taastumine ja selle ökoloogilise tasakaalu säilimine. Ettevaatuspõhimõtted Põhimõte saastaja maksab Reostuse ohust teatamise kohustus vastavalt rahvusvahelisele õigusele Kohustus teha monotooruuringuid Mereohututsprobleemide lahendamine Tehniline ja täidesaatev abi Euroopa komisjonile ja liikmesmaadele ELi õigusaktide rakendamise jälgimine 2003. aastast EMSA töö: ennetamine, jõustamine ja tõrje EMSA inspektorid: külastus, analüüs Liikmesmaade merendusvaldkonna koolitused Reostustõrje nappus, Cleanseanet Surnud linnud: Rannalt leiti u.4000 ning merelt sama palju Loomadevarjupaik, puudusid oskused ravimiseks(pesemine) Rahvusvaheline loomade heaolu delegatsioon:vajalik linnuravimis koolitus ja vahendid. Keila linnuhaigla, loodusfond vahendid, keskkonna ministeerium ruumi vabatahtliku 24/7 rehabilitatsioon enne vabaks laskmist Reostaja: teadmata Kriisikommunikatsioon: halb
· vedude kasvu pidurdumine, eelkõige Venemaa kaupade ümbersuunamise tõttu, · kaubavood on üheliigilised ja nende käitlemiseks rajatud terminalid on liiga kitsalt spetsialiseeritud (Muuga söeterminal), · keskkonnasaaste oht (vedelkütus, kivisüsi, väetised), · kogu transiidiketi tööhõive sõltuvus kitsast kaupade nomenklatuurist. Selleks toon välja mõningad võimalikud lahendused: · koostöö arendamine merendusvaldkonna liitude, ettevõtete ja riiklike struktuuride vahel, · koostöövõimaluste teiste sadamatega (sealhulgas ka konkurentidega), eelkõige ühise infosüsteemi arendamine, · Euroopa Liidu toetusfondide laiema ja parema kasutuse tagamine merendussektoris. Kokkuvõte Eesti ja Hiina vaheline kaubandus suhe on märkimisväärne. Arvestades, et Hiina ühines WTOga 2001
aasta tõi pöörde paremuse poole. 2009. aasta I kvartalis vähenes kaubavedu Eesti sadamate kaudu 5%. Pärast seda hakkas aga kaubamaht taas kasvama. II kvartalis oli kasv võrreldes varasema aasta sama kvartaliga 11%, III kvartalis 9% ja IV kvartalis 12%. Kokkuvõttes suurenes 2009. aastal kaubavedu Eesti sadamate kaudu 6%, ulatudes 38,5 miljoni tonnini. Eesti sadamates lastiti 5% ja lossiti 10% enam kaupa kui aasta varem. Seega oleme jõudnud tagasi kriisieelse 2000. aasta tasemele. Merendusvaldkonna asjatundjate arvates jätkub edaspidigi kaubaveo mahu kasv Eesti sadamates, kuid mitte enam sellisel tasemel nagu see oli 2006. aastal, kui kaubaveo maht oli ligi 50 miljonit tonni. Balti sadamate eripära: ülekaalus on lastitud kaup Sadamates toimub kauba lastimine (kaup laetakse laevale peale) ja lossimine (kaup laetakse laevalt maha). Ligi kaks kolmandikku Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast on lossitud kaup. Enamikule Euroopa Liidu riikidele on iseloomulik
Seni on meretranspordi, tööstuse, rannikualade, avamereenergeetika, kalanduse, merekeskkonna, sotsiaal-majandusliku ühtekuuluvuse ning teiste asjaomaste valdkondade poliitikat arendatud eraldi ning nendevahelisi seoseid mere seisukohast ei ole käsitletud süstemaatiliselt. Vajalik on neid poliitikavaldkondi ühendada nii, et need üksteist tugevdaksid ja koos paremini toimiksid. Erivaldkondade elemendid tuleb ühendada ning töötada välja uus terviklik merendusvaldkonna käsitlus. Riiklik Arengukava "Eesti merenduspoliitika" 2010-2020 PRIORITEET 1 Merendussektori ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Eesmärk 1 Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Eesmärk 2 Kaubavood läbi Eesti sadamate on suurenenud Eesmärk 3 Reisijate arv rahvusvahelistel laevaliinidel on suurenenud
annaabi.ee 
