Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Esiaja kunst 2009 Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (Willendorfi Venus) ning koopamaalid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mäl...
EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal
· MESOPOTAAMIA LOODUSLIKUD OLUD Vihma sadas vähe ja sedagi peamiselt mägedega piirneval põhjapoolsel alal. Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive 626-539 Uus-Babüloonia suurriik- valitsejaks nebukadnetsar II, 539a eKr langes Pärsia võimu alla · SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS Linnas...
See on selline: Sellel on kolm ringi, altar, rituaalipaik. 9. Mis on petroglüüfid? Kaljukraaped, mida on täiendatud värviga. 10. Kuidas nimetatakse tõlkes ja piiblis muistset Mesopotaamiat? Millised rahvad elasid Mesopotaamias? Mesopotaamiat nimetatakse Kahejõemaaks. Seal elasid sumerid, akad, babüloonid, assüürid ja uus- babüloonid. 11. Kes olid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad? Milline oli nende pärandus järelmaailmale?
megaliit, dolmen, kromlehh. Kus neid tänapäeval näeme? Menhire ehk megaliit teravatipulised kivimürakad, mida euroopa lääneosa inimesed hakkasid püsti ajama. Dolmen algelised hauakambrid kromlehh ringidena paigutatud mehirid või dolmenid Prantsusmaal Carnaci asula läheduses ja Stonehengeis Inglismaal. 4. Millist nime kannab üks vanemaid Euroopas valmistatud inimest kujutav skulptuur ? "Willendorfi Veenus" 5. Millised kolm tähtsamat rahvast asutasid Mesopotaamiat, millisel neist on vanim kultuur? Sumerid, babüloonlased, süürlased. Sumeritel vanim. 6. Mis on tsikuraat, kirjelda? Suur astmeline torn, mille ülemisel tasandil asus tempel. 7. Milliseid Babüloni linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailmaimeks ? Paabeli torn. 8. Miks balsameeriti vanas Egiptuses valitsejate surnukehi ning mis on mastabad? Arvati et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi.
· Algse mäerahva kummardasid sumerid oma jumalaid mägedes. Mesopotaamia lagendikele ehitasid nad kunstlikke mägesid, mille otsa asetasid altarid ohverdamiseks; · Nad ei osanud ehitada astmeid ja kasutasid kaldstolle. Seda ideed kasutab inimkond ka tänapäeval. · Sumerid neelasid endasse suure hulga rahvaid, kes tulid Mesopotaamia viljakasse orgu hilisemal ajal; · Mesopotaamia tegid kuulsaks kuudid, kes läksid sinna maapakku ja kelle kaudu maailm Mesopotaamiat tunneb; · Sumerite ehitusi hakkasid juudid kutsuma Babüloonia tornideks ( Paabeli torn); · Sumerid saabusid Mesopotaamiasse umbes 4000 aastat eKr, varsti vallutasid nende ala akadlased, kes kõnelesid semi keelte hulka kuuluvat akadi keelt; · Semi keelte nimetust on seostatud Noa poja (tal oli kolm poega) Semi nimega semi keelte kõnelejad olevat Semi järglased.
Kulruuri oluliseks osaks on ka templid. Arhitektuuriliselt võib Mesopotaamia templid jagada kahte tüüpi. Visuaalselt väljapaistvad olid kõrgustesse pürgivad astmiktemplid ehk tsikuraadid. Levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Kultuuri alla loen ma ka ennustuskunsti ja astroloogiat. Levinud oli ennustamine ohvrilooma siseelundite, eriti maksa järgi. Suurepärast võimalust ennustamiseks pakkus ka tähistaevas. Mesopotaamiat võib lugeda astroloogia sünnimaaks. Siit levis kunst edasi naabermaadesse ja on Kreeka vahendusel pärandunud ka tänapäeva . Sumerite aegadest peale armastasid Mesopotaamia elanikud kangelaslaule muistsetest suurkujudest. Mitme eepose kangelane oli muistne Sumeri valitseja Gilgames. Temast rääkivate lugude põjal loodi ka eepos ,,Gilgames''. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptust ja Mesopotaamiat peetakse esimesteks tsivilistasiooni aladeks.Geograafiliselt olid need alad soodsad.Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam-ja Ülem- Egiptuseks.Mesopotaamia aga asus Eufrati ja Tigrise kesk-ja alamjooksul. Peamiselt tegeleti Mesopotaamias ja Egiptuses põlluharimisega.Kuna nendes maades sadas vähe vihma tuli põldu niisutada kanalite abil.Mesopotaamias niisutati põlde
Mesopotaamia ja Egiptus Umbes 7000 aastat eKr hakati Põhja-Mesopotaamias tegelema põlluharimisega. Niiluse ääres sai see alguse 5000 a eKr. Neil kahel piirkonnal on mitmeid sarnasusi nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt. Samas eristavad Egiptust ja Mesopotaamiat ka paljud lahknevused. Egiptus asub Aafrika kirdeosas Niiluse jõe ääres. Seal ei saja peaaegu üldse vihma, põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Mesopotaamia asub Egiptusest veidi kirdes, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. Ka seal sajab vähe vihma, põllumajandusega tegelemiseks oli enamasti vajalik kunstlik niisutamine. Vaarao oli Egiptuse kuningas. Tal oli piiramatu võim, teda samastati mitmete Egiptuse
MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE SKULPTUURIKUNST Mesopotaamia, jõgede vaheline maa, asus tänapäeva Iraagi aladel. Mesopotaamiat ümbritsesid kaks jõge: Eufrat ja Tigris. Egiptuse tsivilisatsioon aga tekkis Niiluse jõe ümber. Niilusel on iga aasta üleujutused, mis andis võimaluse tegeleda põllumajandusega. Mõlemad riigid tekkisid kõrbealadele ehk neile oli vaga vajalik vee lähedus. Mesopotaamias olid kultuuri kõrgajad 1) Vana Babüloonia suurriigi ajal(2. Aastatuhande 1. Pool eKr), 2) Assüüria impeeriumi ajal(1. Aastatuhande 1. Pool eKr) ja 3) Uus Babüloonia ajajärgul(7.-6. Sajand eKr)
Istar armastuse ja viljakuse jumalanna, samas sõjakas ja kättemaksui himuline. Marduk Babüloni kaitsejumal. Peatempel oli pühendatud linna kaitsejumamale. 1. Astmiktemplid e. Tsikuraadid 2. Templikompleksid, kus oli mitu siseõue. Jumalatelt nõu küsimata ei võetud otsuseid vastu. Arvati, et ohvri toomisel astuvad inimesed jumalaga otse ühendusse. Ennustati ohvri looma maksa järgi. Jumalaid seostati taevakehadega. Mesopotaamiat võib lugeda astronoomia sünnimaaks. Maailma vanim eepos on päris Mesopotaamiast. Kogusid andmeid võõrastest maadest, taevanähtustest ja arvudest(matemaatika). Arvude märkimiseks võeti kasutusele tänapäevanio kehtiv süsteem.
kaljud ja elukõlbmatud tingimused, idast ,aga piiras Siinai poolsaar ja Punane meri. Egiptuses ei sadanud praktiliselt ültse vihma ja elu korraldati Niiluse üleujutuste järgi. Muistne Egiptus oli tervest maailmast eraldatud tänu oma tingimustele. Teine lugu on, aga Mesopotaamias, kus elu ei olnud nii eraldatud maailmast. Meso- potaamia asus kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise aladel ,kus asuvad tänapäeval Iraak. Elati sarnaselt Egiptusele arvatavalt jõgede üleujutuste järgi. Mesopotaamiat ei piiranud eriti midagi. Ta oli avatud piirkonnas, kus käis suur kauplemine kuna Mesopotaamias ei leidnud eriti toorainet ja see kaubeldi sisse teistest riikidest, linnadest, mis tol ajal eksisteerisid. Egiptuses, aga kauplemine oli väike osa võrreldes Mesopotaamiaga. Religioon oli mõlemas riigis, ühes usuti rohkem, teises vähem. Egiptuses oli ellusuhtumine sügavalt religioosne. Jumalaid peeti väga tähtsateks ning neid on kokkuloetud umbes 740
Mesopotaamia aga paiknes ümber Tigrise ja Eufrati. Mesopotaamias sai vilja kasvatada igal aastaajal kuna vihma sadas piisavalt. Mesopotaamia oli aga küllaltki vaene loodusvarade poolest. Enamasti kasutati loodusvaradest savi. Metalli toodi sisse mujalt, seega arenesid Mesopotaamial suhted ka teiste tsivilisatsioonidega. Ühiskonnakihid on mõlemis tsivilisatsioonis küllaltki sarnased. Egiptuses valitsesid vaaraod, kes määrasid ametisse asehaldurid, preestrid ja kõrgemad pealikud. Mesopotaamiat valitsesid kuningad, nad olid oma riigi sõjaväe ülemjuhataja ning kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja. Mesopotaamlased arvasid, et kuningavõim on jumala kaitse all, samuti mängisid Mesopotaamias suurt rolli ka preestrid. Mõlemas tsivilisatsiionis oli ka sõjavägi, mis Egiptuses koosnes eluaegsetest sundvärbatud sõduritest, kel tuli maad teenida eluaeg. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei olnud Egiptuses palju sõdu. Seevastu oli Mesopotaamia küllaltki sõjakas riik,
põhjakäärimismeetodit. 8) Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj Inglismaal? 1)ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. Humalat hakati ale´i panema alles 19. sajandil; 2)kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3)lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9) Mis taim annab õllele punaka värvitooni? Punase värvuse saamiseks lisatakse virdele liht-naistepuna jne. 10) Kus asus veini valmistamise algkodu? Mesopotaamiat, praegust Põhja-Iraani ala. 11) Mis jook on Malvaasia? Magus Kreeka vein. 12) Kes lõpetas 19. saj teisel poolel veinitootmise 'kuldajastu'? Veinitootmise ,,kuldaeg" lõppes 19.sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Põhjuseks oli Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. Vaid kolmkümmend aastat kulub sellel kahjuril, et hävitada kogu Euroopa viinamarjaistandused. 13) Kuidas meskiti muinaseestis linnaseid? Kuumaks aetud kividega. 14) Mis pühad muutusid meil 'Õllepühadeks'?
Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Araabia Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar. Poolsaart piiravad läänes Punane meri, idas Araabia meri, põhjas Omaani laht ja Pärsia laht, lõunas Adeni laht. Siinai poolsaart ja Mesopotaamiat, st nn "viljaka poolkuu" alasid Araabia osaks ei loeta. Looduslikku piiri põhjas pole, kokkuleppeliseks piiriks peetakse ligikaudu 30. põhjalaiust. Pindala on ligikaudu 3 miljonit km². 2 Araabiast suurema osa hõlmab Saudi Araabia. Araabia maadeks loetakse samuti Jeemenit, Omaani, Araabia Ühendemiraate, Katari ja Kuveiti ning samuti Pärsia lahe riiki Bahreini
Lõuna-Inglismaal Stonehenge 13. Kuidas nimetatakse meie mandri vanimat teada olevat inimest kujutavat skulptuuri?Kui vana võiks see umbes olla? Hohler Felsi Veenus. Üle 35,000 a. vana. Mesopotaamia kunst 14. Mida tähendab tõlkes Mesopotaamia? Millise tänapäeva riigi territooriumil see asus? Tähendab Kahejõemaad. Iraagi territooriumil. 15. Millised kolm tähtsamat rahvast asutasid Mesopotaamiat? Millisel neist on vanim kultuur? Sumerid, babüloonlased, süürlased. Sumeritel vanim. 16. Sumeritelt pärineb inimkonna suurim leiutis. Milline? Ratas. (vanker, kiilkiri.) 17. Tallinna Disaini- ja Tarbekunstimuuseumis on keraamikaosakond. Milliseid taieseid seal eksponeeritakse? Eesti disaine, eesti keraamika. 18. Mis on tsikuraat? Suur astmeline torn, mille ülemisel tasandil asus tempel. 19. Miks kasutati Mesopotaamia ehituses tellist?
Pärsia lahe rannikul pidi aga maad kuivendama, sest seal olid soised alad. Ühiskonnakorraldus oli Egiptusel ja Mesopotaamial suhteliselt sarnane. Egiptuses oli valitsejaks vaarao, kellel oli piiramatu võim. Vaarao oli ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Kuninga võim tugines ülikkonnale, kellega valitseja oli sugulus- ja abielusidemetes. Ka uued valitsejad kerkisid esile nende seast. Mesopotaamias oli samuti võim ühe isiku käes. Mesopotaamiat valitses kuningas, kuid tuli ette ka vastuolusid kuninga ja preesterkonna vahel. Linnriikides oli nii aristokraatlik vanemate nõukogu kui ka rahvakoosolek. Rahvakoosoleku mõjuvõim oli aga piiratud ning arvatavasti kiideti seal kuninga ja vanemate otsuseid heaks. Mõlema riigi puhul olid talupojad ja käsitöölised madalamal positsioonil, orjad olid aga sõjavangid või talupojad, kes olid kohuse täitmata jätnud. Egiptuses oli aga võimalik madalamast soost inimestel kõrgemale
on nõue kasutada peale odra, humalate ja vee ka pärmi, jälgida virde kvaliteeti ning kasutada põhja käärimismeetodit. 8. Milliseid õllesorte pruuliti 18. saj. SBr-s? 1)ale´i, mida maitsestati entsiani ja kaseraagudega. Humalat hakati ale´i panema alles 19. sajandil; 2)kanget õlut (nn. ,,beer´i") ja 3)lahjat õlut nimega ,,two-penny". 9. Punase värvitooni õllele annab - mis taim(-ed)? Punase värvuse saamiseks lisatakse virdele liht- naistepuna jne. 10. Veinide alkodu asus? Mesopotaamiat, praegust Põhja-Iraani ala. 11. Mis jook on Malvasia? Magus Kreeka vein. 12. Kes või mis lõpetas 19. saj veinitootmise kuldajastu Euroopas? Veinitootmise ,,kuldaeg" lõppes 19.sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Põhjuseks oli Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. Vaid kolmkümmend aastat kulub sellel kahjuril, et hävitada kogu Euroopa viinamarjaistandused. 13. Kuidas meskiti Muinas-Eestis linnaseid? Kuumaks aetud kividega. 14. Millised pühad muutusid meil 'Õllepühadeks'
paikades, kus ka Kristus viibinud oli. 4. Kes oli Saladin ja millega ta on läinud ajalukku? Saladin oli kurdi päritolu moslem, lihtsa sõjaväelase poeg, kel õnnestus tõusta Egiptuse sultaniks, killustunud islami leer ühendada ning 1187. aastal Jeruusalemm eurooplastelt tagasi vallutada. Alles kolmas ristisõda (toimus 1189–1192) päästis läänlaste võimu täielikust hävingust. Sel ajal hõlmas Saladini sultanaat juba Egiptust, Süüriat, Mesopotaamiat, Punase mere idakallast ja Jeemenit. Kui Saladin 55-aastasena (1193) suri, siis vägev riik langes, kuna tema 17 poega ja teised paljud sugulased ei suutnud võimu omavahel ära jagada. Ristisõdijate hulgas peeti temast lugu kui õiglasest ja armulikust valitsejast, ta oli helde nõrkuste suhtes, usaldusväärne, jumalakartlik, kõigele lisaks suurepärane sõjamees. Olla veel räägitud, et rüütliks lõi ta üks Prantsuse aadlik, justkui oleks olnud tegu kristliku sõjamehega. 5
Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. 5 2.1.3 Vana-Babüloonia riik Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. 2.1.4 Assüüria riik (u 900-612 eKr) Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina
· Iraagi territooriumil · Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe vahel. · Mesopotaamia tähendas tõlkes Kahejõemaa · Kasutasid kiilkirja · Juba 5000a tagasi elas seal Sumeri rahvas · Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia, teadmised matemaatikas ja astrononoomias. · Ehitasid suuri asmelisi torne-tsikuraate ehk astmikpüramiide · Tsikuraate kasutati templitena st kultuspaikadena · Mesopotaamiat valitsesid tema ajaloo vältel sumerid, babüloonlased ja süürlased ( babüloon) · Kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj e.m.a Vana Egiptuse kunst U 2800.a ekr-323a. ekr · Vana riik ( 4 dünastiat ) 28.-26.saj eKr · Püramiidid Giza väljal Kairo lähistel · Cheops'i püramiidid 146m ( 2300000 lubjakiviplokki, igaüks 2,5t raske ) · Chepren'i püramiid 142m · Mykerinose püramiid 66m · Sfinks 20m Uus Riik 16.-11.saj eKr
esimene põhjalik kirjalik seadustekogu. 282 seadust mustal basaltsambal. 11. Assüüria: territoorium, pealinnad, sõjavägi ja vallutused. Ninive väljakaevamised ja raamatukogu. V: Tuumikala Mesopotaamia põhjaosas. Mitu palinna: Assur, Nimrud, Ninive, Morsabad. Sõjaksa rahvas, vastuhakkude halastamatu mahasurumine, suurepärane riiklik korraldus, oma aja parim armee, rauast relvad, vibukütid, ratsavägi, jalavägi, piiramistornid, katapuldid, palgasõdurid. Hoidis pikka aega kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma võimu all. Lühemat aega allus neile ka Egiptus. Hävitas ka Babüloni linna 12. Uus-Babüloonia riik Nebukadnetsar II valitsemisajal (Paabeli torn, Semiramise aiad, Istari värav). V: Kuningas Nebukatnetsar II muutis Babüloni vana-aja maailmaimeks: kolmekordsed linnamüürid, protsessioonide tänav, Rippuvad aiad, Marduki tempel, sild üle Eufrati jõe. 13. Tähtsaimad Finiikia linnriigid, finiiklaste põhilised tegevusalad , tähestik ja selle mõju
Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal sõjakäike uute maade või ülestõusnud alamate alistamiseks, hävitasid linnu, röövisid kokku tohutut sõjasaaki ja orjastasid või asustasid vägivaldselt ümber alistatud elanikke. Nad
[2] Rootsi maateaduslik selts asutas Hedini-nimelise kapitali geograafiliste uurimiste toetamiseks ja rida nimekamaid Euroopa ülikoole austasid Hedini audoktoriks valimisega. Reisi teaduslike tulemustena valmis 12-köiteline teos ,,Southern Tibet". [1,3] Maailmasõja ajal ei saanud Hedin ette võtta kaugemaid uurimisreise. Ometigi ei püsinud ta ka kodus, vaid rändas sõjategevuse piirkonnis, eriti keskriikide poolel, külastades lääne- ja idafronti ning Palestiinat, Süüriat ja Mesopotaamiat, kuid ka Belgiat, Prantsusmaad, Saksamaad ja Luksemburgi. [7] Hedin oli maailmasõja ajal äge keskriikide pooldaja ning avaldas rea poliitilisei brosüüre, milles hoiatas eriti Rootsit Venemaa eest. [1,3] 1923. aastal sooritas Hedin ümbermaailmareisi läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi, mille kohta on avaldatud teosed ,,Pekingist Moskvasse" ja ,,Grand Canyon". 1927- 1935 korraldas ta ulatuslikumad Kesk-Aasia uurimissed Hiina, Mongoolia, Lääne-Tiibeti ja
Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid. Teljeline orientatsioon ehitistele. Tsentraalne nelinurkne või T-kujuline veebassein või palju väikesi basseine, mis olid korrapäraselt laiali jaotatud. Aiad rajati tasasele alale ja kuna ruumi oli vähe, olid ka aiad väikesed. Vana-Egiptuse aedades oli orgaaniliselt seotud religioosne, praktiline ja esteetiline funktsioon. 4. Kirjelda lühidalt tüüpilist Mesopotaamia aeda * Iseloomulik Mesopotaamiale oli 1) Mesopotaamiat peetakse terrass- ja katusaedade tekkekohaks. 2) Kastmissüsteemide ehitamine. 3) Metsa- ja jahiparkide tekkimine. Asüürlaste aed- Puude alla on istutatud põõsaid ja hästilõhnavaid rohttaimi. Teed on nöörsirged ja hästi hooldatud. Aiad olid korrapärased. Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti tugimüüride abil astanguliseks. Majad ehitati tasapindadele. Pärsia aiad- olid üsna suured; ka
Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid. Vana-Babüloonia 1792-1595 Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu. Hetiidid vallutavad 1595. Assüüria 934-609 Pealinnad Assur ja Ninive. Väga sõjakas ja julm rahvas. Hõlmasid kogu mesopotaamiat ning Süüriat ja Palestiinat. Hävitasid Babüloni. Sõjatehnika parim. Uus-Babüloonia 626-539 Nebukadnetsar II lõi Assüüriast lahku ning liitlaste abiga hävitas selle. Suurejoonelised ehitustööd Babüloonias Rippuvad aiad, Paabeli torn. Perekond : · Patriarhaalne. · Pereisal oli väga suur võim oma kodakondsete üle. · Mehel võis olla mitu naist, naisel aga vaid üks mees
ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina
avatud haljasalad. Villa surbana eeslinnaelamu. Ehitamisel arvestati ümbritsevat maastikku. Villa rustica maamaja e. mõis. Oluline koht majapidamisruumidel. Suured siseõued, tornid ja väravaehitus, millel on kaitsefunktsioon. Kindlustatud lossid. 6.Aiakunsti areng Mesopotamias. Sumeri tsivilisatsioon oli esimene rahvas, kes arenes kirjaoskajaks rahvaks u. 4000 a. eKr. Elu keskendus vajadusele leevendada etteaimamatut kliimat ja jõe üleujutuse periooditi. Mesopotaamiat peetakse terrass- ja katusaedade tekkekohaks. 2) Kastmissüsteemide ehitamine. 3) Metsa- ja jahiparkide tekkimine. Asüürlaste aed- Puude alla on istutatud põõsaid ja hästilõhnavaid rohttaimi. Teed on nöörsirged ja hästi hooldatud. Aiad olid korrapärased. Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti tugimüüride abil astanguliseks. Majad ehitati tasapindadele.
ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina
aga ka inimeste tavakommetes, ehitustegevuses, kodukaunistamises, riietuses. Peame mäletama eri perioodide inimese suhtumist jõududesse, mis on temast tugevamad: vaimudesse, jumalatesse, ainujumalasse. Kuivõrd oluline oli usk karistusse kogu vaadeldaval ajal võrrelduna karistamatuse põhimõttega tänapäeval: kui keegi ei näe, siis keegi ei näegi! Vaadeldavad perioodid hõlmavad ruumiliselt ainult eurooplasele ammusest ajast tuntud kultuure: Mesopotaamiat, Egiptust, Juudamaad, Kreekat ja Roomat. Klassikalised idamaad (Hiina, India, Jaapan) oma teistsuguste filosoofia, sh ka kasvatusfilosoofia alustega on omaette teema. 2 Eri ajastute inimese väärtushinnangutes on suuri erinevusi: kord ei väärtustata tööd üldse ja peetakse
Pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem kui lühemal Munavööt küljel +1. Kreeka arhitektuuris esines kolme erinevat stiili sambaid: · D ooria (vanim,lihtsaim) Lainevööt Poseidoni auks ehitatud tempel Topelt antidega tempel Vasakult:dooria sammas, ioonia sammas, korintose sammas. Vana-Mesopotaamia kunst Vana-Mesopotaamiat loetakse Euroopa kultuuri hälliks. Mesopotaamia asub Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Meopotaamia elanikele, sumeritele, oli Eanna tsikuraat Uri linnas iseloomulik must habe, suur nina ja suured silmad. Kujutatavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur Sumerid rajasid esimesed templid. Mesopotaamia reljeefid ja kujud. Reljeefi kunst oli hästi arenenud. ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, Igal sumeri linnriigil oli oma jumal, keda peeti linna
· Mõistatuslik rahvas · Kiilkirja loojad · Ratta leiutajad · Linnriikide ühiskond · Killustunud · Feodaalühiskond · Religiooni keskne ühiskond IMPEERIUMID · Tekkisid vallutuste tulemusena · Killustunud · Puudus keksvõim · Haavatavad · Ei püsi kaua · Tuntumad impeeriumid PÄRSIA IMPEERIUMID 539-330 e.Kr Tunni lõpp · Mesopotaamia ajaloo võimsaim riik · Loojaks kuningas Kyros II(559-529 e.Kr) · Valitsesid kogu mesopotaamiat ja egiptust · Pealinnad 1. Persepolis 2. Babülon 3. Sardes · Rahulik impeerium-kultuurivahetus ja austus PÄRSIA SUHTED KREEKAGA · Kuulsad kreeka-Pärsia sõjad · Kestsid 499-450 e.Kr · Kuningad dareios ja Xerxes · Kolm kuulsat lahingut 1. Marathoni lahing 490 e.Kr 2. Termopüülide lahing augustis 480 e.Kr 3. Salamise merelahing septembris 480 e.Kr MARATHONI lahing
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega
Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina
Kiilkiri kohandati pärsia keelele, valitsemises kasutati ka kohalike riikide keeli, riik oli suhteliselt stabiilne. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Assüürlastel oli oma aja kõige võimsam ja kõige paremini korraldatud sõjavägi Lähis-Idas. Assüüria kuningad asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega. Assüüria armeesse kuulusid ka n-ö insener-tehnilised väeosad. 9.-7.sajandini eKr hoidsid nad kogu kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all. Nad korraldasid igal aastal sõjakäike uute maade alistamiseks ja ülestõusnud alamate mahasurumiseks, hävitasid vallutatud linnu, röövisid need paljaks, orjastasid ja asustasid vägivaldselt ringi alistatud rahvaid (Iisrael, Egiptus jt). Ka Babüloonias valitses mõnda aega Assüüria ülemvõim. 3.Leida ühiseid ja erinevaid jooni egiptuse ja Pärsia õpetusest surmajärgsuse kohta.
Kiilkiri kohandati pärsia keelele, valitsemises kasutati ka kohalike riikide keeli, riik oli suhteliselt stabiilne. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Assüürlastel oli oma aja kõige võimsam ja kõige paremini korraldatud sõjavägi Lähis-Idas. Assüüria kuningad asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega. Assüüria armeesse kuulusid ka n-ö insener-tehnilised väeosad. 9.-7.sajandini eKr hoidsid nad kogu kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all. Nad korraldasid igal aastal sõjakäike uute maade alistamiseks ja ülestõusnud alamate mahasurumiseks, hävitasid vallutatud linnu, röövisid need paljaks, orjastasid ja asustasid vägivaldselt ringi alistatud rahvaid (Iisrael, Egiptus jt). Ka Babüloonias valitses mõnda aega Assüüria ülemvõim. 3.Leida ühiseid ja erinevaid jooni egiptuse ja Pärsia õpetusest surmajärgsuse kohta.
nõrkused on neile omased, inimestest targemad ja tugevamad. Inimesed on surelikud, jumalad surematud. Egiptuses arvati, et ka jumalad võivad surra ja nende tekstides vihjeid, et jumalad pöörduvad kunagi algseisundisse tagasi, mesopotaamias selliseid vihjeid pole, algusest peale eeldatakse, et nad on surematud. Nii on ka nt Kreeka religioonis Jumalad ei ole kõikvõimsad/kõiketeadjad. Neil on ka pahesid. Igal linnriigil oma jumalad, peetakse linnriigi kaitsejumalateks Kogu Mesopotaamiat hõlmav jumal on Panteon Üldsumeri panteon tekkis pärast riigi ühendamist (24. Saj eKr) Sellest ajast vanim jumalate nimistu Jumalad asustavad maailma erinevaid osi nagu Egiptuseski neid on taevas, allilmas, templites (kujude näol). See, kus ta paikneb, ei näita tema tähtsust (et allilm kuidagi madalam vm) Jumalatel võimalik nende maailmate vahel võimalik liikuda. Taevas ja allilm ei ole taevas ja põrgu, vaid on maailma osad Jumalad kasvult inimestest suuremad, hiiglased
II ptk. · Prohveti surm ajas lõhki Meka linna vagade kogukonna. Hasimi suguvõsa, prohveti liha ja veri nõudis,et järeltulijaks peaks saama Ali. Ka ansarid nõudsid kohta endale, kuid Abu Bakril õnnestus mõlemi partei toetus endale saada. · Abu Bakr hakkas maailma vallutama. Kõigepealt Iraan ja Bütsants. · 633 ületas esimese kaliifi armee Iraani piiri. Armee juht oli Halid ibn al-walid, armees 18 000 meest. · Aasta hiljem kuulus pool Mesopotaamiat kaliifile. Järgnes sõjakäik Süüriasse. Ka Palestiina ning mõni aeg hiljem, ka Jeruusalemm langesid. · Abu Bakr valitses 2 aastat. Ta oskas Ali ja tolle pooldajad välja lülitada ja korraldas asja nii,et tema järglaseks sai Omar. · Omar valitses 10 a. Ta lõi ja arendas administratsiooni, justiitsi jm. Riigi elemente. · Vallutas Pärsia. · 651 tapeti Iraani valitseja Jazdagard III. · Amr ibn al-Asad iga eesotsas vallutati Egiptus ja Aleksandria.
Mesopotaamia põhja osas. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Assüürlastel oli oma aja kõige võimsam ja kõige paremini korraldatud sõjavägi Lähis-Idas. Assüüria kuningad (algust tehti Tiglatpilesar III ajal) asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega. Assüüria armeesse kuulusid ka n-ö insener-tehnilised väeosad. 9.-7.sajandini eKr hoidsid nad kogu kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all. Nad korraldasid igal aastal sõjakäike uute maade alistamiseks ja ülestõusnud alamate mahasurumiseks, hävitasid vallutatud linnu, röövisid need paljaks, orjastasid ja asustasid vägivaldselt ringi alistatud rahvaid (Iisrael, Egiptus jt). Ka Babüloonias valitses mõnda aega Assüüria ülemvõim. · 7. sajand - Uus-Babüloonia riik. 7.sajandi lõpus lõi Babüloonia assüürlaste alt
jagamise kaudu saab toetajaid. Ka sõjategevus kindlustab võimu. Kui võim kindlustatud siis vajab see legaliseerimist- rituaalid, ehitised-seega siis arheoloogias tuvastatavad. Pealiku kõrval on kujundatud välja ka selline värk nagu varane riik. Pole eraldatud chiefdomist, kuid pole ka sõltuv. Keskne tegelane kes seda teooriat arendanud on Adams McLomic(mclowic??). On olnud arheoloogia- ja ajaloo keskne. Pearaamat 1960-ndatel, kus võrdles kahte erinevat tsivilisatsiooni: Mehhikot ja Mesopotaamiat. Ta vaidles vastu Childile ja Whitvoogelile(kuskil eespool on see nimi olemas)?? Vaidlustas Whitvoogeli jagamise enne riigi tekkimist. Oli aga see väike ja ei vajanud riiki või muud sellist. Childiga rohkem nõus, kuid leidis, et revolutsiooni terminid on ülerõhutatud ehk areng on sujuvam ja hüpped pole olnud nii järsud. Tingitud tema arvates sellest, et kui tekib riik, siis tekkisid kirjalikud allikad ja see tundub mingi järsu muutusena, tegelikult sujuv
Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid. Vana-Babüloonia 1792-1595 Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu. Hetiidid vallutavad 1595. Assüüria 934-609 Pealinnad Assur ja Ninive. Väga sõjakas ja julm rahvas. Hõlmasid kogu mesopotaamiat ning Süüriat ja Palestiinat. Hävitasid Babüloni. Sõjatehnika parim. Uus-Babüloonia 626-539 Nebukadnetsar II lõi Assüüriast lahku ning liitlaste abiga hävitas selle. Suurejoonelised ehitustööd Babüloonias Rippuvad aiad, Paabeli torn. Perekond : · Patriarhaalne. · Pereisal oli väga suur võim oma kodakondsete üle.
Loomulikult olid mesopotaamlastel oma päikesejumal ja kuujumal, kuid peale selle seostusid näiteks Enlil ja Marduk Jupiteriga, Istari täht oli aga Veenus. Arvestati välja taevakehade trajektoorid, taevakaar jagati 12 sodiaagi tähtkujuks ja preestrid jälgisid hoolega öist taevast, et taevakehade trajektoorist ja nende lõikumistest jumalate tahet ning vastastikuseid mõjusid välja lugeda. Eriti olulisteks märkideks loeti kuu- ja päikesevarjutusi. Mesopotaamiat võib seega lugeda astroloogia sünnimaaks. Siit levis see kunst edasi naabermaadesse ja on kreeklaste vahendusel pärandunud ka tänapäeva läänemaailma. Kangelaseepika Mesopotaamia ilukirjanduse kõige olulisem zanr on kangelaseepika. Kangelaslaulud olid väga armastatud juba Sumeri perioodil. Kelle ajajärgu lõpul hakati neid lugulaule ka kirja panema. Kujunesid välja kindlad eepilised teemad ja lemmikkangelased. Enamasti olid need reaalsed ajaloolised tegelased
Tema kultuskeskus oli Nippur, seega sai Nippuri templist sumerite keskne pühamu. Enki (semiidi Ea) on maajumal (En isand, ki ma), ka magedate, viljastavate vete (Apsu) jumal, ka viljakuse jumal (kui Apsu isand). Ka ehitaja (kanalite), seega tsivilisatsiooni tooja, ning sageli omistatakse talle legendides ka inimese loomist. Müütides annab ta inimestele head nõu. Peakolmiku taga on järgmine plejaad. Ninhursag (nin ema/ emand, hursag kivirinnatis, mäed, mis piiravad Mesopotaamiat põhja poolt, tsivilisatsiooni piir) oli emajumalanna, ka metsiku looduse kaitsja. Sünnituse kaitsja. Ninhursagi ja Enlili poeg oli Ninurta. Ninurta oli hursagi (mägede, kaitsva mäepiirde) looja. Ta purustas ähvardava kivisõjaväe ning lõi rusudest mäed ja annetas selle oma emale. Ninurta taltsutas erinevaid loomi. Seejärel on taevane kolmik. Utu (semiidi Samas) on päikesejumal, kes sõidab päikesekaarikus üle taeva ja näeb kõike ning on
Müüriga piiratud alas olid T-kujulised hooned, igaühes kuni 14 tuba. Hooned ehitatud savitellistest. Asulasse maeti maahaudadesse. Põhiliseks elatusalaks irrigatsioonil põhinev põllumajandus. Kasvatati paari liiki nisu ja otra, ka lina. Peeti koduloomi, sh veist. Kütiti metsloomi, püüti kala. Arhitektuur muutus komplekssemaks, arenev majandus ja sotsiaalne organisatsioon aga viitasid juba linnalise tsivilisatsiooni tekkele, mis iseloomustas järgmise 2 aastatuhande Mesopotaamiat. Kõrgeltarenenud sotsiaalne struktuur. Keraamika: tumedakspõletatud savinõudele maaliti stiliseeritud loomi ja linde, palju ka geomeetrilist ornamenti. Samuti Ubaidi kultuuri eelkäija. Lähis-Ida linnakultuuride teke Ühist arheoloogilist kultuuri ei tekkinud. Üksikud kõrgkultuurile iseloomulikud jooned hakkasid välja kujunema juba Halafi ja Samarra kultuuride perioodil. Linnakultuuri teke ilmneb selgesti u 4500 eKr.
Laibad müüriti sealsamas ehitise seina sisse. Ehitamine toimus 3. sajandist eKr 17. sajandi alguseni (2000 aastat). Lõpptulemuseks oli umbes 3500 km pikkune müür. See on tänapäeval ainus inimkätega loodud rajatis, mis on näha ka Kuule. SUUR KUNINGATEE – suure Pärsia riigi eri osade vahel ühenduse pidamiseks, korraldasid kuningad maanteede ehitamist. Tähtsaim neist oli Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia läänerannikult Susa linnani teisel pool Mesopotaamiat. Kuningatee ääres paiknes kindlate vahemaade tagant 111 postijaama, kus kuninga käskjalad said väsinud hobused puhanute vastu vahetada. Nii kulus sõnumi viimiseks riigi ühest otsast teise vaid mõni päev. Kuningas oli kursis kõigega, mis tema hiiglaslikus riigis toimus. SUUR SIIDITEE – kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel. Selle kaudu veeti Hiina kaupu Iraani, Mesopotaamiasse ja Vahemere maadesse. Hiina kaupadest hinnatai läänepoolsetes
Suurvõimuna tõusis Meedia esile sajandi lõpukümnendeil, kui Assüüria oli purustanud Eelami. Võib oletada, et meedlased võitsid Elami langusest, saades endale selle riigi valdused Zagrose mägede piirkonnas. 614. a. ründas meedlaste kuningas Kyaxares (Mesopotaamia allikates Umakistar) liidus Babülooniaga Assüüriat, vallutas 612. a. Ninive ja viis 609. a. Assüüria purustamise lõpule. Meedia võimu alla langesid seni Assüüriast sõltunud alad Mesopotaamiat põhja poolt piiravas mäestikuvööndis. Läänepoolseid maid alistades põrkas Kyaxares kokku Lüüdia kuninga Alyattesega, kuid sõlmis 585. a. eespool juba nimetatud rahu- ja liiduleppe. Nii oli Meedia tõusnud lühikese ajaga hiigelriigiks, mille valdused ulatusid Iraanist Anatoolia keskosani. Pealinn Ekbatana asus meedlaste tuumikaladel Lääne-Iraanis, kust lähtus soodsaim tee Mesopotaamiasse. Kreeka pärimuse järgi oli meedlaste võimu all ka
järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi. Kuna kagu-, edela-, loode-, ja kirdetuuli peeti müstilisteks, seetõttu olid müüriküljed nende ilmakaarte, nurgad aga põhiilmakaarte suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata. Teada on, et ajal, kui see rahvas asustas Tigrise ja Eufrati alamjooksu, oli tal kõrgelt arenenud kultuur, mille hilisematel aegadel teised Mesopotaamiat asustanud rahvad üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes 40 000 km² suurusel maa-alal Mesopotaamia lõunosas. Vanimate linnade - Uruki ja Eridu kohta on teateid 4. at. keskpaigast eKr., Uri, Kisi, Lagasi, Umma, Adab ja Nippur on mainitud 3. at. eKr.
parkide alla. Pärsia metsaparke loetakse kaasaegsete metsaparkide eellasteks. Assüürlastelt ja babüloonlastelt võeti üle puukultus ning suuri puid peeti elu kestvuse sümboliks. Pärsiaga seoses kohtame ka esmakordselt aednikke, kes pöörasid suurt tähelepanu lille-, ennekõike aga roosiaedadele. See omab suurt tähendust nimelt seetõttu, et just sealtkaudu levis roosikasvatus kui harrastus Kreekasse ja sealt edasi mujale Euroopasse. Iseloomulik Mesopotaamiale oli: Mesopotaamiat peetakse terrass- ja katusaedade tekkekohaks. Kastmissüsteemide ehitamine. Metsa- ja jahiparkide tekkimine. Koostanud: 14Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SOOVITAVAT KIRJANDUST: Jellicoe, G. ja F. 1975. Landscape of Man: Shaping the Environment from Prehistory to the present Day. The Viking Press: Cambridge. (õppetooli raamatukogus).
annaabi.ee 
