Seda kasutatakse ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Nii saab aretada haigusvabasid taimi. Taimedel on võrsete tippudes ja pungades algkude ehk meristeem. Neid kutsutakse ka tüvirakkudeks see on rakk, millest võib teha ükskõik missuguse koe rakke. Ka viljastunud munarakk on tüvirakk, sest see võib muutuda kõigeks kuni moorulani. Ühest meristeemrakust saab kasvatada uue organismi. Algkude tuleb kasutada, sest nad on haigusvabad. Meristeemrakk võetakse ja pannakse söötmele, kus ta hakkab kasvama ja arenema. Järjest selekteeritakse ja pannakse uuele söötmele. Arenevad koed, viimaks pannakse eraldi katseklaasi, kus arenevad juured. Lõpptulemuseks saadud taim on kloon algsest taimest. Hübridoomitehnoloogia Vaata joonis leheülg 21. Antikeha on valguline molekul, mis moodustab kindla antigeeni vastu. Need tekivad valgevereliblede ehk lümfotsüütide tõttu. Samas hävivad need kiirelt ega tooda pikka aega piisavas koguses
Polüploidsed on organismid, mille rakud sisaldavad lisaks normaalsele kromosoomide arvule ühte või mitut lisakromosoomikomplekti. Fenotüübilt on polüplodid suuremad. Triploidid ei suuda paljuneda suguliselt, ainult vegetatiivselt. 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. Lähedaste liikide hübridiseerimisel, nii et tekib tetraploidne organism. Nt nisu sordid. Saab ka meristeemrakkudega, kui meristeemrakk jaguneb mitoosis ebavõrdselt ja ühte rakku jääb neljakordne kromosoomistik. Kui sellest rakust taim kasvama läheb, siis saadaksegi tetraploid. 25. Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused. Polüteenkromosoomid tekivad, kui rakus tütarkromatiidid ei eraldu, jäävad omavahel kokku. Omadused: homoloogilised polüteenkromosoomid paarduvad ka somaatilistes rakkudes. Polüteenkromosoomide tsentromeerid moodustavad hästi värvuva kromotsentriku. 26
annaabi.ee 
