Sponsoreeritud ja võistluslik mobiilsus .(analoogia toimib ka haridussüsteemis) Sponsoreeritud mobiilsuse korral toimub liikumine valdavalt kellegi kõrvalise isiku kaasabil nn ,,karvase käe" põhimõttel. Võistluslik tähendab liikumist võimete, oskuste ja edukuse alusel. Sellist sotsiaalset korraldust, kus ihaldusväärseid positsioone jagatakse vaba konkurentsi korras neile, kes võimete poolest nende täitmiseks kõige paremini sobivad, nimetatakse meritokraatiaks. Meritokraatiat võiks tõlgendada kui eliidi selekteerimise süsteemi, kus talendid valitakse varakult välja ja nende vertikaalne mobiilsus, nii hariduslik kui professionaalne, toimub vaid võimekuse ja edukuse alusel. Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. Tavaliselt eeldab selline valik võistlemist
Kõikide inimeste võimed ei ole ühesugused , mõnel on on neid rohkem teisel vähem. · Kui oskused on populatsioonis ebavõrdselt siison oskuste valdajate huvides kasutada oma oskusi kõigi inimeste hüvanguks vastukaaluks väärivad nad suuremat tasu võrreldes nendega,kes neid oskusi ei oma. · Funktsionalistid usuvad, et see toodab talentide hierarhia, ehk nende inimeste valitsemise, kellel on rohkem võimeid sellist olukorda nimetatakse meritokraatiaks Konfliktiteoreetiline käsitlus: · ühiskonnas eksisteerivate gruppide võitlus väheste ressursside pärast, selles võitluses on mõnel grupil juba algusest peale eelis need kes on võimul teevad ka reeglid, mida teised peavad järgima ühtlustatud nägemus Funktsionalistlikku teooria kihistussüsteemide juurte ja nende süsteemide tekkimise selgitamine Konfliktiteooria selgitab kontrollimehhanisme, millega kihistumist ühiskonnas säilitatakse
Vastukaaluks väärivad need inimesed suuremat tasu. Tasu saamise eelduseks on see, et nad ei riski või ei kasuta oma oskusi muidu, kui nad ei saa tasu, mis on vaeva väärt. Seega on ressursside ebavõrdne jaotumine kollektiivse eksisteerimise seisukohalt kasulik. Funktsionalistid usuvad, et kihistumisprotsessid toodavad talentide hierarhia ehk nende inimeste valitsemise, kellel on paremad võimed või kes on seda ise kõige rohkem väärt. Seda nimetatakse meritokraatiaks. Kui ühiskonnas on kõrgeimad positsioonid hõivanud valged meessoost kodanikud, siis on see sellepärast nii, et neil on paremad võimed ja oskused. Funktsionalistlikust seisukohast on mõningane ebavõrdsus ühiskonnas vajalik, paratamatu ja kujutab endast võimsat tegevuse motivaatorit. 19.1.9. Melvin Tumini kriitika: kui motiveerida tasuga kõige andekamaid, kas see on siiski piisav neile, et asuda soovitud positsioonidele
annaabi.ee 
