eluskaalu ja töö järgi, lammastele nende eluskaalu ja laktatsioonikuude järgi. Päevased elatustarbe ja seeduva proteiini normid veistele on toodud tabelis 1. Seeduvat proteiini arvestatakse 6 g 1 MJ kohta. Töös on kasutatud abimaterjalina põllumajandusloomade söötmisnorme koos söötade tabelitega (Tartu, 1995) ja Söötade keemilise koostise ja toiteväärtuse tabeleid (Tartu, 2004). Tabel 1.Veiste elatustarbe normid Kehamass kg Metaboliseeruv energia MJ Seeduv proteiin g NOORVEISED 100 15,8 95 120 18,2 109 140 20,4 122 160 22,5 135 180 24,6 148
Sööda nimetus Kuivaine Metaboliseeruv energiProteiin % veis siga % Kultuurniidu rohi 20 11.2 7.9 16 Kultuurkarjamaa rohi (kõrr) 20 11.3 x 17.5 Kultuurkarjamaa rohi (ristik) 20 11.1 x 20.5 Haljassegatis (50% hernest) 17 10.1 x 14 Punane ristik, rohi ÕPMA 15 11 8.4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5 Kuivised (50% ristikut) 88 10.3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5 Punase ristiku...
L+Lolium hybridum 168 83 26 140 79 5 L+Festuca arundinacea 175 84 30 168 82 27 L+Festuca pratensis 181 84 36 143 80 6 L+Phalaris arundinacea 194 86 46 190 84 43 L+Bromus inermis 154 81 15 126 77 -5 TP toorproteiin / CP crude protein MP metaboliseeruv proteiin / MP metabolizable protein VPB vatsa proteiini bilanss / PBV protein balance values Metaboliseeruva proteiini sisalduse hindamiseks on laekunud vähe andmeid. Tulemusi saab võrrelda EMÜ Loomakasvatusinstituudi tabeliandmetega (Tartu 2004), millest selgub, et kõrrelise osatähtsuse suurenemisel tõuseb lutsernisegus varajasel koristamisel metaboliseeruva proteiini sisaldus, vaatamata toorproteiinisisalduse vähenemisele
1 kcal = 4,1868 kJ või 1 kJ = 0,2389 kcal 1 Mcal = 4,1868 MJ või 1 MJ = 0,2389 Mcal Mõõtühikute nimetused ja tähised: Kalor cal Kilokalor kcal 1kcal=1000cal Megakalor Mcal 1Mcal=1000kcal Dzaul J Kilodzaul kJ 1kJ=1000J Megadzaul MJ 1MJ=1000kJ Söötade energiasisalduse arvestamisel ning loomade energiavahetuses tehakse vahet mitme energialiigi vahel need on koguenergia ehk brutoenergia (ka põlemissoojus), seeduv energia, metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia, netoenergia. Koguenergia on mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda orgaanilise aine täielikul põlemisel. See nn põlemissoojus on füüsikaline suurus, mis ei sõltu loomast, kes seda sööta kasutab. See kogus energiat on talletunud sööda orgaanilises aines. Koguenergiat saab kõige täpsemini määrata söödaproovi põlemisel vastavas seadeldises, mida on hakatud kutsuma kalorimeetriliseks pommiks. Mõõdetakse ära põlemisel vabanenud soojuse hulk
8) Energia kategooriad. Kogu- ehk brutoenergia (ka põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest. koguenergia = (23,9 proteiinisisaldus (%) + 39,8 toorrasvasisaldus (%) + 20,1 toorkiusisaldus (%) + + 17,5 lämmastikuta ekstraktiivainete sisaldus (%) : 100 Seeduv energia – seedunud orgaanilistes ainetes sisalduv energia. seeduv energia = koguenergia – rooja energia Metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia – näitab tegelikult söödast imendunud toitainete energiat. metaboliseeruv energia = seeduv energia – (uriini energia + gaaside energia) Netoenergia – energia, mida loom kasutab siseelundite ja lihaste mõningaks tööks magavas olekus ja mis eritub organismist toodangu – piima, munade, kehamassi juurdekasvus talletunud energiana. netoenergia = netoenergia elatuseks + toodangu energia
Sinna jõuab peensooles imendumata jäänud toidumass, kus algab lagunemine mikroobiensüümide toimel. Tekivad lühikeseahelalised lenduvad rasvhapped, mis on toiduks jämesoole epiteelirakkudele. Erinevate gaaside teke – saad, mida söödad. 3.9. Energia arvutamine Brutoenergia – kogu energia, millest osa tuleb välja roojaenergiaga. Üle jääb seeduv energia, millest osa väljub uriinienergiaga. Sellest jääb üle metaboliseeruv energia, mis kulub seedeprotsessideks, elatuseks ja töötoodanguks. 6 BrutoE ( toit )−[ RoojaE+UriiniE] ME=¿ Brutoenergia = kohandatud Atwateri kordaja (kasutatakse kuivtoitude puhul): Rasvad 9,4 kcal/g = 8,5 kcal/g Proteiin 5,65 kcal/g = 3,5 kcal/g Süsivesikud 4,15 kcal/g = 3,5 kcal/g Kokku liita valkude, rasvade ja süsivesikute energia, et saada kogu energiasisaldus.
Luts, Ü.Roosmaa, A.Oja. Seakasvatus ja sealiha tootmine 1990; Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon Tabel 4. Toitefaktorite konsentratsioonimäärad kasvatavate sigade kuivsööda 1kg kohta* Näitajad Ühik Põrsad Kesikud Nuumikud (10-20 kg) (20-60 kg) (kuni 60 kg) Metaboliseeruv MJ/kg 12,0 12,0 12,0 energia Proteiin % 18,0 15-16 13-14 Toorkiud max % 6,0 6,0 6,0 Lüsiin % 1,0 0,75 0,75 Metioniin, % 0,5 0,4 0,4 tsüstiin
algtiine ed andva d d (EKM * piim, kg) 0,5 1 2 3 4 Kuivaine söömus kg 1,0 1,1 1,2 1,3 1,8 2,2 2,6 Metaboliseeruv MJ 9,4 11,2 12,0 13,2 18,3 22,9 27,7 energia Proteiin g 85 125 132 147 219 286 352 Seeduv proteiin g 61 86 96 102 153 199 246 Mineraalelemendi d: kaltsium g 3,3 4,4 6,6 7,8 10,8 13,2 15,6 fosfor g 2,4 3,3 3,8 4,6 6,3 7,7 9,1
Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudaine, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5 % kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. ENERGIA KATEGOORIAD Kogu ehk brutoenergia-100%: Rooja energia-35% Seeduv energia-65%: Uriini energia-4% Seedegaaside energia-8% Metaboliseeruv energia-53%: soojusejuurdekasv-12% Netoenergia-41%: Elatuse energia-22% Toodangu energia-19%: Piim-15% Kehaladestus 4% VEISTE SÖÖDAD Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piimaning veiseliha tootmise tasuvus. Piima tootmishinnast moodustavad söödad 50...55%, veiseliha tootmiskuludest veelgi enam. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks
Näiteks nisu puhul oleks keemiline indeks 0,38. 0,27( nisus lüsiini,%) / 0,72( munavalges oleva lüsiini %) = 0,375( lõplik indeks) 7) Ideaalproteiin On asendamatute aminohapete suhtes balansseeritud proteiin vastavalt looma liigile ning soo- ja vanuserühmale. 8) Proteiini lõhustuvus. Kasutatakse eelkõige põhja-ameerika riikides, kuid varsti kaob seegi ära. Seda määratakse vaid mäletsejalistel 9) Metaboliseeruv proteiin ( kasutatakse vaid mäletsejalistel) Metaboliseeruv proteiin on arv, mis näitab kui palju antud sööda söötmisel imendub peensooles potentsiaalselt aminohappeid , mis pärinevad mikroobi proteiinist ja sööda proteiinist. Abinäitajana kasutatakse VPB ( vatsa proteiini bilansi) näitajat. Kui VPB on negatiivne, siis lahutatakse see MP näitajast maha. Vatsa proteiini bilanss on arv, mis näitab kui palju söödas olevast proteiinist jäi
söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub seda taimsetes söötades vähe ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Energia kategooriad. Kogu- ehk brutoenergia (põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest!! Seeduv energia – seedunud orgaanilistes ainetes sisalduv energia. Metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia – näitab tegelikult söödast imendunud toitainete energiat. Netoenergia – energia, mida loom kasutab siseelundite ja lihaste mõningaks tööks magavas olekus ja mis eritub organismist toodangu energiana. Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ, siis sööda brutoenergia on suurem, neto madalam!! 14 Veiste söödad.
8) Palavik kiirendab kõiki reaktsioone rakus 120% iga 10°C kohta. 9) Kliima- kuumas kliimas langeb kilpnäärmehormoonide produktsioon 10-20 % ja vastavalt ka ainevahetuse intensiivsus; külmas kliimas on olukord vastupidine. 10) Uni lihastoonuse ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse languse tõttu väheneb põhiainevahetus 10-15%. 11) Nälgimine üldine rakkude ainevahetuse tase langeb 20-30%. 69) Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia. Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul. Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla
suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5 % kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. ENERGIA KATEGOORIAD Kogu ehk brutoenergia100%: Rooja energia35% Seeduv energia65%: Uriini energia4% Seedegaaside energia8% Metaboliseeruv energia53%: soojusejuurdekasv12% Netoenergia41%: Elatuse energia22% Toodangu energia19%: Piim15% Kehaladestus 4% VEISTE SÖÖDAD Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima, lihatoodang) ja piimaning veiseliha tootmise tasuvus. Piima tootmishinnast moodustavad söödad 50…55%, veiseliha tootmiskuludest veelgi enam. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks söötadeks
8) Palavik kiirendab kõiki reaktsioone rakus 120% iga 10°C kohta. 9) Kliima- kuumas kliimas langeb kilpnäärmehormoonide produktsioon 10-20 % ja vastavalt ka ainevahetuse intensiivsus; külmas kliimas on olukord vastupidine. 10) Uni lihastoonuse ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse languse tõttu väheneb põhiainevahetus 10-15%. 11) Nälgimine üldine rakkude ainevahetuse tase langeb 20-30%. 69) Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia. Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul. Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8
In sacco vatsakotikese meetod. Riidekoti sisse pannakse 50 mg kuivsööta ja lastakse nööriga vatsa Söötade energeetiline hindamine 1) heinaekvivalent ja heinaühik 2) vilise ühik aluseks on jõusöödasegu (1/3 teraviljajahu, 1/3 õlikooki, 1/3 kliisid) 3) Wende analüüsiskeem ja seedekatsed 4) Seeduvate toitainete summa 5) Tärklisväärtus 6) Skandinaavia odrasöötühik 7) Rauasöötühik 8) Metaboliseeruv energia 23 KALAKASVATUSE ERIALA 9) Netoenergia Proteiini hindamine Proteiini iseenesest loomale vaja pole, looma vajab aminohappeid, millest sünteesida kehavalku. Monogastrilised loomad 1) toorproteiin 2) seeduv proteiin=proteiini söömus - roojaproteiin 3) proteiini bioloogiline väärtus näitab, kui palju seedunud proteiinist ladestub loomorganismi
Tarve 14,7 117,0 8,5 5,3 2,4 16,0 0,32 1,6 Kokku 2,38 14,55 118,10 17,75 11,47 16,33 7,68 0,02 1,64 - + - tarbest -0,15 1,10 9,25 6,17 13,93 8,32 -0,30 0,04 Weroli rapsikook: 34 % toorproteiini sis. k/a-s, 90 % kuivaine sisaldus, metaboliseeruv energia 13,4 MJ/kg/k/a, 12,06 MJ/kg-s, vatsas lõhustuv proteiin 55%- kõrgesti hinnatav proteiinsööt 33 Tallede lisasöötmine (g talle kohta) Söödad Vanus kuudes 1 2 3 4
annaabi.ee 
