Rannikumere kaugseire referaat
liivast ja sügavast veest eristatavad suure spektraalse lahutusega sensoritega ning
tuvastatavad ligikaudu uuritud liikide maksimaalse kasvusügavuseni. Suure ruumilise
lahutusega satelliitidega ei ole optiliselt võimalik eristada pruunvetikaid punavetikatest kuna
nende satelliitide spektraalne lahutus seda ei võimalda. Näiteks katab rohevetikas
Cladophora glomerata merepõhja ühtlase kihina, samas kui põisadru või meriheinaga kaetud
alad on satelliidipiltidel „kirjud”. Samuti on piltidel kasutatavad sellised meetodid nagu
„contextual editing” ehk võttes ette arvesse, millised vetikarühmad millistel sügavustel
tavaliselt kasvavad on võimalik saada täpsemaid fütobentose kaarte. Nendes piirkondades,
kus on olemas in situ mõõtmiste tulemusi, saab aga pildi statistika põhjal hinnata uuritud
põhjatüüpide esinemiskohad kogu pildi ulatuses. 2005. aastal kasutati põhjataimestiku
annaabi.ee 
