Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Metaandmed - dokumenti kirjeldavad andmed Milleks dok haldus?: (Dok leidmine, tõendamised,riskimaandus, kontrollida asutuse tegevust õigusaktidele, tagab asutuse teaberessursi säilitamise, jääb jälg ajalukku)
Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mille osa kasvuhooneefekti tekitamisel globaalsel kliimamuutuse tasandil hinnatakse 20%-le. Metaani kogus atmosfääris on tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes suurenenud 145%. Metaani põhilised allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi tootmine ja jaotamine.
Metaan - CH₄ Põleb sinise leegiga: CH₄ + 2O₂ > CO₂ +2H₂O • Maagaasi koostises 60-90% • Kasvuhoonegaas • Vähemürgine • Narkootilise toimega • Lämmatav gaas • Kasutatakse kütusena ja vesiniku tootmises • Transporditakse torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega.
Metaan on maagaasi põhiline koostisosa . Metaani leidub Ka mitmesugustes gaasides , mis tekivad orgaaniliste ainete lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta (soogaas ) . Kasutatakse gaasilise kütusena . 12. Metaani põlemise võrrand CH4+202CO2+2H2O 13. Nimeta süsiniku oksiide , nende valemid.
Metaan ch4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades.
Metaan - CH4 C(süsinik)- neli sidet 2) etaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet 3) propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet 4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22
Metaani segu on plahvatusohtlik. 3. Metaani leidub kõikides looduslike gaaside koostises (maagaas, naftagaas, soogaas). Metaan on vees praktiliselt lahustumatu, enamike hapete ja leelistega ei reageeri, alkaanid võivad olla nii gaasilises, tahkes kui vedelas olekus.
Metaandmed – dokumendi kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendisüsteemis tõestamiseks, et dokument on süsteemi võetud; elektrooniliste süsteemide puhul metaandmed sisaldavad informatsiooni dokumendi sisu, autori, edastamise, vaatamise, muutmise jne kohta;
Metaanhüdraat on rikkalik energiaallikas, seda võib võtta ka kui tuleviku potentsiaalse kütusena. Üsna tagasihoidlikes hinnangutes ületavad metaanhüdraadi varud ülejäänud fossiilseid kütuse (kivisüsi, nafta, maagaas) varusid kokku ligi kaks korda.
Metaanhüdraat on teadlastele veel üpriski tundmatu aine, pole teada selle kõiki ohtusid ning tundmatud on ka kaevandamise tehnoloogiat, see tõttu ei saa veel kindlalt määratleda, kas metaanhüdraat on oht keskkonnale või tuleviku kütus.
Metaandmete vajadus - kui info andja ei dokumenteeri, kust ja kuidas on info kogutud ning ei anna oma hinnangut selle usaldusväärsusele ja ei hoiata teatud kasutusvaldkondade eest, siis võib teda süüdistada eksitava moonutuse tegemise eest.
Metaan - metane-CH4 M(CH4)= 16.0425 g/mol ρ= 0.717 kg/m³, gaasiline aine Keemistemp= −161.6 °C Sulamistemp= −182.5 °C Lahustuvus vees: 3.5 mg/100 ml (17 °C) CAS: 74-82-8 Värvitu, lõhnatu gaas, plahvatusohtlik
Metaan - 180oC sulab; -161oC keeb; -82oC kriitiline punkt, vedel CH4 läheb täielikult üle gaasiks st. 1L vedela metaani rõhk suureneb 580 korda - mahuti lõhkeb - elektrisädeme korral järgneb plahvatus.
Metaanis on süsinik redutseerunud kõige enam võimalikust, ta oksüdatsiooniaste on seal –IV. Mistahes alkoholis on vähemalt üks süsiniku aatomitest osaliselt oksüdeerunud.
Metaani eluiga on u kümme aastat ning on peamiseks veeauru allikaks stratosfääris ning seal tekkivate pilvede tekkimine võib põhjustada stratosfääris oleva osooni lagunemist.
Metaandmed – dokumendihalduse kontekstis määratletakse metaandmeid kui andmeid, mis kirjeldavad dokumentide konteksti, sisu ja arhitektuuri ning nende haldamise ajalugu.
Metaani kütteväärtus on enamasti ligikaudu 4 kWh/m3 (Lehtveer, 2007). Prügilad ei ole mitte ainult ebameeldivad ja maad raiskavad rajatised, vaid eritavad ka kasvuhoonegaasi metaani.
Metaan on ohtlikum kui CO 2. Selle tase suureneb aastas umbes 1% (põhjused: riisipõllud, loomakasvatus ja sood). ClFC'd toodetakse kunstlikult, tekib prügilates.
Metaanil on 21 korda suurem efekt Maa kiirgusbilansi mõjutamisel kui CO2-l. Õhutemperatuuri vertikaal-suunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks
Metaan ch4 - soogaas, maagaas,kaevandusgaas. Tekib 1) taim- ja loomjäänustest veekogu põhjas. 2)loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel.
Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20% kasvuhooneefektist. Metaani suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju (Global Warming
Metaani eluiga on küll kõigest kümme aastat, kuid selle aja jooksul neelab ta 20-25 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid terve sajandi jooksul.
Metaanis on süsiniku oksüdatsiooniaste madalam kui süsinikoksiidis c. Metaani tihedus samades tungimustes on väiksem väiksem kui süsinikoksiidil
Metaanhape - sipelghape – HCOOH leidub sipelgates, mesilastes, nõgestes, kuuseokas-s; kõrvetab; allergilise toimega; mesilaste parasiitide tõrjeks
Metaanhappe eripäraks on see, et ta ilmutab ka aldehüüdide omadusi (nt on hea redutseerija). Etaanhape ehk äädikhape (anioon: atsetaat) pole üldse mürgine.
Metaan – (sipelghape)terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kahjuritõrjeks.
Metaan - kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, ka valgustamiseks ja õli tootmiseks.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Metaan ehk maagaas: CH 4 Lihtsaim süsivesinik ehk vaid süsiniku ja vesiniku aatomitest koosnev ühend Värvuseta, lõhnatu, maitsetu gaas Lisatakse tuntava lõhnaga lisaaineid, ei vältida õnnetusi Vees lahustub hästi vähe Õhust kergem Põleb hästi, kasutatakse majapidamisgaasina: CH + 2 O à CO + 2 H O 4 2 2 2
Metaanhappe ester – metanaat Etaanhappe ester – etanaat Propaanhappe ester – propanaat Butaanhappe ester – butanaat …jne.
Metaan on lõhnatu, hüdrofoobne ja värvitu gaas valemiga CH 4. Metaani põhiülesanne on maagaasi peamine koostisosa.
Metaandmeid on vaja ka objektide identifitseerimiseks, paindlike otsisüsteemide loomiseks, ning konteksti säilitamiseks.
Metaanhape EHK SIPELGHAPE...................................................................5 ETAANHAPE EHK ÄÄDIKHAPE.
Metaan on kasvuhoonegaasina umbes 10 korda mõjusam kui süsihappegaas, tekib nii tööstuses kui põllumajanduses.
Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi.
Metaanhüdraat on potentsiaalne tuleviku kütus, kuid oluline on hinnata selle võimaliku kahju loodusele ja inimestele.
Metaandmed - (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta.
Metaankääritamine - orgaaniliste kompleksühendite lagunemine ja käärimine mikroorganismide abil õhu juuresolekuta.
Metaandmed – olemasolevate andmete sisu, kvaliteeti, seisundit, päritolu ja muid omadusi kirjeldavad andmed
Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.
Metaani räni - analoog. 1836 sai Göttingenis Ülikooli keemiaprofessoriks, arendas välja tugeva keemiakeskuse.
Metaan ch4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena.
Metaandmete sirvimine on enamasti kõigile avalik ning seetõttu on repositooriumid kujunenud päris populaarseteks.
Metaanhape on väga terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik, mis seguneb veega.
Metaan - maagaasi peamine koostisosa - leidub ka palju naftagaasis - töötlemisel veeauruga temp.
Metaandmed on andmeid kirjeldavad andmed: andmete sisu, mahu, kvaliteedi, päritolu, struktuuri jms.
Metaanitank – seade jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamiseks anaeroobsetes tingimustes.
Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend.
Metaan on ühikulise kontsentratsiooni kohta palju tugvam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid.
Metaaniga on segunenud vähesel määral teisi süsivesinikgaase nagu etaan, butaan ja propaan.
Metaani moodustumine – anaeroobse lagunemise tagajärjel, liigub pinnases, võib koguneda keldritesse.
Metaan – 83 °C, eteen +9 °C), on nende taasveeldamine võimalik ainult kaskaadseadme
Metaan on kütusena küll üsna kasulik, kuid samas on ta väga tõhus kasvuhoonegaas.
Metaan — põllumajandusega seotud õnnetused met-hemoglobiin — pulssoksümeetria
Metaan – CH4 (eraldub märgaladest, koduloomade väljaheidetest ning prügilatest)
Metaan on peamine maagaasi koostisosa ning sobib seetõttu väga hästi kütuseks.
Metaandmed - on mingeid andmed kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta.
Metaan on lõhnatu, värvuseta, maitseta, vees mittelahustuv, õhust kergem gaas.
Metaandmed on andmed inforessursside kohta, või levinumalt ka andmed andmete kohta.
Metaan on Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni atmosfääri põhikomponent.
Metaan on värvitu, äärmiselt süttiv gaas, mis tekib roiskumise käigus.
Metaan on suurepärane raketikütus, mida on lihtne pikka aega säilitada.
Metaani molekul on sama võimas kasvuhoonegaas kui 23 süsihappegaasi molekuli.
Metaandmed – dok. kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendi süsteemis.
Metaanis on süsiniku oksüdatsiooniaste väiksem kui süsinikoksiidis.
Metaan on ka põhiline lähteaine vesiniku tööstuslikul tootmisel.
Metaandmed on dokumendi lahutamatud osad, mida ei saa jälgi jätmata
Metaanistsuurimad maagaasitootjad on venemaa, alžeeria,holland,suurbritannia ja indoneesia.
Metaantiool on gaas, teised tioolid on vedelikud või tahked ained.
Metaanhape ehk sipelghape HCOOH Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH
Metaan on maagaasi (60–90%) ja soogaasi peamine komponent.
Metaan - Kõik mäletsejad loomad väljastavad metaani.
Metaani hüdraadid on valged tombukesed, sooned või kihid fotodel
Vote UP
-1
Vote DOWN
Metaandmed on tõestus sellest, et dokument on süsteemi võetud, see on jälg dokumentidega tehtud haldustoimingutest :* tagada infoobjektide autentsus, usaldusväärsus, kasutatavus ja terviklikus läbi aja ning võimaldavad nende haldamist ja mõistmiset.
Metaanhape ehk sipelghape HCOOH Varem toodeti sipelgatest.
Metaan on värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas.
Metaani kõrval on ta ka üks peamisi maagaasi koostisosi.
Metaan – maagaas, soogaas, kaevandusgaas CH4
Metaan – värvusetu, lõhnatu, õhust kergem
Metaani gwp on 25 CO2 ühikut ja naerugaasil 300.
Metaandmed – dokumendi kirjeldamiseks andmed.
Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape.
Metaan ch4 – lõhnatu, värvitu, gaasiline.
Metaan on ka biogaasi peamine komponent.
Metaan ch4 – o lõhnatu ja värvitu gaas.
Metaani molaarmass on väiksem kui süsinikoksiidil
Metaan - C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet
Metaan – lõhnatu ja värvitu gaas.
Metaan - Maagaasi peamine koostisosa.
Metaanhape on lihtsaim karboksüülhape.
Metaan on üks kasvuhoonegaasidest.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun