Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
imetaja. Mida kallim, seda uhkem. Igal pidustusel kindel liik ja arv. Nad olid spetsiifiliselt välja
valitud. Perfektsusnõue. Kaunistati- sarved kullati, pandi lindid külge jne.
Ohvritalitus- thysia. Kulminatsioon. Leidis aset altari juures. Ohvriloomad viidi altari juurde ja
vaatajaskond jäid sõõri või poolsõõri väljapoole, nö markeering. Suurte ohvrite puhul (nagu sada
veist) võeti ilmselt nö esindaja, kes veristati ees ära ja teised hukati tseremooniata. Söör merkeeriti
tapariistu kandes, neid kanti ringis. Loomad valmistati ette, nt loomadelt võeti nõusolek (pidi
noogutama, tavaliselt anti juua neile selleks). Võis tahta ka, et loom kardaks (visati kividega) või et
ta väriseks. On ka juhtumeid, kus loomi nö lavastati süüdi, ohverdamine oli karistus looma
üleastumise eest (altarile pandi viljapäid, mida ta ei oleks tohtinud võtta). Järgneb relvade
väljavõtmine, oli kätepesu. Ja siis tuleb tapmine. Enne on vaikus ja kui esimene sisselõige on
annaabi.ee 
