rohkem kui teised mesilasliigid. Esimene Aafrika mesilaspere avastati Ameerika Ühendriikides aastal 1990. Buckfasti mesilased Buckfasti mesilased on ristandliik, mis aretati Saksamaal, Karl Kehrle poolt, kes on tuntud ka kui ’’Vend Adam’’. See liik mesilasi on mesinike hulgas populaarne. Buckfasti rass on hea toodanguga ja emamesilased munevad palju mune, seega tõuseb Buckfasti mesilaste arv. Buckfasti mesilastel on madal sülemlemistung ja nad on rahulikumad võrreldes teiste mesilasrassidega. Kraini mesilased Kraini mesilaste rass on pärit Sloveeniast, Jugoslaavia osadest, Lõuna-Austriast ja lisaks ka Bulgaaria, Ungari ja Rumeenia osadest. See liik mesilasi on mesinike lemmik, kuna nende käitumine on mesiniku suunas rahulik. Nad on vähe-agressiivsed ja vastupidavamad haudmehaiguste suhtes kui teised mesilasliigid. Kaukaasia mägimesilased Kaukaasia mägimesilased on pärit Kaukaasia mägedest. See liik on meekärjes vagur ja rahulik
Külmema kliimaga aladel on Itaalia mesilasel suurem soojakadu, mille kompenseerimiseks tarbivad nad rohkem toitu. 3. Itaalia mesilaste omadused ja omapärad 3.1. Mesilasema ja munevus Itaalia mesilased on rahulikud ja vagurad. Mesilasema muneb tihedalt ja korrapäraselt ning jätkab munemist ka tarust välja tõstetud kärjel. Mesilasema munevus on munemise kõrgperioodil 1600....2500 muna ööpäevas, see on ühtlasi kõige suurem munevus võrrelduna teiste mesilasrassidega. Iseloomult on nad rahulikud ja püsivad kärgedel pesa läbivaatusel, isegi mesilasema jätkab tarust väljavõetud kärjel munemist. Ka korjevaesel ajal jätkab ema munemist, nii et töölised kannavad hukkunud hauet tarust välja, aga ema muneb edasi. Itaalia mesilased vahetavad emasid salajase emavahetuse teel. Mesilasemadel on lühike eluiga. Suure munemisvõime pärast on vajalik itaalia mesilasemad väljavahetada igal aastal. Sülemikuppe on vähe ning lesehauet esineb samuti vähe. 3.2
annaabi.ee 
