Silmlased
tulevad Liivi ja Soome lahe jõgedesse väiksed, alla 25 cm pikkusega silmud (enamasti
isased).
Viljastamata marjaterad on jõesilmul enamasti kergelt elliptilised, kudemise ajal pikema
diameetriga 0,9-1,1 mm. Samas marjaterade suurus võib tugevasti samal isendil varieeruda.
Jõesilm on Lääne- ja Põhjamere vesikondade (Prantsusmaa, Iiri ja Lõuna-Norrani) ja
Vahemere lääneosa (Arno, Tiberi ja Po jõgikonnad) siirdekala. [1, 3, 7]
Eestis tungib ta praktiliselt kõigisse merresuubuvatesse jõgedesse ja ojadesse. Jõkketõusu
intensiivsus sõltub vooluhulgast, koelmuteks sobivad kohtade esinemisest ja vee
6
kvaliteedist. Kõige silmurikkamad on meil Eestis Soome lahe jõed, eesotsas Narva jõega.
Suhteliselt palju võib jõesilma ka kohata Puidsoo, Jägala, Vääna ja Kunda jõgedest.
Kudemiseks valib ta kiirevoolulised (1-1,8 m/s) liiva-kruusa- või kivipõhjalised kohad jões,
annaabi.ee 
