Paljunemine Paljunemine on tähtis eluavaldus, mis jaguneb kaheks: mittesuguline ning suguline paljunemine. Mittesugulise paljunemise puhul on järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga ning neil on üks vanemorganism. Mittesuguline paljunemine jaguneb veel omakorda kaheks: vegetatiivne ja eoseline. Esimest viisi kasutavad bakterid (pooldumine), vetikad, taimed (N: kartul, begoonia, ohakas, orashein), käsnad ja meritähed, seened, hüdrad, ussid, okasnahksed jt. Eostega (üherakuline, kaetud paksu kestaga) paljunevad vetikad, seened, taimed (sõnajalg), sirmik, karusammal jt. Sugulisel paljunemisel osaleb kaks vanemorganismi, järglased on kombineerunud geenimaterjaliga ning antud juhul on vajalikud sugurakud. Nõnda paljunevad vetikad, paljasseemnetaimed, õistaimed, loomad. Erijuhtumiks on partenogenees. kus osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgm...
Rasedust diagnoositakse tõenäoliste ja kindlate rasedustunnuste järgi. Tõenäolised rasedustunnused 1. Oodatava menstruatsiooni ärajäämine Tsüklihäired võivad olla põhjustatud ka haigestumisest, keskkonnavahetusest, pingelisest vaimsest või füüsilisest tööst, järsust kaalutõusust või -langusest. Seega ei ole menstruatsiooni ärajäämine absoluutne raseduse tunnus. Mõnedel naistel võib ka raseduse ajal "mestruatsioon edasi käia" s.t. igal kuul, peamiselt raseduse alguses, tekib oodatava menstruatsiooni ajal tavapärasest vähesem või määriv veritsus. Sellisel juhul on rasestumise korral võimatu kasutada ka raseduse suuruse määramiseks viimase menstruatsiooni kuupäeva ning siis kasutatakse ultraheli abi rasedusnädalate täpsustamiseks. 2. Valgevooluse suurenemine on tingitud hormonaaalsetest muutustest. Tupe limaskest ja emakakael on niisked, lillaka varjundiga. 3
annaabi.ee 
