haarang) ja vikingr (piraat-rüüstaja) tekkimiseni. Sõna ,,viiking" oli esialgu mitte inimrühma, vaid elukutse nimetus. Rahutud hinged otsustasid ,,minna viikingiks" see tähendab minna rüüsteretkele. Viikingid, tuntud ka kui põhjalased ja varjaagid, olid Norra, Taani ja Rootsi päritolu sõdalased, kaupmehed ja asunikud, kes võtsid ette ulatuslikke ekspeditsioone, mis viisid neid isegi Kaspia merele ja Põhja-Ameerikasse. Viikingid koloniseerisid Islandi ja Gröönimaa, tõusid Normandia hertsogiks ja valitsesid Knudi ajal Inglismaad. Rahu, mille Lääne-Euroopas kindlustasid tugevad valitsejad nagu Karl Suur ja Offa, rikkusid viikingite kallaletungid. Paganatest sõdalased, keda ilmselt tugevamad Skandinaavia kuningad olid välja tõrjunud, lahkusid oma kodumaalt ja võtsid ette rea välkrünnakuid mandrile. Oma kiirete ja merekindlate laevadega rüüstasid nad jõesadamaid ja rannikuäärseid
esimesed linnad- nii Dublin, Waterford, Limerick kui ka Wexford on norralaste asutatud. Ühtlasi seadsid nad ennast sisse rannikulähedastel saartel, mille hulka kuulusid näiteks Man ning Orkney ja Shetlandi saared. Need varustasid ka esimeste alaliste elanikega Norrast peaaegu 700 km lääne pool paiknevaid Fääri saari, mis olid selle ajani täitnud üksnes Iiri munkade suvise pelgupaiga ülesannet. Sealjuures asutasid nad oma koloonia Gröönimaa läänerannikul ja jõudsid peaaegu 500 aastat enne Christoph Kolumbust Ameerikasse. (Allan 2004:15-16). 1.2. HIINLASED Ameerika eelavastamise lugu hiinlaste poolt algab Hiina keisritroonile tõusnud Zhu Di-st 1402. aastal. Zhu Di oli Mingi dünastia esimese keisri neljas poeg. Võimuvõitluses oli teda ustavalt teeninud ametnik nimega Zheng He, kellest nüüd sai ülemeunuhh. Aasta hiljem nimetati ta Hiina mereväe ülemjuhatajaks. (Stewart, Twist & Horton 2004:86).