Rootsi
majandus ja nende kadumine pani alusemesoliitikumi elulaadile. Tollest ajast peale on
Rootsis elanud ka põhjapõder ja hunt.
Mesoliitikum (umbes 10 000 4000 eKr)
Pikemalt artiklis Rootsi mesoliitikum
Mesoliitikumi algusele oli iseloomulik suurte tundraimetajate (karvane
ninasarvik (Coelodonta antiquitatis), mammut ja Megalocerus giganteus) kadumine.
Inimesed pidid küttima väiksemaid ulukeid ja korjama taimseid saadusi. Tõenäoliselt
elatusid mesoliitikumiaegse Rootsi ala elanikud väikeulukite küttimisest ja
kalapüügist. Seda aega nimetatakse mõnikord kütikiviajaks (jägarstenålder).
Mesoliitikumi vanema perioodi arheoloogilised leiud pärinevad kohtadest, mille
praegune kõrgus merepinnast on 75...120 m ning mis mesoliitikumi ajal paiknesid mere
ääres.
Pärast viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütidkorilased ning
seejärel kiviajal (10 000 1700 eKr) põllluharijad. Sellele järgnes pronksiaeg (1700