asendamatuks t0iduks. Nad 0n eluk00sluses t00tjateks , kes valmistuvad f0t0sünteesi käigus 0rgaanilist ainet. R0hevetikad. R0hevetikad leidub merepõhja kõige madalamates 0sades. Pruunvetikad. Pruunvetikad 0n enamasti pruunid. PÕISADRU. Tuntuim ja suurim pruunvetika liik 0n põisadru. Punavetikad. Punavetikad kasvavad merepõhjas sügavamal kui pruunvetikad. Läänemere selgr00tud l00mad ja kalad. Läänemere selgr00tute l00made tüüpilised esinejad 0n kirpvähilised ja merepõhjas elavad karbiliigid , nagu söödav rannakarp , balti lamekarp ja söödav südakarp. Läänemere 0lulised kalad 0n kilu , räim , lest ja tursk. Karbi Söödav rannakarp. Karbi p00lmed 0n pealt mustjad või tumesinised , eest0tsast teravalt ahenevad.
vulkaan või vulkaanline ala. Kontinentaalne rift Kontinentaalse koore rebendm tüüpiliselt pangamäestikulise reljeefiga. Maavärina kolle e. fookus Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine Maavärina kese e. epitsenter Maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Seismograaf Seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid Tsunami Rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Maalihe Nõlval asuva pinnasetüki liikumine
Sestap teeb olukord keskkonnakaitsjaile ja teadlastele tõsiselt muret. Ka kunagised merre ladestunud metaanivarud hakkavad jõudsalt pinnale pulbitsema, kui Siberis püsivalt soojemaks läheb ja igikeltsa pindala veelgi väheneb. Esimesed tõendid merepõhja igikeltsast pärit metaani vabanemisest on juba hangitud. Avastati, et igikeltsas on väikesed augud. Tehti kindlaks, et nii aukude lähedal vees kui ka vee kohal õhus on metaanitase suurenenud. Teadlased kahtlustavad, et merepõhjas olev igikelts, mis siiani toimis nagu potikaas, ei täida enam oma ülesannet. Merepõhja metaanivarusid hinnatakse suuremaks, kui CO2 varu kogu maailma kivisöena. Tohutu metaanikoguse keskkonnamõju oleks dramaatiline. Metaan tekib looduslikult merepõhjas tänu lagunemisprotsessidele.
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
panna ja teekonda jätkata, sest kes teab, võibolla oleks midagi halba veel juhtunud, kui ta laevale oleks läinud. Ta jätkas teekonda, ning õhtupoolikul hakkasid talle silma talle tuttava saare piirjooned. See oligi saar, millel elasid tema õnnetu piiga vanemad, kes ikka veel tütrekest taga leinasid. Kalevipoeg tahtis saarest kaarega mööduda, et leinajaid mitte segada, kuid kuulis kaunist laulu, mida laulis too sama piiga kuskil merepõhjas. Kalevipoeg pani aerud paati, et paremini kuulda ja toetus rahulikult istulike. Piiga laulis laulus oma õnnetust saatusest ning uppumisest. Samuti laulis ta vanematele, et nood teda taga ei leinaks, sest tal olevat merepõhjas hea ja rahulik olla. Kalevipojal hakkas laulu kuuldes kohutavalt kurb ning ta haaras aerud, et kiiresti vendade juurde saada ja ema kohra teada saada. Nii ta siis sõudis ja sõudis, kuni paat kaldaliiva vastu sahises. Ta tõmbas paadi kaldale ja hakkas koju kõndima
ülejäänu jõuab meri neutraliseerida, sest Läänemere vesi vahetub pealmistes kihtides 25 aasta jooksul. Konteinerite mürgine sisu on eriti ohtlik Eestile. Hoovused kannavad Soome lahte sattunud ained suure tõenäosusega just Eesti rannikule, nagu seda on tõestanud viimaste aastate arvukad õlireostused. Samamoodi tulevad torupanekuga ülespööratud setted üsna kähku Eesti randa. Toruehitusega kaasneb paratamatult ka merepõhjas olevate küngaste õhkimine ja toru aluse toestamine ning need tööd paiskavad üles suurel hulgal põhjasetteid. Pealmised, puhtad setted, pestakse segamini alumistega ja reostunud setete ülespaiskumine on päris ulatuslik. Valmis toru vajub veel aastaid ning selle kõrvalt kerkib vette üha enam setteid. See võib kesta kaks kuni viis aastat. Dioksiinide ja metüülelavhõbeda vabanemine põhjasetetest gaasitoru ehitamise ajal tekitaks
6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 12) tsunami rannalähedases merepõhjas aset laidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 13) nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuv protsess, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 12) tsunami rannalähedases merepõhjas aset laidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 13) nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuv protsess, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
Sügaval südames on hing Sügaval merepõhjas, on kõige ilusamad kalad. Sügaval taevas, on kõige kirkamad tähed. Sügaval metsas, on kõige kõrgemad puud. Sügaval kõrbes, on kindlasti mõni oaas. Sügaval maapõues, on kindlasti mingi elanik. Sügaval ajusopis, on kõige targem teadus. Sügaval hinge põhjas, on kõige parem mälestus. Sügaval inimese sees, on üks väike südameke. Sügaval minu südames, on üks pisike killuke. Just see pisike killuke, moodustab kokku südame. See pisike killuke koosneb sinust, ning ma hoian seda teiste eest vilus. Seda kildu kannan ma kaasas, kuni mu hing jaksab seda kanda. Üldiselt hing mul jaksab palju, sest ta ei mõista lolle nalju. Kindel võid nüüd olla sa, nii kergelt minust lahti sa ei saa.
kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. o Alkaanid vees ei lahustu. o Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas vedelik tahke. Tavatingimustel gaas 300-500 m sügavusel merepõhjas kõrge rõhu all moodustab metaan ühendeid veega hüdraate, mis on tahked kristalsed ained Metaani hüdraadid on valged tombukesed, sooned või kihid fotodel
Meriroosid Teele Buschman, Annette Kirotar GAG 2009/2010 Sisukord Üldiseloomustus Elupaik Toitumine Suurus Ehitus Üldiseloomustus Hõimkond: ainuõõssed Klass: õisloomad Selts: meriroosilised Üle 1000 liigi Elupaigad Troopilised mered Sümbioosis erakvähkide või kaladega Merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult Piisavalt soolane vesi Toitumine Kombitsatega Seedimine kehaõõnes Jäänused suuava kaudu välja Kiskjad Kalad ja väikesed selgrootud Suurus Läbimõõt erinev Väiksemad 46 mm Suuremad kuni 1,5m Kehaõõnde vett tõmmates ja väljasurudes mõõtmed muutuvad märkimisväärselt. Ehitus Silindriline Kinnitustald Tugielundiks lubiskelett Kombitsad kõrverakud
väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel. 4) Tardkivim - magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim. 5) Moondekivim - kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. 6) Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 7) Laamtektoonika - geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. 8) Tsunami - merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine. 9) Kuum täpp - süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 10) Kontinentaalne rift - venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. 11) Maavärina kese e epitsenter - maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal ja merepõhjas. 12) Maavärina kolle e
koondas endas kõiki suuremaid mandreid. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Rift - laavade lahknemisest tekkiv org Kaldeera vulkaani sissekukkumise tagajärjel tekkiv hiidkraater. P-Lained - maavärina pikilained S-Lained- maavärina ristilained Maavärina kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine Maavärina epitsenter maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Richteri skaala -on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks. Mercalli skaala-on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala Seismograaf- seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid Tsunami- rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine.
Välimus Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ning emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partidega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks. Eluviis Pesakonnad hoiduvad kaugele merele ja koonduvad mõnikord ühisperedeks, kus võib olla 40 ja enam poega. Isaslinnud koonduvad juuniks kaugetele pankatele sulgima. Toitumine Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3-4 meetri sügavusel merepõhjas. Haha põhitoiduks on limused, eriti rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik. Paljunemine Maiesimeses pooles on pesas 3-8 rohekat muna. Pojad kooruvad alates mai keskpaigast ja saavad lennu võimeliseks juulis-augustis. Kes/mis ohustab hahki? Hahi põhi vaenlasteks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toitub enamik suuri kajakaid just haha poegadest. Üks haha poeg on just paras suutäis, et sellest jätkuks terveks päevaks. Seetõttu on mõnel
TEO TOITUMINE TEO SEEDEELUNDKOND ALGAB SUUAVAGA , MILLELE JÄRGNEB NEEL . NEELU ESIMESES OSAS ON HÕÕREL , MILLEGA TEOD SÖÖVAD TAIMSET TOITU . NEELULE JÄRGNEVAD MAGU JA SOOLTORU , MIS LÕPPEVAD PÄRAKUGA . TIGUDE HINGAMINE MAISMAA TEOD HINGAVAD KOPSUDEGA , VEES ELUTSEVAD TEOD KOPSUDE JA LÕPUSTEGA . TIGUDE TÄHTSUS ENAMIK TIGUSID TOITUB TAIMEDEST , NAD ISE ON TOIDUKS PALJUDELE LOOMADELE . OSA TIGUSID ON PARASIITIDE VAHEPEREHEMED . MÕNED TEOD ON KA SÖÖDAVAD INIMESTE JAOKS . TIGUSID NIMETATAKSE KÕHTJALGSETEKS . TIGUDEL ON AVATUD VERERINGE . TEOD ON LIITSUGULISED . V IINAMÄETIGU ON LOODUSKAITSE ALL . KOJATA TEOD ON NÄLKJAD . KARPIDE ARENG KARBID ON LAHKSUGULISED . SEEMNERAKUD UJUVAD EMASLOOMA MUNARAKKUDENI , VILJASTUNUD MUNARAKUD ARENEVAD VASTSETEKS EMASLOOMA ORGANISMIS . KEVADEL PEAVAD NOORED KARBID KINNITUMA KALALÕPUSTELE , KUS NAD PARASIIDINA ELAVAD PAAR KUUD . SEEJÄREL LASKUVAD NAD VEEK...
EHALKIVI Ehalkivi (ka Ehakivi, Linnukivi, Veljastekivi) asub Lääne-Virumaal Kunda lähistel Letipea neemest veidi (umbes 1 km) ida pool mererannas. Olenevalt veeseisust, kas vees või suisa kuival maal. Selleni jõudmiseks tuleb läbida Kunda linn ja sealt, sadamasse suunduvalt teelt keerata paremale Lontova teele. Enne kui tee Malla lähistel klindile hakkab tõusma, viib järsk vasakpööre teid Letipea külla ja ühtlasi ka hiidrändrahnuni viivale teele. Maapealse osa mahu (930 m3) poolest on migmatiitgraniidist Ehalkivi Eesti suurim rändrahn, seda muidugi siis, kui merepõhjas lösutavat Toodrikivi mitte arvestada. Tema ümbermõõt on 49,6 m (pikkus 16,6 m ja laius 14,3 m) ja kõrgus 7,6 m. Nime olla Ehalkivi, st Ehakivi saanud aga päikeselt, mis suvekuudel külast vaadatuna just selle taha looja läinud. Kuid ei ole välistatud, et midagi selles nimes on ka ehal käimisest, sest Letipea tüdrukute juures ehal käinud Tagaküla poisid olla just E...
Pojad sünnivad hiliskevadel või varasuvel ning on sündides umbes 18 cm pikkused. Vaenlased Kalurid sattudes kalurite võrku, rebivad kalurid railt astla ning viskavad sandistatud kala vette tagasi. Vasarhai see kala sööb väiksemaid astelraisid. Ühe hai sisikonnast on leitud isegi 50 astelrai astelt. Huvitavad faktid · Merikassi maks moodustab tema kehast 15% ning maks sisaldab 67% rasva. · On teada üle 100 liigi astelraisid. · Mehhiko rannikul kogunevad astelraid merepõhjas paiknevatesse süvenditesse, mida kutsutakse raiurgudeks. · Astelrai mürk võib ujuja halvata, põhjustada raskeid ning valulisi vigastusi. Kasutatud kirjandus · Loomade elu · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/astelraid_evelin.htm · http://animals.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/Static Files/animals/images/primary/sting-ray-gliding.jpg
HULKHARJASUSSID ERICH VOOMETS 8.KLASS · ENAMIK HULKHARJASUSSE ELAVAD MERES · UMBES 5000 LIIKI · KEHAPIKKUS VARIEERUV. ALATES 1 MILLIMEETRIST KUNI 3 MEETRINI · HULKHARJASUSSID ON MÄRKAMATUD · ELAVAD ENAMASTI MEREPÕHJAS JA JÄÄVAD TEISTELE LOOMADELE MÄRKAMATUKS · OSA USSE KAEVUB KA MERE PÕHJAS SETETESSE NING SEETÕTTU ON NAD TÄIESTI MÄRKAMATUD. KEHA · HULKHARJASUSSIDE KEHA JAGUNEB KOLMEKS: · PEA, KERE JA SABA. · SARNASELT TEISTE RÕNGUSSIDEGA KOOSNEB KA HULKHARJASUSSIDE KEHA HULGALISTEST LÜLIDEST. HARJASLIMUKAS · 1 TUNTUMAID HULKHARJASUSSIDE LIIKE. · PEAOSAS ASUB NEIL MITU KOMBITSAT, KAKS PAARI SILMI NING TUGEVATE LÕUGADEGA SUU. · HARJASLIMUKAD EI KAEVA ENNAST PÕHJASETETESSE, VAID LIIGUVAD TOITU OTSIDES MÖÖDA PÕHJA RINGI. HARJASLIMUKAS · LIIKUMISEKS ON NEIL IGA KEHALÜLI KÜLGEDEL JÄTKED, MIS ON VARUSTATUD PIKKADE HARJASTEKIMPUDE...
koha võrgustiku The Berkeley Energy and Resources Collaborative korraldatud konkursil (lühidalt BERC). Seal tegeletakse maailma muutvate ja keskkonnasõbralike energiatootmisviisidega ja nende välja töötamisega. Nii nimetatud hüdraulilise vaiba kasutamine on üks kõige keskkonnasõbralikumaid ja puhtamaid energiatootmis viise. Sellega ei tekitata kahju ning ebameeldivusi elusloodusele ega ka veetranspordile. “Vaip” suudab imada ligikaudu 90% saabuva laine energiast ning kuna see asub merepõhjas, on kokkupõrge veetranspordiga välistatud. Lisaks peab see vastu tormistele ilmadele, tegelikult ongi kõige suurem võimalus energiat toota tormiste ilmade ja suurte lainetega. On teada, et 100 ruutmeetrit vaipa võib toota sama palju energiat kui 6400 ruutmeetrit päikesepaneele (sama suur kui üks jalgpalli väljak). Teadlased usuvad, et selle lahenduse kasutuselevõtt võib langetada märgatavalt mereveest joogivee tootmise hinda. Merevee kuumutamine ja filtreerimine kulutab
Teod ja karbid Teod • Üle poole teadaolevatest limuste liikidest on teod • Suurem osa on mereteod, kes elavad merepõhjas • Maismaal leidub tigusid metsakõdus ja mullas, aias ja põllul • Tigudele ei sobi kuivad kohad • Teod tegutsevad peamiselt hämarikus ja öösel Pilt 1. Kiritigu Tigude toitumine • Suurem osa tigudest on taimetoidulised • Teod söövad lehti, taimede vilju, puukoori ja kõdu • Teo suus on paljude väikeste hammastega hõõrel toidu söömiseks Tigude ehitus • Tüüpilise teo tunneme ära spiraalselt keerdunud koja järgi
• Algeline närvisüsteem • Keha koosneb kolmest segmendist, igal eraldi õõnsus • Eluiga umbes 1 aasta, esineb vastsestaadium Paljunemine • Pungumise ja jagunemise teel suudab paljuneda ainult Phoronis Ovalis • Enamasti paljunevad sugulisel teel • Esineb ka hermafrodiitseid liike Levik • Neid on leitud kõikidest ookeanidest ja meredest (välja arvatud polaarmered) • Elavad kuni 70 m sügavusel merepõhjas setetes, mõned liigi kuni 400 m sügavusel • Osa liike kosmopoliitsed • Enamikel liikidel on lai levila Levik Läänemeres Perekond Phoronis • Keha koosneb kahest segmendist • Esineb kombitsakaar (lophophore) • U-kujuline seedekulgla • Filtreerivad toitu Liigid: Phoronis australis (kõrval pildil) Phoronis hippocrepia Phoronis ijimai Phoronis muelleri Phoronis ovalis Phoronis pallida Phoronis psammophila
) Sügisel sigib hüdra sugulisel teel. Tema kehas arenevad sugurakud. Hüdra on lahksuguline loom st et emasloomas arenevad munarakud ja isasloomas seemnerakud. Pärast sugulist sigimist loomad hukkuvad. (hüdra talvitub viljastatud munarakk elab üle talve) Ujuvat kumera kehaga ainuõõsset looma nim. meduusiks. Suuava on keha alapoolel. Meduusid toituvad väikestest veeorganismidest. Saaki püüab kombitsatega ja suu ümber paiknevate suusagaratega. Meriroosid elavad merepõhjas üksikute kivide ja kaljude küljes. Ümber suuava on kõrverakud mis varustatud kombitsatega. Meriroosid võivad inimest kõrvetada. Korallid on väikesed mõne mm pikkused polüübid kes vajavad eluks sooja ja väga soolast vett. Nad elavad üksteise kõrval ja moodustavad kolooniaid. Õrna keha kaitseks moodustub korallidel lubiainest toes.
Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud kombitsateks. Seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 8 kombitsat. Pea külgedel on suured silmad, mis näevad hästi. Enesekaitseks nad saavad muuta oma kehavärvi. Peajalgsetel on tindinääre, mille eritist pritsitakse vette nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmiseks. Kõik peajalgsed on röövloomad. Kalmaarid ja seepiad toituvad ujuvatest kaladest ja selgrootutest. Kaheksajalgsete toiduks on merepõhjas elavad loomad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Peajalgsed on lahksugulised. Peajalgsed valvavad oma merepõhjal arenevaid mune. Pärast järglaste koorumist peajalgsed surevad. Paljud peajalgsed on inimestele toiduks.
kasutatud aineid. Mainekas Saksa ajakiri Der Spiegel on pakkunud, et vetesügavuses lebab kuni 350 000 tonni laskemoona, 100 000 miini ja umbes tuhat tonni elavhõbedat. Täpseid andmeid Läänemerre uputatud mürkide ja miinide-mürskude kohta hoiavad Teise maailmasõja aegsed liitlased siiani salajas. Nord Streami aruanne väidab, et merepõhi on sonaritega läbi uuritud, gaasijuhtme teelt lõhkekehad üles leitud ja need tehakse kahjutuks. Tavaliselt lõhatakse selleks merepõhjas hulk väikseid lõhkelaenguid. Lõhkamistega kaasneb aga oht, et viga saavad elavhõbedat sisaldavad konteinerid. Kui plahvatused räsivad ühte-kahte konteinerit, ei juhtu veel midagi hullu. Ent tekkida võib doominoefekt ehk puruneda võib mitu konteinerit järjest. Paratamatus on, et mürgid ükskord vette jõuavad, aga kui see juhtub jupikaupa, on kontsentratsioon madal, palju mürke jääb pidama põhjasettes ning ülejäänu jõuab meri
Valdav osa on väga nõrga jõuga: inimene märkab 6000 maavärinat, purustavaid on umbes 140. Suuri katastroofe põhjustavad vaid üksikud maavärinad juhul, kui need toimuvad asulate ja linnade lähedal. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Eesti üks suurimaid maavärinaid on olnud Osmussaarel 25.oktoobril 1976. Selle epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja mille hüpotsenter asus 10 kilomeetri sügavusel. Maavärina võimsus oli 4.75 magnituudi Richteri skaala järgi ja Mercalli skaala järgi oli see 5 palli. Osmussaare kirderannal järsul pangal tekkisid suured varingud. Saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Tallinnas oli värinat selgesti tunda. Järgnesid ka järeltõuked, kõige tugevamad olid umbes 10 minutit ja 30 minutit hiljem. Seismograafi abil registreeriti järeltõukeid veel novembris
SEEPIAD ELUVIIS Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad. Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse (ehk okeaanilise) soolsusega meredes. Seepia elutseb madalates merevetes. Ta eelistab liivase põhjaga piirkondi. Päeval lesib merepõhjas kivide vahel peidus. Tema värvus maskeerib teda suurepäraselt. Öösel ujub välja jahti pidama. TOITUMINE Öösiti püüab seepia kalu ja vähilaadseid. Tänu arenenud silmadele on ta võimeline hästi enda ümbrust nägema. Näeb ka endast tahapoole. Kombitsad on ujumise ajal ettepoole suunatud. Kui saak vastavas kauguses paikneb, sirutab seepia enda ette välja kaks pikka kombitsat, haarab nendega saagist ning tõmbab suhu, kus toit hõõrla abil peenestatakse. PALJUNEMINE Innaajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine seepia läheneb, tõstab ta ühe kombitsatest püsti. See on seemnerakkude liigutamiseks kohastunud kombits. Juhul, kui see teine seepia samamood...
Silmade ümber on tal kombitsad. Kompimismeel on meritähel kõige paremini arenenud. Meritähed on ühed tuntumad okasnahksed. Meritäht liigub kiirte alapoolel olevate jalakeste abil, mis on varustatud iminappadega. Tal on üle viiesaja torukujulise seest õõnsa jalakese. Meritähed liiguvad keskmiselt 5-8 cm minutis. Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens). Ta toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest: limustest, väikestest ussidest, korallidest jt. Meritähe suu asub keha alumisel poolel. Väiksemad loomad neelab meritäht tervikuna, suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha. Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanud meritähest
kokku tõmmates. · Keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. · Läänemeres elab meduus meririst ehk millimallikas. Meriristi ehitus (1) Meriristi ehitus · Täppsilmad valguse tajumiseks. · Saaki püüavad nad kombitsate ja suu ümber paiknevate pikkade jätkete ehk suusagaratega. Meriristi areng Pilte meduusidest Meriroosid · Meriroosid on troopikameredes elavad, lilleõisi meenutavad polüübid. · Meriroosid elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult. · Meriroosi kombitsad on samuti varustatud kõrverakkudega. · Suurimate merirooside läbimõõt on rohkem kui 1 m. Pilte meriroosidest Korallid · Korallid on enamasti väikesed, mõne millimeetri pikkused. · Korallid vajavad eluks sooja ja soolast vett. · Korallid elavad tihedalt üksteisega koos, moodustades mitmesuguse kuju, suuruse ja värvusega kolooniaid. · Õrna keha kaitseks moodustub lubiainest toes
Kas kurjategija kasutas seda kellegi vigastamiseks või siis inimeste röövimisel hirmutamiseks, jääb üle muidugi vaid oletada. 7.Kaupmehe kirst Tallinna lahest Hobisukeldumisega tegelev mees leidis tänavu suvel Tallinna lahest umbes seitsme meetri sügavuselt 13. sajandi kaupmehe kirstu. Umbes meetri pikkuses kastis oli kokku üle 200 hõbemündi, mis Eesti Ajaloomuuseumi teaduri Ivar Leimuse määrangu kohaselt on pärit 13. sajandist. Lisaks leiti põhi ülespoole merepõhjas kivide vahel lebanud männipuust kirstust Läänemerel unikaalsed messingist kaalud, tinast rosetimärki kandvate kaaluvihtide komplekt arheoloog Maili Roio sõnul on tina säilimine arheoloogilises materjalis täiesti haruldane , nahast noatuped ja rihmajäänused, noapead jne. Maili Roio sõnul muudab merepõhjast päevavalgele toodud leiu unikaalseks selle terviklikkus ja ainukordsus ning see, et kõik esemed on hästi säilinud. 8. Pilte arheoloogilistest leidudest
9.klassi geograafia (klint) Ölandi klint (u 150 km) algab saarest ligi 10 km lõuna poolt merepõhjast ja kulgeb sealt piki saare läänerannikut selle põhjatipuni. Klindivööndi laius (vahemaa paeplatoo äärest kuni kristalsete kivimite avamuseni) on Ölandi klindil Kalmari väinas u 10 km. Klindilõigu lõunaosas on klint kaheastanguline ehk nn Degrhamni tüüpi. Viimasele on iseloomulik, et 210 m kõrguse Ordoviitsiumi paest astangu ees on 1020 m kõrguse laugenõlvalise astanguga ääristatud kuni 3 km laiune terrass Kambriumi liivakividest-kiltadest. Klindilõigu põhjaosas on valdavaks 115 m kõrgune üheastmeline Ölandi tüüpi Ordoviitsiumi paest astang. Sellist klindiastangut, kus aluspõhja kivimid paljanduksid, on Ölandi klindil u 35 km ja seda enamasti Põhja-Ölandi klindil.Läänemere klint ehk see osa Balti klindist, mis kulgeb Läänemere põhjas, hõlmab u 500 km Ölandi põhjatipu ja Osmussaare vahemikus. Paeplatoo on...
Ohhoota meri Ohhoota meri asub Vaikse ookeani loodeosas. Piirneb idast Kamtsatka poolsaarega, kagust Kuriilidega, lõunast Hokkaidga ja edelast Sahhaliniga. Edelas on Ohhoota meri La Pérouse'i väina ja Nevelskoi väina kaudu ühenduses Jaapani merega. Mere kogu ülejäänud rannik peale Hokkaido kuulub Venemaale, nimelt Habarovski kraisse, Kamtsatka oblastisse, Magadani oblastisse ja Sahhalini oblastisse. Mere pindala on 1 580 000 km². Meres on tugevad looded kõrgusega kohati üle 13 meetri. Kliima on jahe. Talvel merevesi suuremalt osalt külmub, suvel on meri jäävaba. Ohhoota meri asub üldiselt mandrilaval ja sellepärast on tema sügavus valdavalt alla kilomeetri. Piki Kuriile asub Kuriili nõgu, mis ei asu mandrilaval. Seal on ka mere kõige sügavam koht, 3521 meetrit. Keskmine sügavus on 891 meetrit. Meres asuvad Santari saared. Kui mitte arvestada Sahhalini ja Kuriile, mis ei asu täielikult Ohhoota meres, siis Sa...
14. Maakoor mandrite, mägede, selfimerede all olev maakoor. 15. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temp tingimustes mood kivimid. 16. Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. 17. Ookeaniline maakoor ookenaide alla jääv maakoor. 18. Purskekivimid vulkaani pursatud laavast tardunud kivimid. 19. Tardkivimid nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivimid. 20. Tsunami rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 21. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne.
graniit - hall/roosakas/punakas ja jämedateraline tardkivim või moondekivim Laamad on maakoore lõhenenud osad. Nende liikumist tekitab vahevöös sulanud magma, mis kuumenedes maakoore suunas tõuseb. Laamade servades võib toimuda põrkumine või lahknemine. Kahe mandrilise laama lahknemisel moodustub tühimik, mis omakorda surub kivimassi maapinnale moodustades vulkaane. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub ookeanilaama serv mandrilise alla, millest tekib tühimik merepõhjas ning mäestik mandri servas. Ookeanilaama kivimid sulavad ning tekitavad vulkaane. Tekib ka maavärinaid. Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub samuti ühe laama serv vahevöösse, millest tekivad kas veealused vulkaanid või vulkaanilised saared. Kahe mandrilise laama põrkumisel kerkivad servad kõrgeteks mäestikeks. Vahevöösse kumbki laam ei sukeldu. Esineb rohkem maavärinaid. Maavärin on maapinna võnkumine, mida tekitab laamade järsk liikumine teineteise suhtes.
Meriroosahven meelitab jälitaja meriroosi kombitsate vahele, kus meriroos ta halvab ja seedib ning meriroosahven hiljem sööb selle jäänuseid. Peale ,,ühistoidu" söövad meriroosahvenad ka planktoni koostissosaks olevaid vähilaadseid ning korallrifil kasvavaid vetikaliike. Meriroosahven puhastab meriroosi väljaheidetest kui ka sööb tema surnuid kombitsate otsi. Meriroosahvenate kudemisaeg on troopilistes vetes aastaringselt. Nende kudemispaikadeks on merepõhjas asuvad korallid või kaljud. Võimalikult lähedale oma elupaigale, kus meriroosi kombitsad saavad kaitsta marja. Marjad munetakse kivile, mille eest hoolitseb 4 5 päeva isane. Mõnedel liikidel hoolitsevad isased oma järglasi, kuni nad on leidnud oma meriroosi. Muudel juhtudel aga liiguvad pojad merehoovusest kantuna ranniku suunas ning jäävad sinna kuni suguküpsuse saavutamiseni. Meriroosahvenaid esineb Punases meres, India ookeanis ning Vaikse ookeani troopilistes osades
keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. elutegevuseks vajalik energia sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid. Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne.
vajalik sama liigi teine isend. Vihmausside sigimine Paaritumine Limamuhvi teke Viljastumine Kookon Rand - liivatõlv Hulkarjasusside esindaja. Elupaik Atlandi ookeani Euroopa poolsel rannikul. Lahksugulised heidavad muna- ja seemnerakud merre. Vastsed arenevad merepõhjas. Täiskasvanud isendid elavad erakuna kaldaalal liivast koridorides. Rand - liivatõlv Liivatõlv hingab lõpuste abil, mois paiknevad tema keha keskosas. Lõpuseid katvad niidikesed koguvad aktiivselt hapnikku. Kaanid Kaanid kuuluvad samuti rõngusside hulka.
Arvatakse, et meritähtede eellane oli bilateraalne organism. Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens). Enamik meritähti on röövloomad, nad söövad näiteks limuseid ja vähke. Meritähtedel on väga suur regeneratsioonivõime. Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes kuuluvad okasnahksete hõimkonda vallasokasnahksete alamhõimkonda. Merisiilikud elavad merepõhjas. Korrassiilikud elutsevad sagedamini kaljudel, kividel, korallrahudel ja üldse kõval pinnal, aga ebakorrassiilikud eelistavad pehmet põhja, millesse saab kaevuda. Aeglase liikumise tõttu on merisiilikutel raske saaki püüda. Isegi teod, kui nad on merisiiliku avastanud, suudavad end põgenedes päästa. Meripurad (Holothuroidea) on klass okasnahksete hõimkonnast. Meripuradel on piklik (ussjas) või kurki (näiteks inglise keeles neid näiteks nimetataksegi merekurkideks) meenutav keha
· Toiduks väiksemad kalad ja ujuvad selgroogsed · Kümme kombitsat · Ööloom, päeval varjub ja muudab pidevalt värvi http://www.youtube.com/watch?v=__XA6B41SQQ&feature= related Kalmaarid · 10 kombitsat · Silma ehitus sarnane inimsilmale · Saagi püüdmiseks kasutab samuti oma tindipauna http://www.youtube.com/watch?v=Nn-BkBcbqhA Kaheksajalad · 8 kombitsat · Halvad ujujad, head varitsejad · Toituvad merepõhjas liikuvatest loomakestest Suu suunatud alla Armastab end peita igale poole ja maskeerimiseks tõstab iminappadega http://www.youtube.com/watch?v=zr2koXYtCd0 kive http://www.youtube.com/watch?v=73mFCtto9e8 Allikad · http://www.youtube.com/watch?v=t-LTWFnGmeg&feature=related · Bioloogia põhikoolile II (2002) Avita · http://fi.wikipedia.org/wiki/Seepia · http://www.visualphotos
vulkaanilineala.Vulkaan-koonuse kujuline mägi mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem,mida mööda magma,purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Maavärin-maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimitest kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega.Maavärina kolle e fookus on koht maapõues,kust algab kivimite rebestumine.Kese e epitsenter-maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Nõlvaprotsess-raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Võrdle:1.Ookeaniline maakoor:11km paks,basaltsedkivimid.Mandriline:kuni2900km sügavune,tard-,sette-ja moondekivimid.2.Saarkaar ja mäestik:Vahevööse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida e vulkaanilin saarkaar.Kui ookeaniline laam``upub``vahevööse vastu mandri serva siis tekib
teine isend. Vihmausside sigimine Paaritumine Limamuhvi teke Viljastumine Kookon Rand - liivatõlv Hulkarjasusside esindaja. Elupaik – Atlandi ookeani Euroopa poolsel rannikul. Lahksugulised – heidavad muna- ja seemnerakud merre. Vastsed arenevad merepõhjas. Täiskasvanud isendid elavad erakuna kaldaalal liivast koridorides. Rand - liivatõlv Liivatõlv hingab lõpuste abil, mois paiknevad tema keha keskosas. Lõpuseid katvad niidikesed koguvad aktiivselt hapnikku. Kaanid Kaanid kuuluvad samuti rõngusside hulka.
vulkaanilise aktiivsusega ala. Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kujunenud elastsete pingete lahendumisel koos kivimte rebenemisega. Maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebesumine. Maavärina kese - ehk epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Nõlvaprotsess - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor - ulatus: 5-10 km; kivimid: vasaltne magma; vanus 180mlj aastat Mandriline maakoor - ulatus: 35-45 km; kivimid: tard-, sette- ja moondekivimid; vanus 4mlj aastat. Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa.
ANTIBIOOTILISED ÜHENDID Käsnadel on meditsiiniline võime tänu käsnade enda sees olevatele ainetele või mikroobilise kemikaalide sümbioosi tõttu, mida saab kasutada viiruste, bakterite, kasvajate ja seente ravimiseks. KÄSNADE KASUTAMINE DELFIINIDE POOLT Naturaalsete merikäsnade kasutamist vahenditena on uuritud kohas nimega Bottlenose Dolphins mis asub Hai lahes. Delfiin hoiab merikäsna oma ninal, arvatavastit selleks, et kaitsta oma nina toidu hankimise ajal liivases merepõhjas. Selline käitumine on uuritud ainult selles lahes ja välja näidatud üksnes emaste poolt. See on ainuke teadaolev juhus, kus on mere imetajate poolt kasutatud käsnu vajaminevate vahenditena(välja arvatud merisaarmad). 2005. aasta uuringud näitasid, et emane delfiin ilmselt õpetab seda käitumist edasi oma tütardele. KASUTATUD KIRJANDUS http://en.wikipedia.org/wiki/Sponge_(tool)#Tool_use_by_bottlenose_dolphins http://en.wikipedia.org/wiki/Sponge_(tool) http://www.miksike
Kalevite, hõbeoda Olevite ja Veskiambu Sulevite varjul hoitud varandus. Vanamees tahtis et saare piiga temaga jääks ning tema kaasaks saaks, kuid saare piiga ei tahnud seda. Vanamees naeratas ning järsku libises neiu libedal liival ning lained võtsid ta enda vangi. Seda juttu kuuldes tõttasid vanemad neiukest otsima. Nad leidsid kingad kivilt ning hakkasid saare piigat hõikuma, et ta koju tuleks. Tütar kuulis seda ning hüüdis vastu et ta ei või tulla ning on merepõhjas lõksus ja rääkis kogu enda loo ära mis temaga juhtunud oli.
keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. elutegevuseks vajalik energia sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid. Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Miksotroof Organismid, kes suudavad vastavalt keskkonnale oma ainevahetustüüpi muuta. roheline silmviburlane putuktoidulised taimed Huulheinad
VEREV MERITÄHT (Asterias rubens) Ilma peata ning harilikult viiekiireline meritäht näeb merepõhjas välja vaimustava ning ilmsüütu loodusimena. Tegelikult on ta ablas, pidevalt saaki jahtiv röövel. Verev meritäht kuulub Euroopas kõige tuntumate Atlandi ookeani rannikuloomade hulka. Esineb arvukalt Lääne- ja Põhjamere rannikul. ISELOOMULIKUD OMADUSED Meritähtede, merisiilikute ja meripurade kehaehitus eristab neid teistest loomadest. Vereval meritähel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb järk-järgult üle viieks kiireks
§ Väikesed selgrootud neelab ta tervelt alla aga suurema saagi tükeldab lõugadega § Apteegikaan toitub aga selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate verest § Need kaks kaaniliiki elavad vees, aga jätavad oma munakookoni maapinnale § Apteegikaani on kasutatud ka ravimiseks § Hobukaane võime näha ka tavalises tiigis Hulkharjasussid: § Nemad elavad peamiselt meres § Igal kehalülil on neil paar harjaseid § Nad roomavad merepõhjas § Toiduks on neile vetikad või muda, osa liike on läinud üle röövel eluviisidele § Suuremad ussid jahivad ka kalade maime § Nemad ise on omakorda toiduks vähkidele, kaladele ja ainuõõssetele § Roheline paloolouss on toiduks ka inimestele (pilti ei leidnud) § Harjasliimukas on läänemeres elav hulkharjasuss , kes võib kasvada kuni 12 cm pikkuseks ja 6 mm laiuseks Aitäh!!!
kandis nimetust klass Luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. Nahanäärmed eritavad lima, mis katab ka soomuseid. Lima kergendab ujumist ning on kaitseks. Enamikul meil elavatel kaladel on tumedam seljaosa ning heledam kõhupool. See on kaitsekohastumus, mis muudab nad teistele loomadele vähemmärgatavaks. Kõige
nihkumise tõttu üksteise suhtes. Riftiorg murrangulõhedega piiratud alang, mesineb peamiselt ookeanide kesmäestikus. Maavärin maakoore vappumine & järsk lühiajaline kõikumine. Maavärina kolle e. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht Maa sisemuses. Maavärina kese e. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. Tsunami hiidlaine, mis tekib maavärina tõttu merepõhjas. Maavärina põhjustab enamasti maasisese aine ümberpaiknemise & energia järsu vabanemise tõttu toimunud tõuge. Magma Maa sügavuses tekkinud tulikuum veeaurust & gaasidest küllastunud kivimite sulam. Laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud & suurema osa gaasidest kaotanud magma. Vulkanism maasisese soojusenergia poolt põhjustatud nähtuste kogum, mille tagajärjel magma & gaasid tungivad maapinnale.
Russalka Tegu on Russalkaga, mis on pühendatud Soome lahes hukkunud soomuslaevale Russalkale. Russalka tuleb tegelikult vene keelest ja tähendab näkineidu. Mälestusmärgil kujutatud ingel näitab ristiga oletatava hukukoha suunas. Russalka tüüpi laevad polnud tegelikult mõeldud sõitma merel, vaid võitlema jõgede suudmetes. Laev valmis 1867a. Peterburis Galeeri saarel ja kaalus 1871 tonni.1892.a arvati Russalka rannakaitse soomuslaevade hulka. Russalka pikkus oli 62,3m , laius 12.8m ja süvis 3.3m. Aurumasina võimsus oli 705 hobujõudu. laev oli ühe vindi ja ühe korstnaga, ning ta võis arendada kiirust kuni 9-sõlme. Laeval oli kaks pöörtorni ning kummaski kaks 229mm suurtükki. Soomuse paksuseks oli 115mm. Russalka sarnanes nn. monitori tüüpi laevadega, mis oli üks vanemaid soomuslaevade klasse. Nimetus ,,monitor" pärineb esimesest Ameerika soomuslaevast, mille nimeks oli Monitor. 1862.a. osales see ...
Igal aastal veetakse Läänemerel mööda arvukaid ja aktiivselt kasutatavaid laevateid üle 500 miljoni tonni lasti (sh 120 miljonit tonni naftat). Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib päevas ligi 2000 laeva (sh 200 naftatankerit). Iga kümne aasta jooksul toimub u 3-5 naftareostust. Varsti hakkab paistma, milline on Läänemerre rajatava Nord Streami gaasijuhtme mõju. Kõige suurem oht sellele merele on eutrofeerumine ja sellest tingitud hapnikupuudus merepõhjas. Selle peatamine nõuab rangeid kaitsemeetmeid ja toitainehulga vähendamist. Ka keskkonnamürgid on suureks ohuks, sest nad on väga püsivad ja bioakumuleeruvad. Et kaitsta seda ainulaadset merd, on loodud mitmesuguseid ühendusi ja projekte. Läänemere kaitse koostöö aluseks on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Konventsioon võeti algselt vastu aastal 1974 ning täiendatuna aastal 1992, mil ka Eesti ühines sellega. Konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
