9,5 astronoomilist ühikut Päikesest. Jupiteri ning Uraani vahel. Saturni kuud Üle 60. Nt. Titan, Iapetus, Hyperion, Pheobe. Mõned jääst, mõned kivist. Saturni rõngad Suurim, keerulisim ja tuntuim. Jää- ja kiviosakestest. Korrapärased väikesed ringid. Väga õhukesed, kuid diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui Maa. Saturn Suuruselt teine planeet. Sisemus on kuum. Kiirgab rohkem energiat, kui Päikeselt saab. Koosneb 75% vesinikust, 25% heeliumist, veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivist". Suur magnetväli. Kerge, kuid suur. Fakte Öösel selges taevas on näha palja silmaga. 1 Saturni aasta=29.5 Maa aastat.
Saturni koostis Saturn on silmnähtavalt lamestunud kui vaadata läbi väikese teleskoobi; tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund. Teised gaasiplaneedid on samuti lapikud kuid mitte nii palju. Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema erikaal (0.7) on väiksem kui veel. Nagu Jupiter, koosneb Saturn umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem. Saturn'i sisemus on sarnane Jupiter'i omale koosnedes kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Saturni rõngad Saturni rõngad koosnevad miljonitest erineva suurusega jäätükkidest - tolmpeenetest kuni 10 kilomeetriste mürakateni välja. Need tiirlevad kitsa kettana ümber Saturni,
söe murdmisel tungib kaevandustesse söekihtide vahelt vabanev metaan. Kasutamine Et metaani on palju saadaval, kasutatakse teda laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Teda kasutatakse valgustamiseks ja õli tootmiseks. Et metaan on normaaltingimustel gaas, transporditakse teda peamiselt torujuhtmetes ja vedelgaasitankerites, samuti veoautodega. Metaanist saadakse sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Keemiatööstuses on ta üha olulisem süsiniku ja vesiniku allikas. Eestis on metaanist saadud vesiniku kasutatud ammoniaagi tootmisel.
Trijodometaan e. jodoform CHI3 Süsivesiniku halogeenühend Trijodometaan ehk jodoform on süsivesinike halogeenühendite üks tuntumaid esitajaid Inglise keelne nimetus: Iodoform Iseloomustus Kollane Tahke Väga omapärase "hambaravi kabineti" lõhnaga Desinfitseeriva toimega Saamine Jodoformi saadakse metaanist asendusreaktsiooniga. Kasutamine Hambaarstid kirurgilistel protseduuridel desinfitseeriva vahendina Hambaarstid hambajuurekanalis raviks
Metaanhüdraat - kas oht keskkonnale või tuleviku kütus? Metaanhüdraat ehk põlev jää on jääsarnane kristalliline aine, mida leidub ookeani sügavustes. See koosneb jääst ja kergestisüttivast gaasist metaanist. Metaan moodustub muda sees elavate mikroobide elutegevuse käigus. Need mikroobid lagundavad ookeani põhja vajunud orgaanilist ainet. Metaan ühineb peaaegu külmunud veega, misjärel moodustuvad metaanhüdraadi kristallid. Need kristallid on nagu imetilluksed jääpuurid, mis metaani enda sees hoiavad. Et kristallid saaksid moodustuda, peab vee temperatuur olema külmumispunktist veidi kõrgem ning mere sügavus peab olema vähemalt 500 meetrit. Kui
soojuselektrijaamades. Metaani leidub majapidamistes, kasutatakse valgustusena, ja õlide tootmiseks. Metaani transporditakse vedelas olekus vedelgaasitankrites või torujuhtmetes ja ka tankurautodega. C-H-sideme purustamiseks vajalikust suurest energiast hoolimata on metaan endiselt vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. Katalüsaatorite otsimine, mis hõlbustaksid C-H-sideme purustamist metaanis ja teistes madalates alkaanides, on sellepärast tööstuse jaoks olulised. Metaanist saadakse sünteesigaasi, millest omakordatoodetakse metanooli ammoniaaki,äädikhapet ja väetisi. Keemiatööstuses on metaan olulisem süsiniku ja vesiniku allikas. Eestis on metaanist saadud vesiniku kasutatud ammoniaagi tootmisel. Metaani kasutatakse ka süsinikdisulfiidi, etüüni,kloroalkaanide ja vesiniktsüaniigi tootmisel. Butaan Butaan (C4H10, mille struktuurivalem on CH3CH2CH2CH3 ) on nelja süsiniku aatomiga alkaan, värvusetu ja kergesti süttiv gaas
PLUUTO 134340 Andmed o Planeedist kääbusplaneediks 24.08.06 o Keskmine kaugus Päikesest 39,4 astronoomilist ühikut ehk 5,9 miljardit km o 248 aastat on 1 Maa aasta o 67 päeva on 1 Maa päev o Keskmine raadius 1195km (0,19 Maa raadiusest) o Mass on 0,002 Maa omast o Pinna temperatuur 228 kuni 238 C o Koosneb 70% kivimitest; 30% jää segust o Pinna rõhk mõni mikrobaar o Atmosfäär koosneb metaanist ja nitrogeenist Kaaslane/sed CHARON James Christy avastas 1978.aastal 19 640 km kaugusel Rohkem, kui pool Pluuto suurusest läbimõõt 1200km Ainulaadne sünkroonis liikumine Madal tihedus: 2gm/cm³ NIX ja HYDRA 2005.aastal Avastamine 18.veebruar 1930, USA, Clyde Tombaugh Avastati Uraani uurimisel juhuslik sattumine otsingupiirkonda `'Planeet X'' otsimine 12.märts tehti teatavaks VanaKreeka allilmajumala nimi
Ch4 ehk metaan Lihtsain süsiniku ja vesiniku ühend. Leidub looduses, õhust kergem, ei lahustu vees ning on lõhna- ja maitsetu. Kasutatakse gaasilise kütusena. Segu õhust ja metaanist plahvatab kergesti. Aatomid seotud 4 kovalentse üksiksidemega. C keskel, Hd igas ilmakaares ümber. Metaan on teisisõnu maagaas. Tekib ka orgaanilise aine lagunemisel nt. Prügilates. Metaani põlemine Ch4 + 2 O2 --- Co2 + 2 H2O Mida suurem on oksüdatsiooniastme muutus, seda suurem on kütteväärtus. Selles võrrandis on süsiniku oa muutus 8 ja see on ka maksimaalne. Co ehk süsinik monooksiid ehk vingugaas Mittetäielik põlemine lõpeb vingugaasiga
ümber planeedi. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Magnetväli: Uraani magnetväli ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on kaldunud peaaegu 60 kraadi pöörlemistelje suhtes. See on arvatavasti tekitatud liikumiste poolt Uraani suhteliselt sügavates madalikes. Pind: Gaasiline planeet, mis muutub sügavamale minnes tihedamaks. Suured pilekogud koosnevad peamiselt metallilisest vesinikust ja heeliumist, samuti metaanist ja ammoniaagist. Kaaslased: 27 Vesi: Pilvekogude alumistes kihtides leidub veekristalle Neptuun Gravitatsioon: 11.15 m/s² 1.14 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 16h 11min Temp: Keskmine pinnatemperatuur -218 ºC Atmosfäär: Neptuuni atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist ja metaanist, mis annab planeedile sinaka värvuse. Magnetväli: Neptuuni magnetväli on nagu Uraanil, veidralt orienteeritud ja arvatavasti
Aastaajad ning elu võimalikkus puuduvad. Tuuled, mille kiirused ulatuvad 650 km/h. Planeedi triibuline välimus on tingitud langeva gaasi tumedatest vöönditest ja heledatest tõusva gaasi tsoonidest, mis kohtudes põhjustavad torme. Saturni mass on 5.6846×1026 kg, tihedus 0.6873 g/cm3 (väiksem kui vee tihedus!). Kaugus Päikesest on 1,429,400,000 km. Kaaslasi teatakse 18, neist suuri 10. Pind koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist ja "kivimist" (kivine tuum, vedel metalliline vesiniku kihit ja molekulaarne vesiniku kihit). Samuti leidub erinevaid jääsid. Harva on näha punakaspruune laike. Keskmine temperatuur on 143 K, tuumas 12000 K. Tuulte kiirus ulatub kuni 500 km/h. Saturn kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab. Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised pilved võivad olla jääkristallidest, sest sügavamale minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur
mittelahustuv, veega võrreldes kergemate suurem tihedus, madalam sporditraumade puhul) keemistemeratuur Trijodometaan CHI3 Jodoform Kollakas, tahke, väga omapärane Mingil määral Hambaarstid kasutavad Metaanist ,,hambaravi kabineti" lõhn, mürgine kirurgilistel asendusreaktsioo magus maitse, vees lahustumatu, prodtseduuridel niga veega võrreldes kõrgem desinfitseeriva
Tegid Arvi, Denis Planeet uraan Uraani raadius on 25,559km , mis on päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal kohal.Uraani mass on 8.6810 ± 0.0013×10 astmel 25kg (14,536 maakera) ,mis on päikesesüsteemi plneetide seas neljandal kohal. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst ning uraani tihedus on 1,27g/cm3. Uraani temperatuur võib langeda kuni -244 kraadini. Uraani atmosfäär koosneb 83% vesinikust, 15% heeliumist ja 2% metaanist. Uraani keskmine kaugus päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem. Uraan teeb tiiru ümber päikese 84,3 maa aastaga. Uraani 13 rõngast on planeedist endast nooremad, ning koosevd tumedatest osakestest mille suurus varieerub mõnest mirkromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Uraani telje kalle ekliptika (Maa orbiidi tasand) normaali suhtes on 97,77 kraadi. Uraani pöörlemistelg on peaaegu paralleelne päikesesüsteemi
Biosfäär on osa maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. Biosfäär toimib : Orgaanilise aine süntee ja muundumine. Kivimite mõjutamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär koosneb: - Atmosfäär Troposfäär kuni osooni kihini (~20km) - Hüdrosfäär - Maa litosfäär. - Biomass e. Elusaine. Enne elu teket oli Maa elutu. Atmosfäär koosnes: - Veeaurust - Vesinikust - Ammoniaagist (NH3) - Metaanist (CH4) Vaba hapniku ei olnud. Kuidas tekkis elu ? ( 2 seisukohta ) 1) Vähem tunnustatud hüpotees : a) Elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt b) Elu Maal tekkis elutu aine arengu tulemusena. Maa ürg atmosfääris tekkisid vulkaaniliste protsesside tulemusena süsivesinikud. Süsivesinikud koos ammoniaagi ja veeauruga moodustasid keerulisi orgaanilisi ühendeid, nende hulgas ka aminohappeid. Maapinna jahtudes veeaur kondenseerus ja moodustas ürg-ookeani
Keemia, 10.klass Gerli, Stella, Kätlin Väikese molekuliga alkaanid ehk C1 C3 on gaasilised alkaanid. Gaasilised alkaanid on lõhnata või vedelad bensiini lõhnaga. Nelja esimese alkaani(C1-C3) puhul on need sõnatüve met(aan), et(aan) ja prop(aan) triviaalsed. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist ja etaanist, vedelgaas ehk balloonigaas (veeldatud naftagaas) aga propaanist ja butaanist Kõige lihtsam alkaan metaan (CH4) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides
Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga Viimati oli Pluuto Päikesele lähemal kui Neptuun 1979 – 1999 aastal Pluuto pöörleb külili nagu Uraangi Suhe Neptuuniga Pluuto orbiit läbib Neptuuni orbiiti Nad ei saa kunagi põrkuda Koostis Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre Kaaslased 1978. aastal avastati kaaslane Charon 2005. aastal avastati veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx Charon Läbimõõt: 2300 km Vahe Pluutoga 19 600 km Tiirlemisperiood on 6,4 päeva, mis on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje Kääbusplaneet
Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. N: propeen- CH2=CH-CH Eteen e. Etüleen- CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel on tööstuslikult kõige rohkem toodetav aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. Etüün e. Atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on keemiatööstuses väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Terpeenid- lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid. Neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga: limoneen(sidruni koor), karoteen(porgandi värvaine)
Valu vaigistamiseks(nt kergemate sporditraumade puhul) Trijodometaan CHI3 Jodoform Füüsikalised omadused · Kollakas · Tavatingimustel tahke · Väga omapärane lõhn · Magus maitse · Vees lahustumatu · Veega võrreldes kõrgem sulamist°C Trijodometaan Füsioloogilised omadused · Mingil määral mürgine Kasutamine, saamine · Hambaarstid kasutavad kirurgilistel protseduuridel desinfitseeriva vahendina ning hambajuurekanalis raviks · Metaanist asendusreaktsiooniga Halogeenalkaanide seos dioksiinide, freoonide ning keskkonnasaaste vahel · Dioksiinid, freoonid, haloonid saastavad keskkonda, kahjustavad osoonikihti · Haloonid süsivesinike broomiühendid · Freoonid keemiliselt püsivad gaasilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega · Dioksiinid põlemisel tekkivad keemilised ühendid Täname tähelepanu eest!
järgi. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Üldine Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine. Koostis : Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist. Avastamine Galileo - oli esimene mees, kes märkas teda teleskoobiga 1610 aastal Saturni tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Varased Saturni vaatlused olid komplitseeritud, kuna Maa möödub Saturni rõngaste tasapinnast iga paari aasta tagant. Madala lahutusega Saturni pildid erinevad selletõttu üksteisest tugevasti. Alles 1659 aastal selgitas Christiaan Huygens täpselt rõngaste ehituse. Saturn'i
SÜSIVESINIKE SAAMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE · Suurem osa süsivesinikke on alkaanid süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. · Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. (maagaas koosneb metaanist ning nafta on süsivesinike segu. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Nafta destilleerimisel saadavaid saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi ning madalaim neist on bensiin. · Naftasaadusteks on naftagaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut, määrdeõlid, parafiin ja bituumen. · Oktaaniarv näitab bensiini kvaliteeti. · Asfaltiseerimisel kasutatakse bituumeni. · Majapidamisgaas koosneb propaanist ja butaanist.
svg Koostis Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata. Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida. katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C. https://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto#/ media/File:PIA19947-NH-Pluto- Norgay-Hillary-Mountains- 2050714.jpg Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre https://et.wikipedia.org/w iki/Pluuto#/media/File:Plu to_Charon_Moon_Earth_C omparison.png Kaaslased 1978. aastal avastati kaaslane Charon; 2005. aastal avastati veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra; 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx ; https://et.wikipedia
Eeltöödeldud toornafta toimetatakse tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Viimasel ajal on ka naftat tootvad riigid hakanud rajama naftatöötlemistehaseid, sest naftasaaduste eksport on majanduslikult kasulikum. Nafta hind kujuneb maailmaturul, kuid naftatootja omahinda kujundavad tootmistingimused ja transportimise kaugus. Nafta tootmine on väga kallis nt Põhja-Kandas ja Lääne-Siberis . Samas nafta tootmine Pärsia lahes on soodsam. MAAGAAS koosneb peamiselt metaanist. Maagaasi osakaal maailma energiamajanduses kasvab pidevalt, praegu moodustab ta umbes veerandi kogu energiatoodangust. Suurimad maagaasi tootjad on Venemaa, Holland, Suurbritannia, Indoneesia. Ka maagaas vajab puhastamist kohapeal, kuid erinevalt naftast on maagaasi transportimine kallis. Veidi kergem on ümber käia vedelgaasiga. Tänapäeval kaetakse üle 4% maailma energiatarbest vedelgaasiga. Suurimad vedelgaasi importijad on Indoneesia ja Alzeeria,
mõnedes naftades) toob kaasa suure keskkonnasaaste nende põlemisel. Kõrged saastmemaksud vähendavad selliste kütuste kasutamise tulukust. Kütuste iselioomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku (kg, tonni, m³) põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Kütteväärtuse määrab samuti kütuse orgaanilise aine redutseerituse aste. Kõige vääruslikum kütus on maagaas, mis koosneb peamiselt metaanist, veidi vähem väärtuslik on nafta ja veel vähem kivisüsi. Nafta ja maagaas on kogu maailma energiamajanduse ja samuti keemiatööstuse aluseks. 2. Nafta ja maailm Naftaga kaasnevad looduslikud materjalid on bituumen ja asfalt. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Eekõige toodeti lambiõli (petrooliumi), kütteõli, määrdeõli ja tõrva. XX sajandi algul tekitas autode arvukuse kasv suure nõudluse bensiinile
4. Alkeenide, alküünide ja areenide esindajaid. · Eteen e. etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhnaga. Narkootilise toimega gaas, mida saadakse nafta töötlemisel ja on tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaanilne aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. · Etüün e. atsetüleen CH CH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Keemiatööstuses on etüün väga oluline lähtaine. Hapnikuga segamisel tekib väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse gaasi keevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. · Terpeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Palud terpeenid on meeldiva lõhnaga näiteks
kloroetaanile on tselluloosi Kergelt magusa lõhnaga töötlemine ning etüültselluloosi valmistamine Lisaks on see ka paksendaja ja sideaine värvides, kosmeetikas ja teistes samalaadsetes toodetes Trijodometaan ehk Jodoform Jodoformi(CHI3) saadakse metaanist asendusreaktsiooniga. Jodoformi omadused: Kollane Tahke Väga omapärase "hambaravi kabineti" lõhnaga Desinfitseeriva toimega Kasutamine: Hambaarstid kirurgilistel protseduuridel desinfitseeriva vahendina Hambaarstid hambajuurekanalis raviks Täname, et kuulasite!
Küllastumata süsivesinikeks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, kus süsinike aatomite vahel on kordsed ehk kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen! Molekulvalem: C2H4 lihtsaim alkeen värvusetu nõrk meeldiv lõhn narkootilise toimega gaas saadakse nafta töötlemisel Etüün Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün ,värvusetu,meeldiva lõhnaga ,narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine? Hüdraatimine - on liitumisreaktsioon veega (H2O) Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide või nitreerimisseguga toimides. Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi
järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis · Tegelikult oli Neptuuni vaadelnud juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, heeliumist ja metaanist, mis annab planeedile sinise värvuse. · Neptuun pöörleb kellaosuti vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas. KAASLASED · Neptuunil on teadaolevalt 13 kuud · Suurimad neist on Triton (raadius 1350 km), Proteus (raadius 209 km) ja Nereid (raadius 170 km) · Arvatakse, et Triton oli kunagi planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989
järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis · Tegelikult oli Neptuuni vaadelnud juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, heeliumist ja metaanist, mis annab planeedile sinise värvuse. · Neptuun pöörleb kellaosuti vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas. KAASLASED · Neptuunil on teadaolevalt 13 kuud · Suurimad neist on Triton (raadius 1350 km), Proteus (raadius 209 km) ja Nereid (raadius 170 km) · Arvatakse, et Triton oli kunagi planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989
molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Aastaajad vahelduvad. Samuti on seal tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd. Kaaslasi 18 . Saturn Saturn Uraan Temperatuur atmosfääris 180 °C (-218) °C. Sellise temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Aastaajad vahelduvad väga järsku (pöörlemistelg peaaegu orbiidi tasapinnas). Päeva ja öö kestvus mitukümmend aastat.Aastaaegu on kaks kevad ja sügis (kaks korda aastas). Kaaslasi 15 . Aasta pikkus 84 Maa aastat. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. Uraan Neptuun Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,
Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning see koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Tavalist maagaasi ehk kuiva maagaasi ammutatakse pinnasetühikutesse kogunenud maagaasi maardlatest. Maagaasi põhiosaks on metaan (kuni 98% CH4), lisanduvad veel etaan, propaan, butaan, vesinik, väävelvesinik, lämmastik, heelium. Nafta Nafta on maakoores leiduv, peamiselt vedelatet süsivesinike segust koosnev maavara. Nafta koosneb: peamiselt süsinikust (82-87%), lisaks veel väävel, lämmastik ja hapnik
Uraan Uraanil on 17 kaaslast Tuntumad neit on Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Uraani kaaslased on väga heledad, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased Neptuun Neptuunil on teadaolevaid kuusid 13 Tuntuim neist on Triton Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas Tritonit ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär Pluuto 2005 aasta seisuga on Pluutol 3 Kuud: Charon, Nix ja Hydra Pluuto kaaslased on talle väga lähedal, Charon on kõigest 19 000 km kaugusel Charoni pind on kaetud kristallilise vee ja ammoniaak jääga Kasutatud kirjanuds http://et.wikipedia.org /wiki/Planeedikaaslane http://w w w.obs.ee/astro/uudised/1997/uudis58.html http://et.Wikipedia.org/w iki/Saturn http://et.wikipedia.org/w iki/Marss(planeet)
kui ka segus bensiiniga. Etanooli toodetakse suhkrut või tärklist sisaldava biomassi fermenteerimise ja destilleerimise teel. Teiste sõnadega - metsa- ja põllumajandussaadustest nagu teravili ja kartul. Etanooli toodetakse biomassist, ei suurenda selle põletamine süsihappegaasi hulka. Etanooli puuduseks on, et süsivesinike, vingugaasi ja lämmastikoksiidi kogus on umbes sama suur kui bensiini puhul. Metanool on vedelik, mida praegu toodetakse tselluloosist või maagaasist (metaanist). Põhimõtteliselt saab metanooli toota igast ainest, mis süsinikku sisaldab. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Ülesanne 6 Alkoholism
lühikeseks jäänud teksadest tegingi lühikesed püksid. Seega riidejäätmetega tuleb samuti osata ümber käia, mitte lihtsalt prügi hulka visata, et nad seal koos muude asjadega mädaneksid. Eelmises tunnis vaatasime ka videot naisest, kes tegi prügist energiat. Ta muutis minu jaoks raskete keemiliste protsesside käigus reoveemuda ja toidujäätmed energiaks. Tekkis biogaas, mis on taastuv energiallikas ning koosneb süsihappegaasist ja metaanist, see on väga energiarikas gaaside segu. Usun, et päris igaüks sellise keemiaga ei tegele, kuid siiski on tore, et mõni inimene suudab seda metsikut prügi kogust maailmas vähendada. Maailmas on tohututes kogustes prügi. Minu jaoks oli ilmselt üks šokeerivamaid teadmisi, et on olemas reaalselt prügisaared, mille tõttu sureb palju linde ning mereelukaid nagu näiteks kilpkonnad. Olen vaadanud dokumentaalfilmi
võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Maa ajaloo vältel on atmosfäär gaaside hajumise tõttu planeetidevahelisse ruumi, molekuli dissotsiatsiooni, keemiliste, biokeemiliste ja bioloogiliste protsesside, inimtegevuse jms. Toimel märgatavalt muutunud. Varasem atmosfäär (4,5-2,8 mrd aastat tagasi) koosnes põhimõtteliselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Atmosfääri uurimisega tegeldi juba antiikajal, atmosfääri uuriv teadus- meteoroloogia kujunes 19 saj. Eristatakse normaal ja tehnilist atmosfääri. Normaal- ehk füüsikaline atmosfäär on rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga. Tehniline atmosfäär on rõhk, mille tekitab jõud 1kgf, mis on ühtlaselt jaotunud oma sihiga risti olevale ühele ruutsendimeetri suurusele pinnale. Maa atmosfäär
Saturnist saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta, planeedi väike tihedus annab teadlastele uurimisruumi kas... 1. ...Planeedi pind asub kaugel allpool pilvepiiri. 2. ...Planeedil on olemas tahke tuum ning tema keskpunktist väjapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks sujuvalt üle. Saturni koostis. Vesinikust (~96%) Heeliumist (~3%) Ammoniaak Metaan Etaan Vesi Atsetüleen Fosfiin Saturni pilvekihid. Pilvede ülemine kiht koosneb metaanist ja ammoniaagist. Temperatuur ülemises kihis on -175°C. Alumised kihid on arvatavasti jääkristallidest. Sügavamale minnes kasvab rõhk ja temperatuur. Saturni rõngad. 1610.aasta juulis märkas Galileo Galilei Saturni küljes kahte moodustist. 1655. aastal pakkus Christiaan Huygens välja, et Saturn on ümbritsetud rõngaga. 1675. aastal avastas Giovanni Cassini Saturni rõngas lõhe. 1837.aastal avastas Johann Encke veel teisegi lõhe. Mis on ikkagi need rõngad?
silmaga saab eristada uduse täpina. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Saturn Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine. Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem. Saturni tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo oli esimene, kes märkas teda teleskoobiga 1610 aastal; ta märkas tema juhuslikku esinemist aga oli sellest segaduses. Varased Saturni vaatlused olid komplitseeritud, kuna Maa möödub Saturni rõngaste tasapinnast iga paari aasta tagant. Madala lahutusega
planeet. Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuuniga, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide – Jupiteri ja Saturni – koostisest. Uraani atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (−224 °C). Väga madala temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid – vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka süsivesinikke. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. Sarnaselt teiste hiidplaneetidega on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi kaheksa kraadi, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus
3. +6)2)4) 4. 4 kovalentset sidet. 5. Nafta, maagaas, kivisüsi, antratsiit 6. Süsinikdioksiid 7. Grafiit, teemant 8. Grafiidi struktuur on tekkinud kihtide kaupa asetsevatest võrkudest ja ta lõheneb kergesti. 9. Sest ta struktuuris leidub vabu elemente. 10. CO2 ja H2O 11. CO põleb, CO2 ei põle ja CH4 põleb. 12. Vingugaas e. CO 13. Süsinikust ja vesinikust 14. Üksik 15. Propaan= C3H8, butaan= C4H10, etaan= C2H6, metaan=CH4 16. Maagaas ja nafta koosnevad peamiselt metaanist. 17. Naftagaas, bensiin, diislikütus, masuut, määrdeõlid 18. C= 4, N=3, O=2 19. C= 4, N=3, O=2 20. Struktuur 21. CH3OH-metanool 22. Metanool, etanool, glütserool 23. Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanooli kasutatakse keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. Glütserooli kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks ning polümeerid elähteainena. 24. Sipelgahape e
3.Loeng (16.veebruar 2009) Elu areng Maal: 1. Pre C 2. Paleosoikum, trilobiidid 3. Mesosoikum, saurused 4. Kainosoikum, inimene Arhaikumi atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Vanimad elu jäljed: 3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraalias. 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanused .. Proterosoik: proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. (2500-542 milj. Aastat). Paleosoikum: algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat a lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Poleosoikum jaguneb: Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks.
narkootilise toimega gaas saadakse nafta töötlemisel tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaaniline aine sellest valmistatakse polüeteeni ja etanooli Eteeni hüdrogeenimine: CH2 = CH2 + H2 > CH3 CH3 2. Etüün ehk atsetüleen CH = CH Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün värvusetu meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel keemiatööstuses on väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel hapnikuga segatuna tekib põlemisel väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik Selle avastas 1836. a Edmund Davy 3. Terpeenid lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid
nimetatakse asteroidideks. Enamik neist on mõnekilomeetrise läbimõõduga kivimi- ja metallitükid. SATURN Saturn on tohutu suur planeet, peaaegu sama suur kui Jupiter. Tema ümber tiirlevad tormipilved ja seepärast paistab, nagu oleks ta vöödiline. Saturnil on rohkem kaaslasi kui ühelgi teisel planeedil, astronoomide arvates võib neid olla üle 20. URAAN Uraanil on tahke metalltuum, mida ümbritsevad jää ja gaas. Tema siniroheline atmosfäär koosneb metaanist, vesinikust ja heeliumist. Uraanil on väga külm, umbes -214 kraadi. NEPTUUN Neptuunil on tähelepanu äratav sinine, metaanipilvi sisaldav vesinikuatmosfäär. Tal on umbes Maa-suurune kivimeist tuum. Neptuunil on kolm rõngast ja kaheksa kaaslast.
Kui uudse elektrijaama ehitamine Eestile üle jõu käib, on võimalik seda teha ka kolme Balti riigi koostööna. Kuna ka Leedu on sunnitud Ingalina elektrijaama sulgema, on uudsed lahendused igati teretulnud. Lisaks tuumaenergia kasutuselevõtmise aitaks Eesti energeetikale veel kaasa biokütuste tootmise arendamine. Biogaasi toodetakse Eestis hetkel väga vähesel määral. Tegemist on väga loodussõbraliku energiaallikaga, mis koosneb peamiselt prügilatest vabanevast metaanist. Biogaasi rakendamine aitab aeglustada ka kasvuhooneefekti teket. Teine potensiaalne biokütuse saamise võimalus oleks energiavõsa kasvatamine, mida samuti kasutatakse Eestis kahjuks liiga vähe. Sellegi probleemi lahenduseks on teavitustöö, millega hetkel ka hoogsalt tegeletakse. Eesti energeetika tulevik on mitmekesine, kui seda toetab alternatiividest teadlik rahvas. Hetkel pean kõige praktilisemaks lahenduseks tuumaenergia rakendamist ja taastuvenergia arendamist
Arseeni sissehingamisest tingitud ajalooliste surmade kohta saab lugeda siit. Metaan (Methane - prügila gaas) Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, eriti tselluloosi lagunemisel (anaeroobne lagunemine). Seda esineb näiteks soodes ja mudastel aladel. Palju metaani on imetajate soolegaasides ning seda eraldub ka mäletsejate sõnnikust. Rohkesti metaani tuleb ka riisipõldudelt. Suurem osa atmosfääri metaanist pärinebki tänapäeval karjakasvatusest ja riisikasvatusest. Metaan on maagaasi (6090%) ja soogaasi peamine komponent. Teda sisaldub ka kaevandusgaasis, naftagaasis ja tahkekütuste uttegaasides. Metaani leidub maapõues söekihtide vahelistes tühimikes, kust ta söe kaevandamisel vabaneb. Metaan on Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni atmosfääri põhikomponent. Metaan on lämmatav gaas. Kui halvasti ventileeritud suletud ruumi tungivad metaani aurud,
Küllastumata ühendite esindajaid- Eteen ehk Etüleen CH2=CH2. See on värvitu, nõrga meeldivad lõhna ning ka narkootilise toimega gaas. Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel, on tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaaniline aine, see toodab üle miljoni tonni aastas. Enamus läheb polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli ja vastupidi. Etüün ehk atsetüleen- CH(kolm joont)CH on hea lõhnaga ja narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on väga oluline keemiatööstuses lähteainete paljude saaduste valmistamisel. Etüüni sega õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Kasutatakse keevitamisel kui segatakse hapnikuga. Terpeenid-on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Enamus tarpeene on hea ja meeldiva lõhnaga
maagaasi peamine koostisosa. Ta moodustub looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, näiteks veekogu põhjamudas, kust ta eraldub mullidena. Samuti moodustub metaani inimeste ja loomade soolestikus toidu käärimise tagajärjel. [1] Metaani kasutatakse kütusena, valgustamiseks, õli ning elektri tootmisel. Metaan on ka põhiline lähteaine vesiniku tööstuslikul tootmisel. Sellest saadakse ka sünteesigaasi, millest omakorda tehakse metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja erinevaid väetisi. Metaanist kasutatakse ka süsinikdisulfiidi, vesiniktsüaniidi, etüüni ja kloroalkaanide tootmisel. [3] 1.2 Etaan Etaan on samuti lõhnatu ja värvitu gaas, kuid on kahe süsinikuga. Metaani kõrval on ta ka üks peamisi maagaasi koostisosi. [4] Põhiline kasutusala on etaanil keemiatööstuses eteeni tootmisel: CH3 - CH2 - OH + k. H2SO4 CH2 CH2 + H2O [5] 1.3 Propaan Propaan on kolme süsinikuga vedelgaasi peamine koostisosa, mis tekib nafta tootmisel
hapnikuvaeguses), prügilad, kus toimub orgaaniliste jäätmete lagunemine hapnikuvaeguses ja karjakasvatus (kariloomad söövad taimi, mis nende kõhus fermenteeruvad, mille tulemusena hingavad loomad välja metaani ja seda sisaldab ka nende sõnnik) . Ülikoolide andmetel paisatakse aastas atmosfääri üle 500 miljoni tonni metaani, millest kolmandiku põhjustab just karjakasvatus. Näiteks Austraalias langeb veiste "süüks" umbes 1618% metaanist, mis sealmail õhku paisatakse. Nii on püütud mitmetes riikides, sealhulgas ka Eestis kehtestada kariloomade "metaanimaks". Lehm sööb aasal rohtu. Õhtupäike kuldab tema sarvi. Eemalt kostab hobuse hirnatus. See idüll on tagatud tänu bakteritele. Lehm saab rohtu seedida vaid tänu oma kõhus elavatele mikroobidele. Need lagundavad heina ja eristavad metaani. Sõraliste ja kabjaliste karjad paiskavad atmosfääri tohutul hulgal metaani. Nii nagu ka soodes ja prügimägedel elavad
keemistemperatuurid. Näiteks on metaan CH4 tavatingimustel gaasiline aine, pentaan C 5H12 aga vedelik. Alkaanide täieliku põlemisreaktsiooni (ehk reageerimise hapnikuga) saadusteks on ALATI süsihappegaas CO2 ja veeaur H2O: C3H8 + 5 O2 3 CO2 + 4 H2O 2 C4H10 + 13 O2 8 CO2 + 10 H2O Alkaane (ja süsivesinikke üldisemalt) toodetakse peamiselt maagaasist ja naftast. Maagaas koosneb peamiselt metaanist. Nafta on aga mitmete süsivesinike segu. Seda töödeldakse destillatsiooni abil, lahutades niiviisi nafta kui segu koostisosadeks. Tähtsad naftasaadused keemistemperatuuri kasvu ehk molekuli suuruse kasvu järjekorras on: küttegaas < bensiin < petrooleum ja diislikütus < määrdeõlid < masuut < parafiin < bituumen Naftast saame olulisi kütuseid. Bensiin on ka hea lahusti. Polümeerid on ained, millel on väga suured molekulid, mis koosnevad väga paljudest enamasti
G < 0) ainult entroopiafaktori (S) arvel? Vali üks või enam vastust. a. N2 (g) + 3 H2 (g) <=> 2 NH3 (g) b. MgCO3 (t) <=> MgO (t) + CO2 (g) c. 2 Na (t) + 2 H2O (v) <=> 2 NaOH (l) + H2 (g) d. 2 SO3 (g) <=> 2 SO2 (g) + O2 (g) - Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1 Miks on soojusefekt 1 mol metaani täielikul põletamisel suurem kui 1 mol süsinikoksiidi täielikul põletamisel? Vali üks vastus. a. Süsinikoksiid sisaldab kordseid sidemeid, erinevalt metaanist b. Metaanis on süsiniku oksüdatsiooniaste madalam kui süsinikoksiidis c. Metaani tihedus samades tungimustes on väiksem väiksem kui süsinikoksiidil d. Metaani molaarmass on väiksem kui süsinikoksiidil - Õige Selle esituse hinded 1/1. Millistes järgmistest protsessidest on H > 0? Vali üks või enam vastust. a. H2 (g) <=> 2 H (g) b. NH3 (g) + HCl (g) <=> NH4Cl (t) c. 6 CO2 (g) + 6 H2O (v) <=> C6H12O6 (l) + 6 O2 (g) d. 2 SO2 (g) + O2 (g) <=> 2 SO3 (g) - Õige
leegiga)Enamik kivisöemaardlaid on moodustunud karboni ehk kivisöe-, permi ja juura ajastul. Gaas Maagaasi saadakse maardlast, see suunatakse tarbijani mööda torustikku. Maagaasi hoidmine balloonis ei ole otstarbekas. Maagaasi veeldamine transpordiks on väga kulukas ja seda kasutatakse vaid meretranspordi korral pikkade vahemike läbimisel. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist (CH4).Vedelgaasi toodetakse toornaftast koos muude naftasaadustega (bensiin, diiselküte, kütteõli). Vedelgaasiks nimetatakse seda gaasi seepärast, et tema transportimine ja hoidmine toimub vedelal kujul. Vedelgaas on veelduv võrdlemisi madalal survel. Tänu veeldamisele mahub tsisterni või ballooni 200 korda rohkem gaasi, kui seal oleks vabas gaasilises olekus. Vedelgaas koosneb propaanist (C3H8) ja butaanist (C4H10)
oksüdeerumine. 2CHCHCH + O 2CHCH(OH)CH CHCHCH + Cl CHCH(Cl)CH + HCl 6. Kirjuta ja tasakaalusta alkaani põlemisreaktsioon. CH + 6,5O 4CO + 5HO butaani põlemine 7. Kuidas kasutatakse metaani, propaani, butaani ja parafiini? Kirjuta nende valemid. Metaan CH. Kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, sisaldub majapidamisgaasis. Vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. Metaanist tehakse ka sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Propaan CH. Kasutatakse kütusena. Butaan CH. Kasutatakse majapidamisgaasina, laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Parafiin tahke alkaan, nt CH. Kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. 8. Mis on halogeeniühend? Kuidas neid nimetatakse? Halogeeniühendid on
· Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 · Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Atmosfäär · Atmosfäär,mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist,kloorist,metaanist ja vesinikust, on Maa ajaloo vältel väga mitmete tegurite tagajärjel muutunud. · Atmosfäär koosneb: 77%lämmastikust,21%hapnikust,argoonist,süsinikdioksiidi ja vee lisandist. · Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb kliima. KuuMaa kaaslane · Kuu on meile lähim taevakeha. Ta
annaabi.ee 
