Ekvaatoriaal-pooltelg 6 378 137m Polaartelg 6 356 752m Ekvatoriaal P 40 075 km Keskmine R 6 371 km 3. Laiuskoordinaat (j) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel. Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S). Pikkuskoordinaat (l) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja antud punkti läbiva meridiaanitasandi vaheline nurk. Nullmeridiaanist ida poole jäävad pikkused on idapikkused (0°...180° E) ja lääne poole jäävad on läänepikkused (0°...180° W). Pikkuskraade võib globaalses ulatuses esitada ka täisringina 0°...360° E idapikkustena. 4. Koordinaatide alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Z Z-telg Maa pöörlemistelg X-telg on nullmeridiaani ja ekvaatori tasandi lõikejoon Y-telg nendega risti olev joon ekvaatori tasandil.
juurde.lk.176.Punkti geodeetiliseks laiuseks ajahetkel Maa teatud punktis. nim.nurka ellipsoidi normaali ja ekvaat.tasandi IGS ( International GPS Servise for vahel.Geodeet.pikkuskeks on kahetahuline nurk Geodynamics) pakub satelliitide täpse algmeridiaanitasandi ja meridiaanitasandi Meridia efemeriide. ITRF efemeriidid vahel,Pikkused jagunevad ida-ja laane pikkusteks(0- anide koonduvus TM projektsioonides: nurk γ taustsüsteemis. Almanahh- andmed. 180kr), laiused louna-ja pohjalaiusteks(0- suundade tn ja tP vahel ehk tb ja tf pikenduse vahel. 37. Efemeriidid sisaldavad järgmised 6 90kr).Geodeet.asimuudiks nim
Ly Õli ülekogus lõunapoolses anumas aga säilib, samuti tema poolt tekitatud moment ja tundliku Ly i elemendi peatelje pretsessioon jätkub nurrkiirusega H eelmise tasakaaluasendi meridiaanitasandi poole. Manöövri lõppedes kaob küll õliosakestele mõjuv inertsjõud, kuid õli suure Ly viskoossuse tõttu säilib moment , mille toimel kõrvalekalle uuest tasakaaluasendist saavutab suurima väärtuse sumbuvate võnkumiste umbes veerand perioodi pärast. Joon 29 Õlisummutiga tundliku elemendi teist tüüpi inertsiaalse vea diagramm
Õli ülekogus Ly lõunapoolses anumas aga säilib, samuti tema poolt tekitatud moment Ly i H ja tundliku elemendi peatelje pretsessioon jätkub nurrkiirusega eelmise tasakaaluasendi meridiaanitasandi poole. Manöövri lõppedes kaob küll õliosakestele mõjuv inertsjõud, kuid õli suure viskoossuse tõttu Ly säilib moment , mille toimel kõrvalekalle uuest tasakaaluasendist saavutab suurima väärtuse sumbuvate võnkumiste umbes veerand perioodi pärast. Joon 29 Õlisummutiga tundliku elemendi teist tüüpi inertsiaalse vea diagramm Tundliku elemendi peatelje kõrvalekaldumist tasakaaluasendist
annaabi.ee 
