Mesilase mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Mesilasemast väiksemad on emamesilased. Isasmesilased ehk lesed Töömesilaste tööd söödavad vastseid ja ema, eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 4–5 nädalat, talvel kauem.

Mesilaspere

Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus) Liigi tekke tunnused: geenifond, levila, kindel kromosoomide arv, saavad omavahel ristuda, sama füsioloogiline ja biokeemiline koostis, sama ökoloogiline nišš, ühtne põlvnemine Liigi geenifondi aitavad säilitada ristumisbarjäär e. bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon.

Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid

Mesilasema toitepiim on mesilasema-vagla kasvatamiseks mõeldud rasva-, valgu- ja vitamiinirikas toit, mille kättesaamine on õige keerukas.

Taastusvahendid

Mesilased – lühike õieputk või raskuse mõjul avanev nektaarium, kärbes – lameda õiega õitel, liblikad - (pika londiga) pika õieputkega õisi või kannusega õisi nt. sirel, nelgid, käpalised, mardikad – kus on palju tolmukaid ja kroonlehed on head söögiks nt. roos.

Botaanika

Mesilasema vagel - mesilased jõuaksid kiiremini mesilasemani, lükatakse tikuga läbi puder- damisest kuni tööme- sööda auk. Järgmiseks päevaks on mesilasema mesilaste poolt puurist silaste saamiseni läheb vabastatud, ning tuleb kontrollida, kas ta on hakanud munema.

MESILASEMADE KASVATAMINE

Mesilasemad on sigimisvõimelised ja töömesilased sigimatud emased.

Loomageneetika 1 osa

Mesilased – haplo – diplosüsteem: emased arenevad viljastatud munarakust (diploidsed), isased viljastamata munarakust (haploidsed). Kuninganna moodustab munarakke meiootiliselt, spermid isastel tekivad mitootiliselt.

Kordamisküsimused loeng 4 kohta Geneetikas

Mesilased on tähtsamad tolmeldajad kui teised putukad, kuna koguvad õietolmu rohkem kui valmiku eluks vaja läheb (vastsetele), seetõttu külastavad tohutult palju õisi järgemööda.

ETOLOOGIA II MOODULI KONTROLLTÖÖ

Mesilased on õistaimede tolmeldajad – teadlaste hinnangul tooks nende putukate häving kaasa täieliku katastroofi paljude kultuurtaimede kasvatamisel.

Mesilased

Mesilasema – ta veedab kogu elu tarus ja lendab sealt välja üksnes paarumiseks või hiljem koos sülemiga, et uut elupaika otsida.

Lülijalgsed

Mesilasema on mesilasperes üks tähtsamatest isenditest, kes vastutab mesilaspere arengu eest ja kellest sõltub mesilaspere iseloom.

MESILASEMADE KASVATAMINE

Mesilased on mõnevõrra müstilised putukad, annavad küll nii võrd magusat ja head mett, kuid samas nõelavad nii

MESILASTE ARETUS

Mesilase astel on talle kaitseks, kuid kui ta sellega kedagi nõelab, siis ta rebib endalt tagumise otsa ära ja sureb.

Evolutsioon

Mesilased on ainsad kes sobivad mesilashundi vagla söödaks, siis on mesilashundi elu ilm mesilasteta võimatu.

MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID

Mesilase - küsimus: Kesse kõnnib kõrta mööda, / astub aia äärta mööda, / piirab pilliroogu mööda?

Mõistatused

Mesilased on ühiselulised putukad, kes elavad kindla korraldusega rühmades, mida nimetatakse peredeks.

Mesilane (Apis)

Mesilased on raamidel veidi rahutud, ei tõuse lendu, kuid mesilasperede arvuga antud mesilas.

MESILASEMADE KASVATAMINE

Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu.

Mesindus

Mesilased - Mesilasema paaritub kord elus ja muneb seejärel 4–5 aastat pesast lahkumata.

Ühiselulised putukad

Mesilasel on olemas astlaaparaat, mille kasutamine inimese vastu lõpeb mesilase jaoks

Mesilased

Mesilasema munevus on munemise kõrgperioodil vad halvasti lehemee olemasolu talvetoidus.

MESILASEMADE KASVATAMINE

Mesilase tunnetus – eesmärgipärane, annab tulemusele uue kvaliteedi.

Keskaja filosoofia ülevaade

Mesilasema on peres ainuke täielikult väljaarenenud emaisend.

SELTS KILETIIVALISED: MESILASED, KIMALASED, HERILASED

Mesilasema on kõige suuremate mõõtudega isend mesilasperes.

MESILASEMADE KASVATAMINE

Mesilased on väga laialdasel territooriumil ringi liikuvad

Põllumajandusega seotud seadused

Mesilasema ülesandeks on võimalikult palju muneda, pere koos hoidmine.

Referaat - mesilane

Mesilased on kõike olulisemad õistaimede tolmeldajad.

Mesilase esitlus

Mesilasema on võimeline elama 5 ja enamgi aastat.

MESILASEMADE KASVATAMINE

Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad.

Mesindus

Mesilased on olulised õistaimede tolmeldajad.

Kiletiivalised

Mesilasemasid on vajalik ja kasulik märgistada.

MESILASEMADE KASVATAMINE

Mesilasema munasarjades on ligikaudu 500000 munarakku.

Loomageneetika 1 osa

Mesilased on ühiselulised putukad.

Referaat - mesilane

Mesilased on võimelised nägema.

Füüsika teooria 11. klass

-1

Mesilased – emamesilane on 2n ja viljakas ja töömesilased on 2n ja viljatud.

Taime geneetika

-6

Mesilase välimus on varieeruv kollasest kuni musta-kollase-vöödiliseni. pesa hästi vahakoi eest.

MESILASEMADE KASVATAMINE

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

mõnedel mardikatel on kattetiivad tugevalt lühenenud ning ei kata tagakeha peaaegu üldse.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti