Ning kuna sügavuses asuvad antiklinaalid enamalt jaolt silma ei paista, sest nad pole kooskõlas reljeefiga, siis on ka nende kindlaksmääramine raske ning sageli ainult puurimise abil võimalik. Vaatleme nüüd tektoonilisi tingimusi Eestis, eriti naftageoloogia seisukohalt. Üldiselt püsib arvamine, et Eesti aluspõhja kihid omavad enam-vähem ühtlast kallakut lõunasse 12'-15' suuruses. Peale selle on olemas veel mõned nõrgad antiklinaalid, mis kulgevad meridionaalselt; kuid oma väikese amplituudi tõttu, mis on väikem kui üldine kallak lõunasse, pole neil antiklinaalidel tähtsust. Sel viisil üldpilt Eesti tektoonikast on niisugune, et meil on olemas vaid üks (lõunapoolse kallakuga) tiib ühest lamedast ja suurest antiklinaalist, kusjuures põhjasse on kihid läbi lõigatud maapinnast. Kihid avanevad järelikult nii, et nafta peaks rändama põhja, maapinnani jõudma ning sel viisil kaduma. Kuid naabermaades, mis samuti geoloogiliselt
paremaks pooleks. Järgnevad lõigustumised järgivad peegelsümmeetriat b. II lõigustmine meridionaalne : 2 suuremat anterioorset (A, a) ja 2 väiksemat posterioorset (B,b) blastomeeri; III lõigustumine horisontaalne (8-64 rakus staadiumini ebavõrdsed lõigustumised) 22 4) Rotatsiooniline (isoletsitaalne)– Imetajad, nematoodid. Sügoot lõigustub esialgu meridionaalselt 2 blastomeeriks. Seejärel toimub lõigustumine blastomeeridel erinevalt: 1 blastomeer jaguneb meridionaalselt ja teine ekvatoriaalselt, tekib rotatsiooniline rakkude jagunemine. Asünkroonne. a. Blastotsööl (kavitatsioon; trofoblast (TB) Na/K-pump osmootne gradient akvaporiinid vesi). Tiheliiduste komponendid TB rakkudes aitavad vältida vedeliku lekkimist blastotsöölist b
variatsioonidega. Üksikute orbiidiparameetrite muutumise perioodid on suurusjärgus mitukümmend tuhat aastat, koosmõjuna peaksid nad põhjustama kliimamuutusi perioodiga umbes 100 000 aastat. Kuigi sellise perioodiga kliimamuutusi on avastatud (Gröönimaa ja Antarktika jää ning ookeani sadestuste puurimine), ei peeta Milankovitsi teooriat piisavalt argumenteerituks. Baer-Babinet seadus Põhjapoolkera jõed uhuvad rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast (jõgi ei pea olema meridionaalselt orienteeritud). Maaga seotud, pöörlevas (mitteinertsiaalses) koordinaadistikus põhjustab jõgede, merehoovuste, tuule ja üldiselt iga liikuva objekti kõrvalekaldumist oma algsest suunast (põhjapoolkeral paremale) nn Coriolise joud, mis tekitab ka liikumisele ristisuunalise kiirenduse põhjapoolkeral paremale liikumissuunast. Vektorkorrutis c = a x b (vektorimärk kõigil peal) 1) Pikkus on arvuliselt võrdne vektorite a ja b poolt määratud rööpkülikupindalaga .
annaabi.ee 
