1:50 või 1:100. Neilt võetud mõõdud ei ole laevaosade valmistamiseks piisavalt täpsed. See probleem lahendatakse mõõtes poolplaani jooniselt igal veejoonel asetsevate punktide järgi poollaiused e. poolordinaadid kohtadest, kus veeliin lõikab kere teoreetilisel joonisel toodud kaari. Neid punkte nimetatakse plaasi (plaas e. vormipõrand on suur tasand, harilikult sellekohane saali põrand, kus joonestatakse laeva teoreetiline joonis mõõtkavas 1:1; 1:5 või 1:10 Mereleksikonist.) poolordinaatideks või inglise päraselt `ofsettideks' (Offsets). Seejärel koostatakse neist plaasi poolordinaatide tabel (Offset Table). See tabel on suure tähtsusega algarvutuste teostamisel, aga ka laevateooria õppetöös. Horisontaalsel võrgustikul on näidatud teoreetiliste veeliinide asetus, mille lõiked joonestatakse teoreetiliste veeliinidena poollaiusele e. poolplaanile. See on vertikaalprojektsioon, millel on näidatud veeliinide ja ülateki kuju
2.8. Tegevuseesmärgi järgi. Jättes välja sõjalaevad kui eraldi laevaliigi, mis omakorda jaguneb paljudeks alaliikideks ja klassideks, vaatleme vaid tsiviillaevade liigitumist. 13 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Tabelis Laevad ("Mereleksikonist") on püütud ära tuua tsiviillaevade liigitus, kuid seoses laevaehituse arengu ja laevade edasise spetsialiseerumisega ei pretendeeri see nimekiri kaugeltki täiuslikkusele. 14 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004.
annaabi.ee 
