Pierre Boulez
vabam, meloodiline stiil meenutab improvisatsiooni ja tämber on koosseisust tulenevalt üsna eksootiline.
Boulez kirjutas varasemaid teoseid korduvalt ümber, andes neile uusi vormilisi lahendusi work in
progress. Nt teosest "Pli selon pli" (1962, Mallarmé luulele, pealkiri tõlkimatu, ~ "volt voldi järel") sopr. ja
sümf.ork, tegi Boulez 30 aasta jooksul korduvalt uusi versioone.
Veel teoseid: "Messagesquisse" (1976, pealkiri tõlkimatu: sõnum+eskiis) soolotsellole ja 6 tsellole,
"Notations" algselt 12 klaveripala, 1978. a. 4-st esimesest teosed sümf.orkestrile, "Dérive" (1984, tõlk.
kõrvalekalle) instr.ansamblile, "Mémoriale" (1985) flöödile ja 8 instr-le.
Boulez ise on sõnastanud oma muusika ideaali organiseeritud deliirium. Ühelt poolt poeetilisus
(Debussy, Messiaen), improv.laadsus, postekspressionistlik väljendus (Berg), teiselt poolt ratsionaalne
komp