Veekogud
Soolajärvedeks peetakse
enamasti kõiki järvi, mille soolsus ületab tavaliste järvede ja jõgede soolsuse. Mõnikord aga
peetakse soolajärveks veekogu, mille soolade sisaldus on üle 3000 mg liitris. Üldjuhul on
soolajärvede soolsus suurem kui mereveel (keskmiselt 3,6 %).
Maailma neli suurimat soolajärve on Araali meri, Balkasi järv Kasahstanis, Suur Soolajärv
(suurim läänepoolkeral), samuti loetakse siia kuuluvaks mõnikord ka väikeseks ookeaniks
tituleeritud Kaspia merd.
Merepinnatasemest kõige kõrgemal asub Namtso järv ning kõige madalamal Surnumeri,
mida nimetatakse ka maailma soolaseimaiks järveks.
Soolajärvede suur soolsus on põhjustatud äravoolu puudumisest. Meri ja soolajärved on
soolased jõgede tõttu, mida peetakse mageda veega veekogudeks. Tegelikult sisaldab jõevesi
alati erinevas koguses vees lahustunud kivimeid ehk sooli. Aja jooksul kuhjuvad soolad
meredes või järvedes, millel pole äravoolu maailmamerre. Soolajärvede soolsus muutub
annaabi.ee 
