2) Juura (205,1- 142 miljonit aastat tagasi) Jagunes Hilis-, Kesk- ja Vara-Juuraks.Juura maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed. Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle. Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja -kilpkonnad. Kriit (142- 65,5 miljonit aastat tagasi) Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid), merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad õistaimed need tahaplaanile
Hiidkontinent Pangea hakkas Kesk-Juuras lagunema - Põhja-Ameerika ja Aafrika vahel avanes Põhja Atlandi ookean Maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja - kilpkonnad Kriit(145,5-65,5) Kriidi ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine.Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed, merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg
Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c)Kvaternaar,Q, viimased 2miljonit aastat-kujunes välja inimene.Mesosoikum-(250-60milj a.t,)Arenesid imetajad.Tähtsaimad maavarad metallimaagid,kivi ja pruunsüsi.,nafta,põlevkivi ja fosforiit.a)Triias-250-60milj.a.t. palju okas ja hõlmikpuid,sõnajalad,roomajad(saurused).Meresetetest lubimuda ja savid. b)Juura-203- 135milj.a.t.-Maismaal paljasseemnetaimed ja sõnajalad.Saurused valitsevad maal.Õhus olid ürglinnud.Olid merikrokodillid ja kilpkonnad.Punane liivakivi,kivisüsi. C)Kriit-135- 65milj.a.t-jätkus sauruste õitseaeg.Olid olemas hammastega ürglinnud.Esimesed koljalised,kes liikusid merepõhjas.Lõpus teine väljasuremine,seekord saurused.Hakkasid arenema katteseemnetaimed.Paleosoikum-(540-250milj.a.t.) esimesel poolel oli ainult meri,hiljem areneb maismaa.a)Kambrium-toimus plahvatuslikult hulkraksete areng,lõpuks roomajad.Taimestikus valdvalt merevetikad.b)Ordoviitsium-500-435milj.a.t.-iseloomulikuks
Meres olid saurused (nt ihtüosaurus) ja placodondid. Maismaal olid saurused. Taimedest kasvasid erinevad okaspuud küpressid, sekvoiad, araukaariad. JUURA (205,1 - 142 miljonit aastat tagasi) Juura ajastu keskel veetase tõusis ning mereveed tungisid kiiresti maale, jättes endast maha ulatuslikke merelisi setteid. Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, koralle. Ilmusid esimesed linnud (Arheopteryx)(pildil), merikrokodillid ja -kilpkonnad. Juura maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemne-taimed (hõlmikpuud, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed. KRIIT (142 - 65,5 miljonit aastat tagasi) Kriidiajastul vähenes atmosfääris süsihappegaasi hulk ja õhk muutus läbipaistvamaks. Seetõttu võisid varem ainult mägedes kasvanud õistaimed hakata kasvama ka tasandikel. Valgusküllus hoogustas eriti õistaimede fotosünteesi, mistõttu õistaimi tuli rohkesti juurde. Eriti ohtrasti elas meres mikroskoopilisi juurjalgseid
Juura ajastu keskel veetase tõusis ning mereveed tungisid kiiresti maale, jättes endast maha ulatuslikke merelisi setteid. Juura maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed. Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle. Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja -kilpkonnad. Hiidsisalikud ehk dinosaurused (Dinosauria) olid Triiasest kuni Kriidi ajastu lõpuni elanud roomajad. Hiidsisalike kivistunud luid on leitud kõikidelt mandritelt. Suurimad maismaal elanud loomad - sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni. Kriit Kriidi ajastul jätkus Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine. Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik
elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja kilpkonnad (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/juura.html) Joonis 15. Olulised varase Keskaegkonna sündmused Rikkaliku elustikuga juura ajastu on maha jätnud ka rohkesti maavarasid, eeskätt kivi- ja pruunsütt, põlevkivi, naftat, rauamaaki, kivi- ja kaalisoola (Kesk-Aasia) , kulda (Kalifornia, Alaska) ja polümetalle (Kordiljeerid) (I. Arold, 1987) 3.3 Kriit
fosforiit TRIIAS, T, (250-203 miljonit aastat tagasi) palju okas-, ja hõlmikpuid, sõnajalad, roomajad (saurused). Triiase lõpust on teada esimesed imetajad. Meresetetest lubimuda ja savid, mammutipuud, küpressid, seedrid, kuused, männid. Kivi ja pruunsüsi, metallimaak, lubjakivi, savikilt JUURA, J, (203-135 milonit aastat tagasi) maismaal paljasseemnetaimed ja sõnajalad. Saurused valitsevad maal. Õhus olid ürglinnud. Olid merikrokodillid ja kilpkonnad. Punane liivakivi, kivisüsi, Gondvana mandri lagunemine jätkub KRIIT, K, (135-65 milonit aastat tagasi) jätkus sauruste õitseaeg. Olid olemas hammastega ürglinnud. Olid ammoniidid ja peremniidid (kojalised, kes liikusid merepõhjas). Lõpus teine väljasuremine, seekord saurused. Hakkasis arnenema katteseemnetaimed. Nafta, gaas, kivisüsi, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, kriit KAINOSOIKUM ( 65 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev)
graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed ja putukad; perm: kahepaigsete kõrgaeg, kiirelt arenevad luukalad; keskaegkond e mesosoikum: triias: kiirelt arenevad roomajad, ilmuvad belemniidid ja imetajad: juura: hiidroomajate kõrgaeg, ilmuvad linnud, merikrokodillid ja kilpkonnad; kriit: surid välja suured roomajad ja ammoniidid; uusaegkond e kainosoikum:paleogeen: ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalad, hülged ja esimesed londilised; neogeen: ilmuvad karud, koerad, sead ja inimese eellased; kvaternaar: ilmub inimene. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis- ja vaegmoone Moone on vajalik, kuna vastne ja valmik tarbivad üldjuhul erinevat toitu (või ei tarbi
annaabi.ee 
