrvale ebareaalsed. Ka koolis tuleb omandatu üldistamiseks anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi pärast pingutavat õppimist. Vähemotiveeritud õpilaste puhul pole õppematerjali kontsentreeritud õpetamine õigustatud. 6. Üldistamis-ja ülekandeoskuse õpetamisvõimalused (alama ja kõrgema astme ülekande tähenduses).
Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Võimalusi palju: allajoonimine; ääremärkused; kodeerivatemärgisüsteemide kasutamine teksti võtmesõnade, koostisosade, seoste tähistamiseks; konspekteerimine sobib nii kirjaliku teksti õppimiseks kui ka loengul märkmete tegemiseks. 15. Põhilised üldiste õppimisoskuste liigid Weinsteni ja Mayeri näitel Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid(C.Weinsteini ja R.Mayeri näitel) ja nende tähendus. Tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õp-pimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad erinevalt aru õppimise otstarbest ja viisidest. Kõiki õpilasi tuleb õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust.
g) Õpiraskused ja nende kujundamine. 1.Erinevad lähenemised õpioskuste õpetamiseks. Õpetaja arusaamad õppimisoskustest on erinevad. Õppimisega formeeruvad üldoskused on sihipärase käitumise kujunemise aluseks. Üldised õpi- ja mõtlemisoskused kujunevad konkreetsete tegevusoskuste rakendamise kogemuse üldistamise tulemusena. Õpilane vajab võrdsel määral nii konkreetset rakendukogemust kui ka võimet seda teadvustada, jälgida ja analüüsida. 2.Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid(C.Weinsteini ja R.Mayeri näitel) ja nende tähendus. Tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õppimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad erinevalt aru õppimise otstarbest ja viisidest. Kõiki õpilasi tuleb õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust.
täiskasvanud professionaalidega – nad kasutavad samasugust metakognit- siooni, strateegiaid, paindlikkust, planeerimist, hüpoteeside püstitamist, komplekssust ning faktide ja protseduuride hierarhilist ja ulatuslikku põimimist nagu vastava valdkonna täiskasvanud eksperdid (Barfurth jt, 2009). Metakognitsiooni (inimese mõtlemist oma mõtlemise üle) olulist osa andekuses kinnitavad üllataval kombel empiirilised uuringud nn kahese erivajadusega ehk spetsiifiliste õpiraskustega andekate õpilastega (Steiner & Carr, 2003/2009). Metakognitiivsete oskuste defitsiit on vähemalt osa- liselt õpiraskuste põhjuseks. Kui isik on ühtaegu andekas ja samas esinevad
järjekorda oodata. Koolilaps peaks oskama liigelda, bussiga, jala jne. (see on siis üldorienteeritus). Eakaaslastega suhtlemine, oskavad tutvuda, oskad koos mängida jne. Järjest iseseisvam ja oskab ise tutvuda iseseisvalt, tekivad meeskonna mängud jne- ja rakendavad ka füüsilisi oskusi, mis neil on. Metatunnetus on ka: hakkab aru saama, mis ta peas toimub. 10-14 a juhtivaks peaks saama abstraktne(ehk verbaalne( mõtlemine u 12-14 areneb motivatsioon, õpisoskuste edasine aru + metakognitsiooni suurem areng. (et iseenda juthida nüüd juba, mitte tsk-st) Identiteedi kujunemine, + ainealases teadmised ja oskused muutuvad tähtsaks. Oskavad ka spetsiifiliselt õppida. Lõpuni endaga hakkama saamine. JÄRGMINE LOENG: HINDAMISMEETODID Jagunevad kaheks, mida saab lastea rengu, oskuste ja taseme hundamisel: psühhomeetriline ja impressionistlik suund: 1) keskendub: hindamiseks kasutatavad vahendid oeavad olema teaduslikult põhjendatud ja
kujundamine näeb õppimisvõtteid ja strateegiaid vaid eesmärkide saavutamise vahendina. Õppimisega formeeruvad üldoskused on sihipärase käitumise kujunemise aluseks. Peale tegevusoskuste edastamise tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Õpilased, kes suudavad jälgida oma tegevust ülesannete lahendamisel, on edukamad kaaslastest, kes pole selleks võimelised. Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste kujunemisel Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õppimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad erinevalt aru õppimise otstarbest ja viisidest. 4 Metakognitsioonivõime- õpilane suudab teadvustada oma tegevuse eesmärke, seda planeerida ja jälgida selle tõhusust. Kõiki õpilasi tuleb õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust
eduelamuse nende täitmise käigus. Et otsustada, mil määral vajab õpilane iseseisva töö juhendamist, tuleb õpetajal veenduda, kuivõrd suudab õpilane ise leida teema või koostada projekti iseseisvaks õppimiseks; kavandada tegevuse püstitatud eesmärkide saavutamiseks, leida õppe- ja töövahendid ning fikseerida tähtajad õppeülesande täitmiseks. 13. Õpioskused ja nende kujundamine Erinevad lähenemised õpioskuste õpetamiseks. Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste ilmnemisel ja kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid (WEINSTEIN, MAYER) ja nende tähendus. Õpetaja arusaamad õppimisoskustest on erinevad. Õppimisega formeeruvad üldoskused on sihipärase käitumise kujunemise aluseks. Üldised õpi- ja mõtlemisoskused kujunevad konkreetsete tegevusoskuste rakendamise kogemuse üldistamise tulemusena. Õpilane vajab võrdsel määral nii konkreetset rakendukogemust kui ka võimet seda teadvustada, jälgida ja analüüsida
annaabi.ee 
