.. Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suudmealad pinnakihid Püügi vormid: 1
Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate rasva kasutatakse keemia ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ravimeid Kalapüügi maht XX saj teisel poolel kasvas kalapüük maailmas 6,5 korda Hiinas püütakse 1/5 maailma kalast (2000a-l püüti 78 mln t kala) Üldse võiks maailmamerest püüda 100 mln t/aastas (praegu püütakse 90%) 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust Toodangu maht maailmas sh Hiinas Maailma kalavarude jaotamine Kalapüük Kalavarud maailmameres ebaühtlased
Kalanduse saadused · Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual.( rahvaarvu suurenemine) · Kalaliha rasv sisaldab küllastama rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente ( A&D vitamiin) · ¼ kaladest tehakse : kalajahu-ja õli (kasutatakse loomasöödaks) · Veeimetajate rasva kasutatakse keemia-farmaatsiatööstuses, vetikatest zelatiini, väetisi. Mereorganismidest-> ravimeid Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide arv väheneb, isendite arv suureneb) Püügimahult esikohal on Hiina, Peruu, järgnevad Jaapan, Usa, Indoneesia 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust. · Maailma kalavarude jaotumine 54% Vaikne ookean 27 % Atlandi ookean 10% siseveekogud 9% India ookean Kalapüük Kalavaesed Kalarikkad
arenenud riigid. Kalandus ehk kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ning ¼ kaladest tehakse kalajahu ja -õli. Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstustes, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest valmistatakse ravimeid. 5 ÜRO mereõiguste konventsioon Jõustus 1994.a., 60 riigi heaks kiitmisel. Konventsioon annab 200 meremiili ulatuses loodusvarade esmase kasutusõiguse rannikuriigile. Avameri on avatud kõigile, kuid kaluritel on püügi piirmäärad, makstakse preemiat kalapüügist loobumisel. Piiratakse ka püügipäevasid, maksustatakse kalalaevu, püügivahendeid jne. Kalapüügi vormid
Meid hämmastavad kalade suured mõõtmed ja me püüame nende elu kohta rohkem teada saada. Tõelisteks hiiglasteks kalade seas tuleb lugeda mõningaid kõhrkalu, hailisi. Atlandi ookeani põhjaosas, osalt ka Barentsi meres, esineb hiidhai, kes on üle 15 m pikk. Vaatamata sellistele hiiglasuurtele mõõtmetele on see hai tuntud üsna rahumeelse loomana. Ta toitub peamiselt väikestest kaladest ja teistest pisikestest mereorganismidest, kuid sobival juhul sööb ka suurte mereimetajate, isegi vaalaliste korjuseid. Hiidhai küttimisel on esinenud õnnetusjuhtumeid, kuna tal on nivõrd hiiglaslik jõud, et ta võib sabalöökidega purustada paadi. Troopikameredes esineb veelgi suuremaid hailisi. Hiiglasi on ka meie vetes elavate tuurlaste hulgas, kes kuuluvad kõhrluuliste kalade rühma. Veel üsna pikka aega tagasi püüti Kaspia meres kuni 90 puuda raskusi beluugasid.
Valkained, rasvained, mineraalained ja vitamiinid sealhulgas. Suurimat huvi peaksid siinjuures pakkuma just maailmamere elusorganismides leiduvad valkained. Need sisaldavad kõiki inimesele vajalikke amiinohappeid. Praegu aga saame maailmamerest vaid 6 % kogu valkainetest, mida inimkond tarbib. See osak peaks järsult tõusma. FAO andmetel saadakse 82.2 % maailmamerest hangitavast inimtoidust kaladest, 12.7 % selgrootutest, 4.8 % veetaimestikust ja ülejäänud mereorganismidest (k.a. imetajad) v aid 0.3 %. Kalad anda oluline toitu sadadele miljonitele inimestele maailmas. Üldiselt mere saak moodustab 16% maailma loomse valgu tarbimist. Üldiselt inimesed arengumaades tugineda kala osana oma igapäevast toitumise palju kõrgemalt kui need, kes elavad arenenud riikides. Näiteks kala moodustab ligikaudu 29% kogu loomset valku toidus Aasia populatsioonid, kuid ainult 7% Põhja-Ameerika. (Lisa Speer et.al, 1995)
annaabi.ee 
