Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "merilõvid" leiti 15 faili

merilõvid on meres elutsevad loomtoidulised imetajad, kes meenutavad hüljest.Erinevalt hülgest on merilõvil kõrvalest,ka on ta loivad suuremad,mistõttu ta liigub maismaal väledamalt.
15
doc

Ookeanis elavad imetajad

Keskkool OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD Referaat Annely Jürimets 5.klass Õpetaja: Terje Sats Sisukord 1.Vaalad 2.Merilõvid 3.Morsad...

Loodusõpetus - Põhikool
8 allalaadimist
18
doc

Hülged, eksamimahuline uurimustöö

KLASS HENDRIK VARBLANE HÜLGED UURIMUSTÖÖ JUHENDAJA: LAINE KÄGU KERGU 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus...

Bioloogia - Põhikool
64 allalaadimist
15
odt

Nafta ja selle produktide võidukäik läbi ajaloo

Referaat: NAFTA JA SELLE PRODUKTIDE VÕIDUKÄIK LÄBI AJALOO Maarja Janson Parksepa Keskkool 11d klass 2007 Koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikus...

Keemia - Keskkool
112 allalaadimist
2
doc

Antarktika

Antarktika, lõunapolaarpiirkond, hõlmab Antarktist ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa. A. piiriks loetakse sooja ja külma vee kokkupuuteala (nn. antarktiline konvergents), mis asub 48° ja 62° 11-e vahel. Selle järgi on A. pindala 49--60 mln. km2. A-s asub hulk saari ja saarestikke: Bouvet' ja Lõuna-Georgia saa...

Geograafia - Keskkool
37 allalaadimist
5
doc

Referaat-Maa

Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h. Maa pöörleb ümber oma kese...

Geograafia - Keskkool
12 allalaadimist
13
doc

Naftareostus ja selle mõju veekogule

EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Kätlin Plaksting KS-41 Naftareostus ja selle mõju veekogule referaat Juhendaja: Olga Preiman Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...

Rannikumere keskonnakaitse - Eesti Mereakadeemia
56 allalaadimist
8
doc

Maailmamere bioloogilised resursid ja nende kasutamine

Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoo...

Mereteadus - Eesti Maaülikool
17 allalaadimist
8
doc

Peruu uurimustöö

Peruu Vabariik miniuurimustöö TDL Autor: Säde Lee Remmel Õpetaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Tiitelleht...

Geograafia - Keskkool
30 allalaadimist
2
docx

Nafta ja sellega seotud probleemid

Nafta ja sellega seotud probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva- pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest m...

Keemia - Keskkool
68 allalaadimist
4
doc

Jaapan info

Jaapan on saareriik, mis asub Ida-Aasias. Riigi nime kirjutatakse märkidega, mille tähenduseks on päikese allikas. Sellepärast kutsutakse ka Jaapanit mõnikord tõusva päikese maaks. Jaapani saarestikku kuulub kokku 6852 saart. 2011.a seisuga elab Jaapanis kokku üle 127 miljoni inimese, mis ühtlasi on maailmas oma rahvaarvu poolest 10.ndal kohal...

Geograafia - Keskkool
9 allalaadimist
3
docx

Nafta ja sellega kaasnevad porbleemid

Nafta ja sellega kaasnevad probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtade...

Keemia - Keskkool
9 allalaadimist
10
odp

NAFTAREOSTUS,TAGAJÄRJED JA NENDE LIKVIDEERIMINE

NAFTAREOSTUS,TAGAJÄRJED JA NENDE LIKVIDEERIMINE NAFTAREOSTUS Õlireostus või naftareostus on kütteõli või nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku (harilikult merre). Õli-või naftaheide. Õli-või naftaleke. NAFTAREOSTUS Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal Scilly saarte lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile...

Üldbioloogia - Keskkool
7 allalaadimist
2
docx

Nafta – Maailma kuningas või Achilleuse kand

Nafta ­ Maailma kuningas või Achilleuse kand Nafta on laialt kasutusel kogu maailmas ning seda enesestmõitetavatel põhjustel. Tänapäeval töötavad enamus tähtsad masinad nafta saaduste peal nagu näiteks autod. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus ? Nafta töötlemisel jääb palju kahjulikke jääke ning naftavarud ei ole lõpmatud, selle kadu ennustatakse juba 2050 aastaks. Naft...

Ühiskond - Keskkool
2 allalaadimist
4
rtf

Hülged ja meriveised

Meriveised kuuluvad meriveiseliste seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki. Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud, merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest nad suudavad oma tagaloibi ettepoole käänata ja ,,neljal jalal’’ kõndida. Söövad loomset toitu. Nad on head ujujad: liiguvad vees vilkalt oma tugevate eesloibadega sõudes. Erinevalt hülglastest on neil selgelt eristatavad väliskõrvad. Kõrvukhülglaste isased on emastest palju suuremad ning kaaluvad kuni 5 korda rohkem. Hülglastel on säärane suurusevahe ainult lonth...

Bioloogia - Põhikool
1 allalaadimist
2
docx

Merede keskkonnaprobleemid

Prügi ja reostus, mis jäävad maismaal vedelema ning mida ei käidelda korralikult, jõuab liigagi sageli lõpuks ookeani. Me reostame maailmamerd erinevate kemikaalide ja rämpsuga (plastik, klaas pudelid, jalanõud, kalavõrgud jne), tööstus-, põllumajandus- ja elamispiirkonna jäätmetega, müraga ning võõrliikide levitamisega...

Geograafia - Põhikool
2 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun