imetajaid. Samuti on toitumises tähtsal kohal ka veeimetajad ning nende pojad. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu. Merikotka toitumispiirkonnaks on veekogud. Toitub veelindudest, haigetest ja lõpnud kaladest, on osav veelindude pesarüüstaja. Talvel ründab ka nõrgemaid kitsi, jäneseid ja rebaseid. Toitumisel on küllalt tähtsal kohal raibe, eriti aga randauhutud hülgekorjused. Saagijaht. Merikotkaid võib näha passimas kõrgematel puudel või suurematel kividel nii rannikul kui ka järvede ääres. Sobivat saaklooma märgates lahkub kotkas istumispaigast, lendab-liugleb kiiresti saagini ja üritab seda haarata. Alati see ei õnnestu. Noored linnud näevad vilumust kogudes tihti väga palju vaeva. Et saaki tabada, kasutab merikotkas ka mitmesuguseid lennutaktikaid. Ta võib olla liikumatul tiivul purilennul või liuelda edasi- tagasi ja sobivat saaki märgates laskuda sellele
Merikotkas Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikul, kuid ka Peipsi rannikul. Eestis pesitseb ligi 200 paari merikotkaid. Merikotka talvist arvukust hinnatakse 600–900 isendile . Merikotka arvukus Eestis kasvab. Merikotkas on levinud Euraasias peamiselt suurte siseveekogude või merede ääres. Merikotkas on Eesti suurim röövlind. Tema üldpikkus on 77-100 Cm, tiiva pikkus on 57-69 Cm, ja mass on 3-6,5 Kg. Täiskasvanud isendite sulestik on mitut värvi pruun, pea võib olla ookerjas või valkjas. Ta saba koosneb 12 tüürsulest ja on valge. Noorlind, see tähendab alla 4 aasta
rebane, naarits, tuhkur, havid ja suured kotkad. Kobras on Eestis levinud kõikjal - va. väikesaared. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu. Merikotkas on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eesti kotkastest suurim. Merikotka leviala on Euraasia põhjaosa ja Gröönimaa. Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Eestis pesitseb ligi 200 paari merikotkaid. Ta elutseb merede, järvede ja jõgede lähedal. Pesa teeb ta ranniku- ja rabametsadesse, harilikult männi otsa, harvem ka kaljudele. Merikotkas sööb veelinde ja kalu, meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini metskitsetallesid ja jäneseid. Saagi varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, nt suuri kive ja vanu puid. Merikotkal looduslike vaenlasi pole. Möödunud sajandi kuuekümnendatel taimemürkide ja muu inimtegevuse tagajärjel Eestis
Merikotka nokk on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskkohast sulgedega kaetud. Küüned on kotkal mustad. Teda tunneb ära kõige paremini tema heleda saba järgi, mille kotkas lennates lehvikjalt laiali sirutab. Elupaik Merikotkas eelistab veekogulähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja männikud. Ta ehitab omale pesa suurtest roigastest männi otsa. Pesapaigad on põhilised, sageli on seal merikotkaid nähtud juba sajandeid. Pesa on kotkal alati kõrgel ladvas ja sinna on vaba juurdelend. Ta ehitab pesa kõrgele ja külgoksale toetuvana. Paljudel merikotka paaridel on mitu peas, mida kasutatakse eri aastateil vaheldumisi. Toit Merikotkas toitub veekogudel elavatest loomadest. Kuna ta on suur lind, oma toitu ta ei vali, kes ette jääb, see lõpu leiab. Merikotkas külastab meeleldi ka kalatiike. Ta sööb veelinde,
olevat Bolsaja jõge, Korjakkias olevat Pustaja jõge ja merele nime andnud Ohhoota jõge mere põhjakaldal. Ohhoota mere kaldal, kui Sahhalin maha arvata, on vähe suuri asulaid: ainus üle 10 000 elanikuga asula on Magadan. Sahhalinil on selliseid veel 6, neist suurim on Juzno-Sahhalinsk. Kamtsatka rannikuvetes ning põhja- ja lääneosas leidub rikkalikult planktonit. Seetõttu on Ohhoota meri väga kalarikas. Palju on ka merelinde näiteks hiid- merikotkaid ja hall- ja gröönivaalu ja ka merilõvisid. Tööstuslik kalapüük keskendub vaikse ookeani mintaile, lõhele, lestale, heeringale,sardiinile, sairale, tursale, moivale krabidele ja krevettidele. Merepõhjas leidub hinnanguliselt 1 200 000 000 tonni naftat ja 1 500 000 000 kuupmeetrit maagaasi. Seetõttu puuritakse sealt palju naftat ja naftapuurtornide õnnetuse tõttu võib tekkida kohati nafrtareostus. Talvel laevaliiklus Ohhoota merel on raske või isegi võimatu, kuna tekkivad
ujuvaid suuri kalu. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja männikud. Pesa ehitab suurtest roigastest männi või haava ladvaossa. Pesapaigad on põlised, sageli on seal merikotkaid nähtud juba sajandeid, kusjuures aastakümneid kasutusel olnud pesakuhil võib olla ligi tonni raskune. Pesa hakkavad merikotkad kohendama juba kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi. Täiskurn, 13 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa tuleb merikotkal vahetpidamata umbes 38 ööpäeva. Juuli alguses lennuvõimestub kõige sagedamini üks kuni kaks poega, kuid peaaegu igal aastal on parematel jahimaadel esinenud ka kolmepojalisi pesakondi. Levik
kuuni. • Nolgus hakkab kudema 3-4 aasta vanuselt. • Eluiga võib ulatuda kuni 10 aastani. MERIKOTKAS http://pilt.delfi.ee/tag/merikotkas/ KIRJELDUS • Eesti suurim röövlind. • Tiibade siruulatus kuni 2,3 meetrit. • Kehakaal kuni 6 kg. LEVIK, ELUPAIK • Eelistab veekogu lähedasi elupaikasid. • Milleks on enamasti kuuse-segametsad ja männikud. • Sajandivahetusel arvati merikotkaid olevat ligi 30 paari. http://blog.moment.ee/tag/merikotkas/page/3 TOITUMINE • Põhiliseks toiduks on veelinnud. • Sööb kaldaleuhutud hülgeraipeid. • Ründab pinnavetes ujuvaid suuri kalu. PALJUNEMINE • Pesa ehitab suurtest roigastest männi otsa. • Pesa hakkavad kohendama kesktalvel. • 1–3 muna on munetud enamasti märtsi teisel poolel. HALLHÜLJES https://margalad
peletatakse nad kalavõrkudest eemale! Lõhe läheb kudema samasse jõkke, kus ta marjast koorus. Aulid liiguvad kevadel põhja poole kaaslasi ja toitu otsima. Umbes 50 aastat tagasi langes hüljeste arvukus järsult ja see oli signaaliks Läänemere reostusest!! 70ndatel oli Läänemeri eriti saastunud. Läänemeri võib külmadel talvedel jäätuda peaaegu tervenisti. Merikotkaid toidetakse raibetega, et vähendada nende sõltuvust saastunud kaladest. Läänemeri on MEIE NUNNU meri! PÕLISMETSA VÄITED Põlismetsadeks nimetatakse üle 200 a vanuseid metsi! Seal kasvab erineva jämedusega puid, maas on ohtralt lamatüvesid ja siin-seal esineb häile! Soovikumetsades on rohurinne lopsakas, seal kasvavad nt tarnad, angervaks, varsakabi ja vööthuul-sõrmkäpp. Kõdusoometsad on kujunenud madal- ja siirdesoo kuivendamisel ja
tasapisi lääne poole. 2005. aasta seisuga pesitseb Eestis 5055 paari kalakotkaid. Veel 1985. aastal teati meil pesitsevat ainult 5 paari, seega on veerand sajandiga kalakotka arvukus tõusnud 10 korda. Kuidas meie kotkastel läheb?(Uudised 2007) Merikotkad olid sel aastal Eestis edukad. Pehme talv soodustas energia kokkuhoidu ja kevadine jahedus suure linnu puhul mõju ei avaldanud iga pesitsema asunud paari kohta kasvas üles 1,12 poega (kokku pesitseb Eestis 160-180 paari). Merikotkaid rõngastatakse värviliste rõngastega alates 1984. aastast ja praegugi pesitseb meil 1985. aastal sündinud emalind, kes teadaolevalt vanim Eestis pesitsev kotkas! Kaljukotka pikaajaline seiregraafik prognoosis pesitsusedukuse madalseisu, aga tegelikult oli poegi poole rohkem kui oodata võis. Üles kasvas 12 poega. Kaljukotkaid pesitseb Eestis 50-60 paari. Paar paari on kolinud üsna inimasustuse naabrusse ja mitte kõik vanalinnud pole enam kartlikult eemalehoidvad kui pesi kontrollitakse..
märkimist püramidaalne haguhein, villane katkujuur, paskhein ja emaputk. Mitmetelt paljanditelt on leitud ka kukeharja, kellukaid, iseloomulike samblaliike ja ka ebatavalisi sõnajalgu. (viide 10) Villane katkujuur 15. Loomastik Eesti loomastik on suhteliselt väike, kuna kliima on jahe. Aga Tartumaal elab palju erinevaid liike võrreldes muude maakondadega. Näiteks Emajõe suursoost võib leida merikotkaid, kes muidu pesitsevad Lääne- Eestis ning mandril on neid väga vähe. Märkimist väärib ka Järvselja looduskaitseala, kus elab nii I kui ka II kategooria kaitsealuseid liike nagu rohe-kärnkonn, lindudest must toonekurg, merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, konnakotkas, kohatud on ka tukast, siniraagi, rabapüüd. Muidu on Tartumaa fauna sarnane kogu Eestiga. (viide 11) Merikotkas 16
Kotka surmaks nimetati DDT, mis ühtlasi nimetati ka inimkonda päästvaks putukatõrjeks. Mürgitatu võib muneda õhukese koorega mune, mis kergesti purunevad haudumisel või takistavad vee aurumist läbi koore. Koosmõjus ka teiste putukamürkidega võib muutuda kotka sigimiskäitumine: võivad hüljata oma pesa, käituda agressiivselt poegade vastu ja muud sellist. Samuti see ka pärsib õppimisvõimet. Pärast 1977.a. on olukord paremaks läinud. Praegu meil elab umbes 60 paari merikotkaid ning aastas suudab lennata pesast 50-60 poega. Põhjuseks on DDT koguse vähendamine keskkonnas ja ulatuslik lihasöötmine. Ning samuti on lõppenud ka ,,kullisõda". Merikotkas on Eesti looduskaitse all ning on ka Eesti Punases Raamatus. Kirjeldus Merikotka tiibade siruulatus ulatub 200-245cm ja kehakaal on neil kuni 6kg. Vanematel lindudel on ülemine ja alumine pool pruun või tumepruun. Pea ja kael on kahkjaspruun tumedate triipudega
samades pesades. – ÕIGE 13.Spetsiaalsete seadmete abil, mis imiteerivad pringlite ohusignaali, peletatakse nad kalavõrkudest eemale. – ÕIGE 14.Lõhe läheb kudema samasse jõkke, kus ta marjast koorus. – ÕIGE 15.Aulid liiguvad kevadel põhja poole kaaslasi ja toitu otsima. – ÕIGE 16.Umbes 50 aastat tagasi langes hüljeste arvukus järsult ja see oli signaaliks Läänemere reostusest. – ÕIGE 17.Läänemeri võib külmadel talvedel jäätuda peaaegu tervenisti. – ÕIGE 18.Merikotkaid toidetakse raibetega, et vähendada nende sõltuvust saastunud kalast. – ÕIGE VII. Järved 1. Järv kui elukeskkond. Eesti järved. Järvede liigitus veevahetuse järgi. -maismaalt pärineva veega järved (algallikaks sademed) -merest eraldunud jäänukjärved Järvede toitumine. Vooluveest Valgveest Põhjaveest sademeist Järvetüübid sõltuvalt toitainete sisaldusest vees: vähetoiteline (oligotroofne) –
alles ka elupaigad teistele organismidele, samuti ei teki lagedat ala, kus on võimalik näiteks tuule või vee mõjul mulla ärakanne, mis kahjustab pinnast, sest nii kantakse toitainerikas muld ära. Samuti lageraied vähendavad metsloomadel võimalust puude taha/alla varjuda. Ka Margus Pensa usub, et metsa on võimalik majandada viisil, et on tagatud üheaegselt nii mõõdukas majandusliku tulu kui ka liigirikkus. Lisaks lendoravale puudutab see ka merikotkaid, musti toonekurgi, kakke ja valgeselg-kirjurähne, kes vajavad samuti pesitsuspaikadeks suuri ja vanu puid. Seega lageraiete teostamine ning vanade puude maha võtmine ei kaota ainult lendorava pesitsupaigad, vaid leidub veel liike, kes vajavad pesitsemiseks ning elamiseks vanu puid ning kellele pakub mets toitu ja varju. Pealtnäha ehk kauge, kuid võrreldav paralleel oleks Pensa sõnul näiteks
alles ka elupaigad teistele organismidele, samuti ei teki lagedat ala, kus on võimalik näiteks tuule või vee mõjul mulla ärakanne, mis kahjustab pinnast, sest nii kantakse toitainerikas muld ära. Samuti lageraied vähendavad metsloomadel võimalust puude taha/alla varjuda. Ka Margus Pensa usub, et metsa on võimalik majandada viisil, et on tagatud üheaegselt nii mõõdukas majandusliku tulu kui ka liigirikkus. Lisaks lendoravale puudutab see ka merikotkaid, musti toonekurgi, kakke ja valgeselg-kirjurähne, kes vajavad samuti pesitsuspaikadeks suuri ja vanu puid. Seega lageraiete teostamine ning vanade puude maha võtmine ei kaota ainult lendorava pesitsupaigad, vaid leidub veel liike, kes vajavad pesitsemiseks ning elamiseks vanu puid ning kellele pakub mets toitu ja varju. Pealtnäha ehk kauge, kuid võrreldav paralleel oleks Pensa sõnul näiteks
– ÕIGE 13.Spetsiaalsete seadmete abil, mis imiteerivad pringlite ohusignaali, peletatakse nad kalavõrkudest eemale. – ÕIGE 14.Lõhe läheb kudema samasse jõkke, kus ta marjast koorus. – ÕIGE 15.Aulid liiguvad kevadel põhja poole kaaslasi ja toitu otsima. – ÕIGE 16.Umbes 50 aastat tagasi langes hüljeste arvukus järsult ja see oli signaaliks Läänemere reostusest. – ÕIGE 17.Läänemeri võib külmadel talvedel jäätuda peaaegu tervenisti. – ÕIGE 18.Merikotkaid toidetakse raibetega, et vähendada nende sõltuvust saastunud kalast. – ÕIGE Õhtumaa kaduvad liigid. 1.On poolparasiit – võtab juurtel olevate iminappadega vett ja mineraalsooli. Talle vajalik mõõdukas inimtegevus. – püst- linalehik. 2.Kasvab tammeenamusega segametsades. Lehetipud murduvad hästi kergesti. – roheline kaksikhammas 3.Isendite arvukus loetakse u 500. Neid ohustavad: saastatud, küttimine, kliimamuutused. – viigerhüljes 4
annaabi.ee 
